Lõplikuks karistuseks mõista Dmitri Šorile 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 41 alusel valida Dmitri Šori suhtes tõkendiks vahistamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistuse ärakandmiseni, võtta Dmitri Šor vahi alla kohtusaalis ning karistuse kandmise alguseks lugeda tema kinnipidamise aeg 02.03.2020.a. Menetluskulud 1 Dmitri Šorilt välja mõista
lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 4, 9; § 179 lg 1 p 2; § 180 lg 1 ja § 2565 lg 2 alusel: • sundraha 438 eurot • määratud kaitsjale makstud tasu 151,20 eurot
lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena summas 49,10 eurot. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99920700011163. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks ka kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Tsiviilhagid Kannatanu Maxima Eesti OÜ poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada täies ulatuses, s.o summas 109,95 eurot ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5, TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista tsiviilhagi Dmitri Šorilt kannatanu kasuks, mis tuleb kanda kannatanu arveldusarvele nr EE892200221017433423, selgitusena „1-20-1670, tsiviilhagi“. Kannatanu ABC Supermarkets AS poolt esitatud tsiviilhagi rahuldada täies ulatuses, s.o summas 167,52 eurot ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5, TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista tsiviilhagi Dmitri Šorilt kannatanu kasuks, mis tuleb kanda kannatanu arveldusarvele nr EE181700017001887370, selgitusena „1-20-1670, tsiviilhagi“. Asitõend CD-plaat (asub kriminaalasja toimiku juures) – jätta
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav apellatsiooniteate esitamisest 15 päeva pärast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi
15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale. Süüdistus 2 Dmitri Šor isikuna, kes on karistatud PPA Põhja prefektuuri 12.01.2020 otsusega KarS § 218 lg 1 ja § 25 lg 2 järgi, uuesti tahtlikult 10.01.2020 kella 13:50 ajal Tallinnas, Pallasti tn 18, asuvas Maxima Eesti OÜ-le kuuluvas kaupluses Maxima võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis 5 pudelit konjakit „Hennessy VS“, maksumusega 21,99 eurot tk, kokku väärtuses 109,95 eurot, mille peitis endal kaasas olnud kotti ja seejärel möödus kassadest jättes kauba eest tahtlikult tasumata ning lahkus kauplusest koos varastatud kaubaga. Vargusega tekitati kannatanule varalist kahju 109,95 eurot. Samuti tema, tahtlikult ja süstemaatiliselt uuesti 11.02.2020 kella 09:33 ajal Tallinnas ,Narva mnt 21, asuvas ABC Supermarkets AS-ile kuuluvas kaupluses Kreutzwaldi Comarket võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võttis 18 tk Kalev tume šokolaadi „Leiger“ maksumusega 3,49 eurot, kokku väärtuses 62,82 eurot, 4 tk Kalev šokolaadi „EV 100“ maksumusega 3,49 eurot, kokku väärtuses 13,96 eurot, 11 tk Kalev tume šokolaadi „Põrgupiiga“ maksumusega 3,49 eurot, kokku väärtuses 38,39 eurot ja 15 tk Kalev tume šokolaadi „Suur Tõll“ maksumusega 3,49 eurot, kokku väärtuses 52,35 eurot ja seejärel möödus kassadest millega lahkus kauplusest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Vargusega tekitati kannatanule varalist kahju 167,52 eurot. Seega süüdistatav pani tahtlikult toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pannud süstemaatiliselt ehk KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil süüdistatav Dmitri Šor seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistab end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Dmitri Šor nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Süüdistatav avaldas, et on andnud kohtueelses menetluses ütlused ning jääb nende juurde. Hagid võtab õigeks. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistus on põhjendatud, tõendid on lubatavad. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdistatava seisukoha talle esitatud süüdistuse suhtes ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud. 10.01.2020.a varguse episood (Maxima Eesti OÜ) Kohus on seisukohal, et Dmitri Šori poolt 10.01.2020.a kella 13.50 ajal Tallinnas, Pallasti tn 18 asuvas kaupluses Maxima Eesti OÜ-le kuuluvate esemete varguse toimepanemine Dmitri Šori poolt on tõendatud süüdistatava süüd tunnistavate ütlustega, tunnistaja ütlustega ja kirjalike tõenditega. Maxima Eesti OÜ avalduses taotletakse õigusrikkumise menetluse alustamist seoses kauba, 5 pudelit konjakit „Henessy VS“, maksumusega kogusummas 109,95 eurot, eest tasumata jätmisega ja kassajoone ületamisega, mis leidis aset 10.01.2020.a kell 13.50 (tlk 5). Dmitri Šor tunnistab ennast täielikult süüdi. Varastatud konjakid müüs võõrastele inimestele ning saadud raha eest ostis narkootikume. Kahetseb tehtut (tlk 39-41). 3 Süüdistatava poolt varguse toimepanemist tõendavad ka tunnistaja A Si 28.02.2020.a antud ütlused, mille kohaselt, viibides tööl 11.01 või 12.01.2020.a Pallasti 18 asuvas Maxima kaupluses, sai ta kaupluse töötajate käest teada, et 10.01.2020.a päevasel ajal varastati viis pudelit Hennessy VS, pudelid olid võetud karpidest välja, karbid jäeti müügisaali. Vargus toimus ajal, mil turvatöötajat kaupluses ei olnud. Ta vaatas videosalvestist varguse kohta ning nägi, kuidas meesterahvas algul asetas konjakipudelid ostukorvi, liikus teise osakonda, kus võttis 2-3 pudelit karpidest välja, pani need ostukorvi ja tühjad karbid asetas erinevatesse riiulitesse. Seejärel jalutas kaupluses ringi 2-3 minutit ja läks uuesti samasse osakonda. Seejärel võttis ostukorvis olnud 2-3 pudelit karpidest välja, pani need ostukorvi ja karbid asetas erinevatesse riiulitesse. Seejärel liikus meesterahvas teise osakonda ja võttis konjakipudelid ostukorvist, pani need endale kotti, möödus kassadest ning jättis kauba eest tasumata (tlk 16). Süüdistatava tegevus kaupluses on tõendatud 04.02.2020.a asitõendi vaatlusprotokolliga ja selle juures oleva fototabeliga, mille kohaselt oli vaadeldavaks objektiks kaupluse Maxima (asukohaga Pallasti 18, Tallinn) turvakaamerate videosalvestus CD-plaadil. Salvestiselt nähtub, kuidas 10.01.2020.a kell 13.43 siseneb kauplusesse meesterahvas, kellel on üle õla NIKE logoga spordikott. Meesterahvas suundub ostukorviga osakonda ning asetab seal ostukorvi riiulilt võetud pudelid. Seejärel suundub ostukorviga makaronide väljapaneku vahesse, kükitab ja võtab ostukorvi asetatud tooted ning paneb need spordikotti. Kell 13.50 möödub meesterahvas iseteeninduskassadest ja väljub kauplusest (tlk 12-15). Seega on tõendatud Dmitri Šori poolt talle inkrimineeritava varguse toimepanemine. Maxima Eesti OÜ esitatud avalduse ja tunnistaja ütluste kohaselt kuulusid viis pudelit konjakit „Hennessy VS“ kannatanule, mistõttu on tuvastatud, et süüdistuses nimetatud esemed oli süüdistatava jaoks võõras vara. Maxima Eesti OÜ-le kuulunud eseme äravõtmisega lõpetas Dmitri Šor esemete senise valdaja valduse, kehtestades sellele enda valduse, mis toimus kannatanu tahtevastaselt ja nõusolekuta. Arvestades Dmitri Šori ütlusi, et varastatud esemed müüs ta võõrastele maha ja ostis selle raha eest narkootikume, siis leiab kohus, et Dmitri Šori eesmärgiks oli võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil ning süüdistatav pani talle inkrimineeritava varguse toime kavatsetult. 11.02.2020.a varguse episood (ABC Supermarkets AS) Kohus on seisukohal, et Dmitri Šori poolt ka 11.02.2020.a kella 09.33 ajal Tallinnas, Narva mnt 21 asuvas kaupluses ABC Supermarkets AS-ile kuuluvate esemete varguse toimepanemine Dmitri Šori poolt on tõendatud. ABC Supermarkets AS avalduse kohaselt taotletakse isiku vastutusele võtmist, kes 11.02.2020.a kella 09.33 ajal pani Kreutzwaldi Comarketis, Narva mnt 21, Tallinn toime õigusvastase teo, seoses kauba – 18 tk Kalevi šokolaad Leiger, 4 tk Kalevi šokolaad EV 100, 11 tk Kalevi šokolaad Põrgupiiga ja 15 tk Kalevi šokolaad Suur Tõll – summas 167,52 eurot, eest tasumata jätmisega (tlk 17). Dmitri Šori ütluste kohaselt ta ei eita veebruarikuu episoodi, kuid ei ole ka sada protsenti kindel, et ta seda teinud on, kuna ta viibis Wismaris. Wismaris sai ta tõhusaid ravimeid ja selletõttu on tal mälulünk. Võimalik, et ta jooksis haigla statsionaarist ära. Kahetseb tehtut (tlk 39-41). Wismari Haigla AS tõend ja e-mail tõendab asjaolu, et Dmitri Šor viibis Wismari Haiglas ajavahemikul 20.01.-19.02.2020.a statsionaarsel võõrutusel metadoonist. Isik viibis ravil vabatahtlikult, mistõttu oli ta ravil küll ööpäevaringselt, kuid valvepersonali loal oli tal 4 võimalus aeg-ajalt päevasel ajal mõneks tunniks lahkuda. Vastavaid kuupäevi ja lahkumisesaabumise kellaaegu ei fikseeritud (tlk 37-38). Süüdistatava poolt varguse toimepanemist tõendavad ka tunnistaja M P 27.02.2020.a antud ütlused, mille kohaselt märkas saalitöötaja 11.02.2020.a umbes kella 10.30 ajal, et šokolaadilett on liiga tühi. Neil on Kalevi šokolaadile eraldi väljapanek. Seejärel ta vaatas turvakaamerate salvestusi, millelt tuvastas, et samal päeval umbes kella 09.30 ajal läks Kalevi šokolaadileti juurde meesterahvas, kes võttis riiuli pealt suures koguses erinevaid Kalevi 300 gr šokolaade. Palju ta šokolaadi võttis ja mis sorte, ei oska tunnistaja öelda. Kuna turvakaamera oli suunaga meesterahva seljale, siis ta ei näinud, kas meesterahvas pani need omale kotti või põue. Seejärel lahkus meesterahvas poest, jättes kauba eest tasumata. Vargusega tekitati kauplusele kahju summas 167,52 eurot (tlk 24-25). Süüdistatava tegevus kaupluses on tõendatud 28.02.2020.a asitõendi vaatlusprotokolliga ja selle juures oleva fototabeliga, mille kohaselt oli vaadeldavaks objektiks kaupluse Comarket (asukohaga Narva mnt 21, Tallinn) turvakaamera videosalvestus ja pildifail CD-plaadil. Salvestiselt ja pildifaililt nähtub, kuidas 11.02.2020.a kell 09.33 ajal võtab meesterahvas riiulil olevaid šokolaade ja paneb need kaasas olnud kilekotti. Seejärel möödub isik, kes sarnaneb Dmitri Šorile, turvaväravatest, jättes kauba eest tasumata (tlk 28-30). Eelnimetatud tõendid kinnitavad Dmitri Šori poolt talle inkrimineeritava varguse toimepanemist. Kuriteo toimepanemise ajaolud nähtuvad turvakaamera salvestuselt ning need riimuvad tunnistaja ütlustega. ABC Supermarkets AS esitatud avalduse ja tunnistaja ütluste kohaselt kuulusid erinevad Kalevi šokolaadid kannatanule. Dmitri Šori eesmärgiks oli võõra vallasasja äravõtmine selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Samuti on kohus Dmitri Šori teo tehioludest lähtuvalt veendumusel, et süüdistatav pani talle inkrimineeritava varguse toime kavatsetult, ta tegutses eesmärgiga varastada kauplusest temale mittekuuluvaid esemeid. Prokuröri poolt on Dmitri Šori süüteod kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 9 järgi, mis sätestab vastutuse võõra vallasjas äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toimepandud süstemaatiliselt. Antud kriminaalmenetluse raames on tõendamist leidnud, et Dmitri Šor pani toime kaks varguse episoodi ning seda lühikese ajavahemiku jooksul. Prokurör on Dmitri Šorile esitatud süüdistuses osutanud, et süüdistatava käitumise kvalifitseerimiseks KarS § 199 lg 2 p 9 järgi annab aluse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri 12.01.2020.a otsus, millest nähtuvalt karistati Dmitri Šori KarS § 218 lg 1 - § 25 lg 2 järgi (tlk 59-60). Arvestades süüdistatava karistusandmeid ja tema antud selgitusi kuritegude toimepanemise kohta ja seda, et süüdistatav on lühikese ajavahemiku vältel korduvalt varavastaseid süütegusid toime pannud, siis leiab kohus, et sellised asjaolud ning käitumismuster viitavad sellele, et varastamine on töötu ja legaalse sissetulekuta süüdistatava elustiiliks ja selliselt tegutsedes hangib ta endale elatusvahendeid, mistõttu peab kohus Dmitri Šori käitumist varguste toimepanemisel süstemaatiliseks KarS § 199 lg 2 p 9 mõttes. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et täielikult on tõendatud Dmitri Šori poolt KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kuriteo toimepanemine. Süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ning Dmitri Šor tuleb süüdi mõista KarS § 199 lg 2 p 9 järgi. Karistus 5 Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatavat karistada. Süüdistatavale KarS § 199 lg 2 p 9 järgi inkrimineeritud kuritegude toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kuna tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Süüdistatava ankeetandemete kohaselt ta ei tööta. Süüdistatav selgitas kohtuistungil, et pärast Wismari haiglast väljasaamist 19.02.2020.a asus ta tööle ning palka saab märtsi lõpus. Samas ei osanud süüdistatav veenvalt selgitada seda, miks ta veebruarikuu töö eest palka ei saa veebruari lõpus, vaid veebruari töötasu saab märtsikuu lõpus. Lisaks selgitas süüdistatav, et tal on kohustusi paljude ees, nt kohtutäituritele umbes 10 000 eurot (tlk 84 pöördel). Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et süüdistataval lasuvad ka rahalised kohustused temalt käesolevas kriminaalasjas väljamõistetavate tsiviilhagide ja menetluskulude näol, siis on kaheldav, kas Dmitri Šoril oleks rahalise karistuse mõistmisel võimalik talle pandud kohustust täita. Peale selle, arvestades, et süüdistatavale inkrimineeritakse varavastase kuriteo toimepanemist, siis üldjuhul on varavastase süüteo eesmärgiks kasu saamine võõra vara arvelt. Taoline käitumine viitab aga üheselt süüdistataval piisavate legaalsete rahaliste vahendite puudumisele, mis kohtu arvates välistab ka rahalise karistuse kohaldamise. Kõrvuti majandusliku seisundiga on põhjendatud karistusliigi kaalumisel võtta arvesse ka seda, et Dmitri Šor on isikuks, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud, sh varavastaste kuritegude toimepanemise eest ning vaatamata sellele on ta toime pannud uued varavastased kuriteod. Käesolevaks ajahetkeks on süüdistataval seitse kehtivat kriminaalkaristust ja 43 kehtivat väärteokaristust (tlk 47-56). Vaatamata eelnevale karistatusele on Dmitri Šor jätkanud süütegude toimepanemist, mis viitab süüdistatava õiguskuulekuse puudumisele ja asjaolule, et varasemad mõjutusvahendid ei ole talle oodatud mõju avaldanud, mistõttu oleks rahalise karistuse kohaldamine Dmitri Šori suhtes vastuolus kohtupraktikaga ning rahaline karistus ei täida oma eesmärki eripreventiivses mõttes. Seega tuleb Dmitri Šori karistada vangistusega. Hinnates süü suurust KarS § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemisel, leiab kohus, et süü on keskmine. Aluse selliseks järelduseks annab asjaolu, et Dmitri Šorile inkrimineeritakse kahe lõpule viidud varavastase kuriteoepisoodi toimepanemist, millega tekitati kannatanutele varaline kahju. Samuti ei saa süü suuruse hindamisel jätta tähelepanuta, et süüdistatavat on varasemalt samalaadsete kuritegude toimepanemise eest korduvalt karistatud ning ta on jätkanud selliste kuritegude toimepanemist. Kohus ei leidnud süüdistatava käitumises KarS §-s 58 loetletud karistust raskendavaid asjaolusid. Kergendava asjaoluna arvestab kohus süüdistatava poolt kohtus avaldatud puhtsüdamlikku kahetsust. Muude karistust kergendavate või raskendavate asjaolude esinemist kohus menetluse käigus ei tuvastanud. Tulenevalt eeltoodust peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, kuid mitte alammääras või selle lähedasena. Seega võttes arvesse eeltoodut, määrab kohus Dmitri Šorile karistuseks 9 kuud vangistust. Kuivõrd asja arutati lühimenetluses, tuleb
Nii prokurör kui süüdistatav ja tema kaitsja palusid kaaluda kohtuistungil Dmitri Šori suhtes KarS § 74 kohaldamist koos KarS § 75 lg 2 p 5 märgitud kohustusega, milleks süüdistatav on andnud nõusoleku. Karistuse mõistmine tingimisi lähtub põhimõttelisest eeldusest, et kohus usub, et isik suudab jätkata enda elu ilma süütegusid toime panemata. Kohtu hinnangul ei esine mitte ühtegi erandlikku asjaolu, mis annaks aluse kaaluda karistuse kandmisest tingimisi vabastamist. Dmitri Šor on varem kriminaalkorras karistatud ning tal on seitse kehtivat kriminaalkaristust ja 43 kehtivat väärteokaristust, mis on kohtule iseloomustavaks asjaoluks. 6 Kohtule esitatud karistusandmetest nähtub, et Dmitri Šori suhtes on varasemalt kohaldatud KarS § 74 sätteid, kuid vaatamata sellele on süüdistatav jätkanud õigusvastaste tegude toime panemist. Dmitri Šori suhtes on kergem karistus välistatud ka seetõttu, et käesolevad kuriteod on toime pandud pelgalt pool aastat pärast vangistusest vabanemist. Sellisest süüdistatava käitumisest järeldab kohus, et varasemate karistustega ei ole karistuse eesmärki saavutatud, mis tähendab, et eelmised karistused ei ole avaldanud nõutavat mõju ega ole teda sundinud edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Selline süüdistatava süstemaatiline kuritegude toimepanemine on kohtu hinnangul Dmitri Šori eluviisi lahutamatu osa, mis välistab süüdistatava suhtes tingimisi karistuse kandmisest vabastamise. Lisaks oleks see vastuolus kohtupraktikaga, kuivõrd tema poolt toimepandud teod ei ole toime pandud juhuslikel asjaoludel või esmakordselt. Arvestades kõiki eelnevaid asjaolusid, leiab kohus, et Dmitri Šori suhtes on otstarbekas kohaldada üksnes reaalset vangistust.
lg 41 võib kohus vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Kuigi Dmitri Šor toimetati kohtusse
kohaselt ning kohus teeb lahendi
lg 1 p 2 järgi ning kohtueelses menetluses ei ole tema suhtes tõkendit kohaldatud, peab kohus vajalikuks
lg 41 alusel kohaldada isiku suhtes tõkendit - vahistamine, kuna vabaduses olles võib süüdimõistetu hoiduda kõrvale karistuse kandmisest. Dmitri Šor on isikuks, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud, sealjuures on temale inkrimineeritud kaks kuriteoepisoodi pandud toime lühikese aja jooksul ning pelgalt pool aastat pärast karistuse kandmiselt vabanemist. Kohtu hinnangul näitab eeltoodu ilmekalt süüdistatava ükskõikset suhtumist temale varasemalt mõistetud karistustesse ning seab kahtluse alla ka tema usaldusväärsuse käesoleva kohtuotsusega mõistetava karistuse kandmisele asumise osas. Seega on karistuse mõju suurendamiseks ja kohtuotsuse täitmiseks vajalik, et süüdimõistetu kannaks oma karistuse ära kinnipidamisest alates, mistõttu on põhjendatud Dmitri Šori suhtes kohaldada kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistuse ärakandmiseni tõkendit vahistamine. Seega tuleb Dmitri Šor võtta vahi alla kohtusaalis ning karistuse kandmise alguseks lugeda tema kinnipidamise aeg 02.03.2020.a. Tsiviilhagid Süüdistusakti kohaselt on kohtueelses menetluses kannatanu Maxima Eesti OÜ esitanud tsiviilhagi summas 109,95 eurot (tlk 10-11) ja ABC Supermarkets AS on esitanud tsiviilhagi summas 167,52 eurot (tlk 21-23). Hagid põhinevad kannatanutelt varastatud asjade väärtusel. Kohus leiab, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et Maxima Eesti OÜ-le on tekitatud kahju 109,95 eurot ja kannatanu ABC Supermarkets AS-ile kahju summas 167,52 eurot Dmitri Šori poolt. Vastavalt omaks võetud kohtupraktikale kohaldatakse kriminaalmenetluses tsiviilhagi läbivaatamisel tsiviilkohtumenetluse nõudeid kui need ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldpõhimõtetega. Kuivõrd süüdistatav tunnistas tsiviilhagisid täies ulatuses, siis kohalduvad TsMS § 440 lg 1 sätted, mille kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, siis rahuldab kohus hagi. Tulenevalt eeltoodust kuuluvad Maxima Eesti OÜ ja ABC Supermarkets AS hagid täies ulatuses rahuldamisele ja süüdistatavalt välja mõistmisele. Menetluskulud 7
lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu.
lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatava Dmitri Šori menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Dmitri Šor ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulude tasumine käiks talle ilmselt üle jõu ning ta ei ole taotlenud ka vastava teabe väljanõudmist kohtu poolt. Samuti ei tule seaduse kohaselt menetluskulude väljamõistmisel pidada silmas mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid menetluskulude tasumist puudutava küsimuse lahendamisel tuleb lähtuda ka süüdimõistetud isiku resotsialiseerumisväljavaadetest. Kuna Dmitri Šor on varasemalt kriminaalkorras karistatud isik ning tema käitumine on jätkuvalt õigusvastane, siis ei oleks kohtu hinnangul menetluskulude riigi kanda jätmisel käesoleval juhul positiivset toimet Dmitri Šori resotsialiseerumisväljavaadetele ja seetõttu tuleb need jätta tervikuna süüdistatava kanda. Seega mõistab kohus Dmitri Šorilt välja
lg 1 p 1 ja lg 2, § 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 lg 1 alusel määratud kaitsjale makstud tasu summas 151,20 eurot ja sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest 438 eurot.
lg 3 annab kohtule võimaluse kaaluda menetluskulude osade kaupa tasumise võimaldamist süüdimõistetul. Arvestades hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurust, kohustust hüvitada tsiviilhagid ning asjaolu, et vanglatingimustes täitedokumendi vabatahtlik täitmine võib olla raskendatud, kuivõrd süüdimõistetu töötamine ei ole garanteeritud, siis käib menetluskulude ühekorraga tasumine Dmitri Šorile ilmselgelt üle jõu. Lähtudes eelnevast peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas
lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 12 kuu jooksul igakuiste maksetena. Seega kuulub ühes kuus tasumisele vähemalt 49,10 eurot. Asitõendid
lg 3 p 1 kohaselt nähakse menetleja määruses või kohtuotsuses asitõendite suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses (p 1). Käesoleva kriminaalasja materjalide juures asuv CD-plaat salvestisega tuleb jätta
Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.