lg 1 alusel kuulub pankrotiasja menetlemine maakohtu pädevusse.
lg 4 sätestab, et nõuete tunnustamise vaidluse läbivaatamine allub pankrotiasja läbivaatavale kohtule. Sisulise vaidluse haldusakti õiguspärasuse ning kehtima jäämise või tühistamise üle lahendab halduskohus, nii nagu oleks halduskohus lahendanud sama vaidluse ka tavaolukorras. Kuid see ei tähenda, et halduskohus saab lahendada vaidlust nõude tunnustamise või muude pankrotiseaduse alusel tehtud pankrotimenetluse organi otsustuste üle. Kui halduskohus peaks vaidlustatud otsuse tühistama, siis see tähendabki, et PRIA-l ei ole nõuet kaebaja vastu. Kui pankrotihaldur sellisele kohtuotsusele kohaselt ei reageeri, siis edasine vaidlus tuleb lahendada maakohtus. 3. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 17. detsembri 2019. a määruse resolutsiooni p 1 peale. Kaebaja palub tühistada halduskohtu määrus vaidlustatud osas ja teha uus määrus, millega võtta tuvastamisnõue halduskohtu menetlusse. Määruskaebuses osutab kaebaja, et 1. jaanuarist 2010 kehtiva
lg 1 p 61 kohaselt peatub pankroti väljakuulutamisega võlgniku vastu suunatud haldusakti vaidlustamise tähtaja arvestamine.
lg 3 sätestab, et võlgniku poolt avalik-õiguslikule nõudele vastuväite esitamisel omandab haldusakt, millest avalik-õiguslik nõue tuleneb, täitedokumendi tähenduse, kui võlgnik ei esita ühe kuu jooksul alates vastuväite esitamisest kaebust halduskohtusse. See näitab seadusandja tahet kalduda kõrvale reeglist allutada kõik pankrotimenetluse vaidlused maakohtule.
lg-st 61 ja § 104 lg-st 3 tulenevalt ei ole võlgnikul ega ka ühelgi muul pankrotimenetluses osaleval isikul võimalik (aega) läbida pärast nõuete kaitsmise koosolekut pankrotimenetluses kohustuslikku ELÜPS § 110 lg 1 sätestatud vaidemenetlust, vaid avalikõigusliku nõudega mittenõustuja peab pöörduma kaebusega otse halduskohtusse. Kohtupraktika selles küsimuses aga puudub. Seetõttu on siiski võimalik tühistamiskaebuse läbi vaatamata jätmine kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu. Just sel juhul olekski kaebaja õiguste kaitse võimalik vaid tuvastamiskaebuse kaudu, mistõttu ei ole selle nõude tagastamine õiguspärane. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Seega on põhjendatud halduskohtu seisukoht, et pankrotimenetlusest võrsuvate vaidluste lahendamine on üldjuhul maakohtu pädevuses. Tegelikult ei ole ka kaebaja ise sellele järeldusele vastu vaielnud ega esitanud põhjendusi, miks vaatamata
regulatsioonile tuleb pidada halduskohtu pädevusse kuuluvaks pankrotimenetlusega seotud nõude lahendamist, mille osas seadusandja ei ole erandlikult halduskohtu pädevust sätestanud. Sõltumata sellest, kas pankrotimenetlusest võrsunud vaidlused võivad kuuluda avaliku õiguse hulka, ei saa halduskohus kaebuses esitatud tuvastamisnõuet sisuliselt läbi vaadata, sest seadusandja on selleks ette näinud teistsuguse menetluskorra (HKMS § 4 lg 1). 2 8. Ringkonnakohus möönab, et
lg-s 3 sätestatud ühekuuline tähtaeg halduskohtule tühistamiskaebuse esitamiseks koostoimes ELÜPS § 110 lg-st 1 tuleneva kohustusliku kohtueelse menetluse nõude ja HKMS § 47 lg 1 ls-ga 2 kehtestatud kaebeõiguse piiranguga võivad nende rangel kohaldamisel ebaproportsionaalselt piirata kaebaja õigust vaidlustada tema õigus riivavat haldusakti. Siinkohal on aga ekslik kaebaja arusaam, et kaebaja õiguste ülemäärase piiramise ärahoidmiseks on kohane kaebuses esitatud tuvastamisnõude lubamine halduskohtumenetluses. Esmalt osutab ringkonnakohus, et halduskohtul puudub volitus oma pädevuse laiendamiseks, seda eriti olukorras, kus pädevuse jaotus maa- ja halduskohtu vahel on seaduses selgelt sätestatud. Teiseks ei ole tuvastamisnõue sobiv õiguskaitseabinõu kaebaja eesmärgi saavutamiseks.
lg-d 1 ja 3 näevad ette, et võlgniku vastuväite ainsaks võimalikuks toimeks on, et haldusakt, millest avalik-õiguslik nõue tuleneb, ei omanda täitedokumendi tähendust. Seega saab ka kaebaja kaebusega taotletavaks eesmärgiks olla üksnes soov vältida PRIA vaidlustatud otsuse staatust täitedokumendina. Selle toime saavutamiseks tuleb esitada kaebus halduskohtusse ning saavutada avalik-õigusliku nõude aluseks oleva haldusakti kehtivuse lõpetamine (tühistamine). Kui halduskohtumenetlus lõpeb haldusakti tühistamata, siis ei kõrvalda see haldusakti kehtivust ega selle toimet täitedokumendina. Haldusakti kehtivuse lõpetamist ei too aga kaasa tuvastamisnõude rahuldamine. Selline arusaam on kooskõlas haldusmenetluse seaduse § 60 lg 2 ls-st 1 tuleneva põhimõttega, et kehtiva haldusakti resolutiivosa on kohustuslik igaühele. Seega puuduks tuvastamisnõude rahuldamisel kaebaja õigusi soodustav toime, sest sõltumata avalik-õigusliku nõude aluseks oleva haldusakti võimalikust õigusvastasusest oleks haldusakt siiski kehtiv ning täitmiseks kohustuslik. 9. Seetõttu on kaebaja jaoks tema õiguste kaitse tagamiseks oluline saavutada avalikõigusliku nõude aluseks oleva haldusakti tühistamise nõude sisuline läbivaatamine halduskohtus. Kaebaja ongi selleks samme astunud. Kuigi
lg 3 ei ole kooskõlas ELÜPS § 110 lg-ga 1 ja HKMS § 47 lg 1 ls-ga 2 kaebeõiguse teostamise viisi ja/või tähtaja osas, siis on halduskohtul õigus ja kohustus tõlgendada ja rakendada kehtivat õigust põhiseaduskonformselt, s.t viisil, mis tagab kaebajale võimaluse kaebeõiguse teostamiseks (näiteks tähtaja ennistamise või eri- ja üldnormi vaheteo kaudu). Kui need meetodid siiski ei luba vältida kaebaja õiguste ülemäärast riivet, siis on alus kaaluda, kas asjakohane regulatsioon on kooskõlas põhiseadusega. Seega on olemas võimalused, mille kaudu kaebajale tagatakse tegelik võimalus kaebeõiguse realiseerimiseks ning vastavalt puudub vajadus halduskohtu pädevuse volituseta laiendamiseks või õiguse tõlgendamiseks haldusõiguse ja halduskohtumenetluse õiguse põhimõtetega vastuolus oleval viisil. /allkirjastatud digitaalselt/ 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.