← Eesti

2-20-326/8

Obsah (5)§ 97§ 100§ 99§ 102§ 108

2-20-326 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 26.03.2020, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-326 Tsiviilasi Kxx

) §-le 96 on täisealised esimese astme ülenejad sugulased kohustatud andma ülalpidamist.

§ 97

p 2 kohaselt on õigustatud ülalpidamist saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Seega on hageja, kes täisealiseks saanuna on jätkanud õpinguid gümnaasiumis, õigustatud saama kostjalt ülalpidamist õpingute ajal, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni ning kostjal on kohustus hagejale ülalpidamist anda. Tulenevalt

§ 100

lg-st 1 antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega ehk elatise maksmisega. Täisealisele lapsele makstava elatise puhul tuleb lähtuda üldistest ülalpidamise andmise alustest.

§ 99

lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.

§ 99

lg 2 järgi arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 102

lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Hageja nõuab kostjalt elatist 292 eurot kuus ning esitas enda igakuiste kulude loetelu ja põhjendused. Kostja hagile ei vastanud ega esitanud elatisenõudele vastuväiteid. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis võiks olla aluseks kostjalt hageja kasuks elatise väljamõistmisel teistsuguses suuruses. Hageja esitas hagi 08.01.2020, kuid nõuab elatist ka tagasiulatuvalt perioodil 15.12.201907.01.2020.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohtu hinnangul on hagejal õigus nõuda tagasiulatuvalt elatist perioodil 15.12.2019-07.01.2020, sest hageja sai täisealiseks 14.12.2019. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja elatise alates 08.01.2020 292 eurot kuus, kuni hageja õpingute lõpetamiseni gümnaasiumis, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Tagasiulatuvalt perioodi 15.12.2019-07.01.2020 eest mõistab kohus välja hagejale elatise 226,08 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas kostja vastu esitatud nõude täies ulatuses. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. 3 2-20-326 Hageja on esitanud hagiavaldusega menetluskulude nimekirja. Hageja taotles kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 140 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepingulisel esindajal on täiendatud hagiavalduse koostamisele kulunud kaks tundi tasumääraga 70 €/h (sisaldab käibemaksu). Arvestades asja keerukus ja mahukust on kohus seisukohal, et hageja lepingulise esindaja tasumäär ja ajakulu on mõlemad põhjendatud ja mõistlikud. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista 5 eurot, mis on rahvastikuregistrist kostja elukoha teadasaamiseks tehtud päringu tasu. Nimetatud kulu on dokumentaalse tõendi saamise kulu ja TsMS § 143 p 2 kohaselt asja läbivaatamise kulu. Kohtu hinnangul on 5 eurot põhjendatud ja vajalik kulu ning see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 145 eurot ning need tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.