Obsah (7)

§ 152§ 55§ 249§ 2§ 120§ 49§ 175

KOH TU MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnak

§ 152lg 1 p-le 4 esineb alus kohustamisnõude osas menetluse lõpetamiseks.

Tulenevalt

§ 152

lg-st 2 on kaebajal õigus taotleda kohtult ülemineku võimaldamist kohustamisnõudelt tuvastamisnõudele (arsti ettekirjutuse täitmata jätmise õigusvastasuse tuvastamine) ja tuvastamisnõuete osas haldusasja menetluse jätkamist.

1. Kaebaja märkis 31.12.
2. a vastuses halduskohtu ettepanekule, et kui ta loobub kohustamistaotlusest, langeb ära ka esmase õiguskaitse alus. Samuti kaotab ta õiguse samadel asjaoludel uue kaebuse esitamiseks. Kaebaja ei soovi üle minna tuvastamiskaebusele, sest see ei täida tema soovitud eesmärki. Kaebaja kinnitas, et soovib kohustamiskaebuse menetlemist.
3. Tartu Halduskohtusse saabus 10.02.2020 kolmas kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus. Kaebaja palus selles kohustada Viru Vanglat võimaldama tal kasutada veloergomeetrit pärast kella kümmet päeval.
4. Tartu Halduskohus jättis 11.02.
5. a määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata (resolutsiooni p 1), lõpetas menetluse kohustamisnõude osas seda menetlusse võtmata (resolutsiooni p 2) ja võttis kaebuse tuvastamisnõude osas menetlusse (resolutsiooni p 3). Halduskohus leidis esialgse õiguskaitse taotluse osas, et kuna kohus vaatas juba 16.12.
6. a määrusega kaebaja analoogse taotluse läbi ja on sisuliselt hinnanud kaebaja väiteid selle kohta, et ta ei saa kasutada veloergomeetrit ajavahemikul 8-8.30, siis on tegemist korduva taotlusega.

§ 55

lg 3 järgi võib kohus jätta läbi vaatamata või tähelepanuta ka sama kohtu poolt juba varasemalt lahendatud avaldusega võrreldes samadel asjaoludel ja samal alusel esitatud korduva avalduse, kui halduskohtumenetluse seadustik ei näe ette teisiti. Halduskohus lõpetas

§ 152

lg 1 p 4 ja lg 3 alusel haldusasja menetluse kohustamisnõude osas seda menetlusse võtmata. Halduskohus leidis, et esitatud kohustamisnõude osas ei ole menetluse jätkamine põhjendatud. Kohtul puuduvad objektiivsed andmed selle kohta, et vanglal on kavatsus jätta arsti ettekirjutus tulevikus täitmata. Järelikult puudub ka mõistlik põhjus arvata, et kaebaja õigused saavad lähiajal riivatud ja et ta endiselt vajab tõhusa õiguskaitse tagamiseks vanglat kohustavat kohtulahendit. Halduskohus selgitas, et arsti ettekirjutuse uuesti täitmata jätmisel on kaebajal õigus jälle pöörduda vangla poole vaidega ja esialgse õiguskaitse taotlusega kohtu poole.

1. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 11.02.
2. a määruse resolutsiooni p-d 1 ja
3. Kaebajale jääb kohtu seisukoht kohustamiskaebuselt tuvastamiskaebusele üleminekuks endiselt arusaamatuks. Kohustamisnõude osas menetluse lõppedes vangla kohustus võimaldada kaebajal veloergomeetrit kasutada kaob, sest lõpeb esmane õiguskaitse. Kaebaja on läbinud kohustusliku kohtumenetluse kohustamisnõude osas ja leiab, et tema õigusi kaitseb kõige paremini kohustamiskaebus, mille lahendamise käigus tuvastatakse ka vangla tegevuse õigusvastasus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata jätmise osas rahuldamata ja rahuldada osas, milles kaebaja vaidlustab kohustamisnõudes asja menetluse lõpetamist.
5. Halduskohus on õigesti jätnud kaebaja 10.02.
6. a esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et sisuliselt oli tegemist korduva taotlusega, mida halduskohus varasemas 16.12.
7. a määruses juba hindas. 10.02.2020 esitatud esialgse õiguskaitse taotluse aluseks olevad asjaolud pole võrreldes eelneva taotlusega sisuliselt muutunud ning seega on tegemist samadel asjaoludel ja samal alusel esitatud korduva avaldusega

§ 55lg 3 mõttes.

Kaebajal on võimalik oma õigusi kaitsta esitatud kaebuse sisulise menetlemise käigus. 11. Halduskohus lõpetas haldusasja menetluse kohustamisnõude osas seda menetlusse võtmata

§ 152

lg 1 p 4 ja lg 3 alusel.

§ 152

lg 1 p-s 4 on sätestatud, et kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.

§ 152

lg 3 näeb ette, et kui sama paragrahvi lg-s 1 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata. Halduskohus tugines vaidlusaluses määruses sellele, et veloergomeetri kasutamist esialgse õiguskaitse korras kaebajale võimaldades on vangla halduskohtumenetluse käigus teinud kaebuses kohustamisnõuetega taotletavad toimingud (järginud arsti 26.02.2018. a ettekirjutust ja võimaldanud kaebajale veloergomeetri kasutamist 15-30 minutit päevas). Halduskohus leidis, et kui kohustamiskaebuse menetluse ajal antakse nõutav haldusakt välja või tehakse nõutav toiming, on kohustamisnõude edasine menetlemine võimatu ja põhjendatud huvi korral tuleb kõne alla vaid jätkutuvastuskaebus vastavalt

§ 152lg-le 2.

12. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga selles, et esialgse õiguskaitse kohaldamine esitatud kohustamisnõude täitmiseks kohtumenetluse ajaks ei ole tema õiguste kaitseks sama tõhus kui kohustamiskaebuse sisuline läbivaatamine.

§ 249

lg 4 järgi kehtib esialgse õiguskaitse määrusest tulenev õigus, kohustus ja keeld, samuti esialgse õiguskaitse määruse alusel antud haldusakt kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni. Halduskohus märkis vaidlustatud määruses, et tal puuduvad objektiivsed andmed selle kohta, et vanglal on kavatsus jätta arsti ettekirjutus tulevikus uuesti täitmata ning seega puudub ka mõistlik põhjus arvata, et kaebaja õigused saavad lähiajal riivatud ja et ta vajab enda õiguste tõhusaks tagamiseks ka vanglat kohustavat kohtulahendit. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole halduskohtu põhjendused kaebajale tõhusa õiguskaitse tagamist puudutavas osas piisavad, samuti ei ole halduskohus vajalikul määral täitnud seadusest tulenevat selgitamiskohustust. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa kaebuses esitatud kohustamisnõue ära langeda ainuüksi seetõttu, et vastustaja täidab esialgse õiguskaitse korras talle pandud samasisulist kohustust. Seni, kui vangla ei ole iseseisvalt teinud otsust kohustamisnõudes taotletu võimaldamiseks, on kaebuse kohustamisnõue endiselt aktuaalne. 13.

§ 2

lg 4 järgi tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel avalduse esitaja tegelikust tahtest ning

§ 2

lg 5 kohaselt tagab kohus igas menetlusstaadiumis oma selgitustega, et menetlusosalise huvide kaitseks vajalik avaldus ega tõend ei jääks esitamata õigusliku kogenematuse tõttu.

§ 120

lg 1 p 3 järgi kontrollib kaebuse saanud kohus, kas kaebuses on esitatud selle eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ja taotlused ning teeb vajaduse korral kaebajale ettepaneku kaebust muuta. Ka Riigikohus on korduvalt rõhutanud halduskohtumenetluses kehtivast uurimispõhimõttest tulenevat kohtu kohustust selgitada välja kaebuse esitaja eesmärk ja tegelik tahe kohtusse pöördumisel, tõlgendada esitatud kaebust ja taotlusi sellest lähtuvalt ning juhtida tähelepanu isiku õiguste kaitseks tulemuslikuma taotluse esitamise võimalusele (vt Riigikohtu 21.02.2011. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-80-10, p 22). 14.

§ 49

lg 1 ls 1 järgi võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kuni kohtuvaidluseni halduskohtus või kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks käesoleva seadustiku kohaselt lubatav. Praeguses haldusasjas on vaidluse asjaolud esialgse õiguskaitse kohaldamise tulemusena muutunud (täpsustunud) enne asja menetlusse võtmise otsustamist. Halduskohtu 26.09.

1. a määruse alusel esialgse õiguskaitse kohaldamine tõi kaasa olukorra, kus veloergomeetri kasutamine vangla seatud kellaajal ei pruugi siiski olla kooskõlas kaebaja tervislikust seisundist tuleneva vajaduse ja võimalusega treeningseadet tervise tugevdamise eesmärgil kasutada. Samuti selgitas kaebaja esitatud esialgse õiguskaitse taotlustes kohtule, et vangla poolt ettenähtud ajal veloergomeetri kasutamine jätab ta ilma igapäevasest jalutuskäigust. Seega ei pruugi kaebajal algses kaebuses esitatud asjaolude muutumise tõttu (s. o treeningseadme kasutamisele vangla seatud kellaajalist piirangut arvestades) olla käesoleval hetkel võimalik kaebuses sõnastatud kohustamisnõude abil enda eesmärki saavutada. Kohustamiskaebuse aluse muutumisel peab kaebajal olema võimalus kohustamisnõuet muuta ja ringkonnakohtu hinnangul ei ole selleks käesoleval juhul ka mingit takistust (vt näiteks Riigikohtu 03.12.
2. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-63-13 ja 14.11.
3. a määrus haldusasjas nr 3-16-2290). Halduskohus ei ole enne kohustamiskaebuse tagastamist nimetatud nõude muutmise võimalusele tähelepanu pööranud ning ei ole ka kaebajale kaebuses esitatud kohustamisnõude muutmise võimalust selgitanud. Ringkonnakohus peab vajalikuks eeltoodule lisada, et ei pea mõistlikuks ega menetlusökonoomia seisukohast põhjendatuks olukorda, kus kaebaja püüab muutunud asjaolude tõttu oma kohustamiskaebuse eesmärki saavutada selle kaudu, et esitab kohtule korduvaid, kuid praktiliselt samasisulisi esialgse õiguskaitse taotlusi. Nagu juba varem märgitud, on samadel asjaoludel ja samal alusel esitatud korduva avalduse kohtule esitamisel võimalik see seadusest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Ringkonnakohtu hinnangul tuleks halduskohtul kaaluda, kas kaebaja huvide kaitseks ja kaebuse eesmärgi saavutamiseks oleks sobiv ja vajalik lubada kaebajal esitatud kohustamisnõuet muuta näiteks selliselt, et talle oleks tulevikus tagatud Viru Vanglas veloergomeetri kasutamine ajal, mis on vastuvõetav mõlemale menetlusosalisele ja ei sunni kaebajat loobuma muudest talle VangS-s, VsKE-s või vangla kodukorras ette nähtud õigustest.
4. Eeloodust tulenevalt on halduskohus ringkonnakohtu arvates tõlgendanud ebaõigesti

§-s 152 sätestatut ja selgitamiskohustust eirates ning kaebajale kaebuse nõude muutmiseks võimalust andmata jättes rikkunud kohtumenetluse norme. Seetõttu rahuldab ringkonnakohus X määruskaebuse osas, milles kaebaja vaidlustas halduskohtu 11.02.

1. a määruse resolutsiooni p 2 ja saadab asja tühistatud osas Tartu Halduskohtule tagasi kohustamisnõude menetlusse võtmise otsustamiseks.
2. Kaebaja esitas määruskaebuses ka taotluse vabastada ta maksevõimetuse tõttu riigilõivu tasumise kohustusest. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 kohaselt ei võeta alates 01.01.2018 riigilõivu haldusasjas määruskaebuse läbivaatamise eest. Seega on kaebaja esitatud määruskaebus riigilõivuvaba. Kuna kaebajal puudus vajadus esitada menetlusabi taotlus määruskaebuse esitamisel riigilõivust vabastamiseks, siis jätab ringkonnakohus kaebaja menetlusabi taotluse tähelepanuta. 17.

§ 175

lg 3 alusel asendatakse avaldatavas kohtumääruses ringkonnakohtu algatusel kaebaja nimi tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt)