← Eesti

2-19-13049/6

Obsah (8)§ 187§ 367§ 200§ 2§ 175§ 163§ 177§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Mai Grauberg Otsuse tegemise aeg ja koht 05.03.2020 Tallinn, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-19-

) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele (SEB Pank – a/a EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X); Swedbank – a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) või Luminor Bank – a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X)) ja selgituseks: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6). Menetluse käik Aktsiaseltsi Plus

Plus Capital esitas 16.08.2019 hagi O Bi vastu võla, viivise, sissenõudmiskulude nõudes (asi nr 2-19-13049). Kohus võttis 09.09.2020 kohtumäärusega hagi menetlusse ja määras kostjale vastamiseks tähtaja 14 päeva alates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Aktsiaseltsi PlusPlus Capital esitas 16.12.2018 hagi O Bi vastu võla, viivise, sissenõudmiskulude nõudes (asi nr 2-19-13049). Kohus võttis hagi menetlusse 23.12.2019 ja määras kostjale vastamiseks tähtaja 14 päeva alates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Tsiviilasjad on liidetud ühte menetlusse teise hagi menetlusse võtmise määrusega 23.12.2019 (asja numbriks jäi 2-19-13049). Hageja palus mõlemates hagides rahuldada hagi tagaseljaotsusega, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Kostja ei ole hagimaterjale avanud kohtu infosüsteemis. Kohtule teadaolevate aadresside kaudu ei ole hagimaterjalide kättetoimetamine õnnestunud. Seetõttu kohus toimetas kostjale hagid kätte (08.02.2020) dokumentide avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Hagile vastamise tähtpäev saabus 25.02.2020. Kostja ei ole vastust esitanud. Hageja nõuded ja põhjendused Esimesena esitatud hagis palus hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks: 2

(2)2-19-13049 ▪ võlgnevus 12,63 eurot ja viivised 8,30 eurot ja sissenõudekulu vastavalt VÕS §113.2 lg 2 summas 25 eurot, ▪ hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 13,97 € tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,07% päevas tasumata põhisumma jäägilt ning arvestades viivist hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast s.o alates 17.08.2019, ▪ menetluskuludena tasutud riigilõivu summas 75€ ja õigusabikulu summas 420 €. ▪ lisaks palub mõista kostjalt välja menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Asjaolude kohaselt on Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud liitumisleping kliendinumbriga 8437436, millest tulenevad kohustused on kostja jätnud kohaselt täitmata perioodil
  1. detsember kuni
  2. detsember 2016.a. st teenuste kasutamise eest vastavalt 01.01.2017 arvele nr 2017417658 summas 12,63 €, mille kohustuse pidi kohustus kostja tasuma/täitama 18.01.
  3. Lepinguline viivis on võlalt 0,07% päevas. Elisa Eesti AS loovutas nõude hagejale 01.02.
  4. Asjaolude kohaselt oli nõue kostja vastu hagihinnaga 49,16 € ja hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist (s.o 15.03.2018, 15.04.2018 ja 15.05.2018 ) hagejale teadaolevale kostja aadressile xxxx. Seetõttu leidis hageja VÕS § 113 2 lg 2 p 1 järgi et tal on õigus nõuda 15.03.2018 võlateatise eest 15 € ning 15.04.2018 ja 15.05.2018 kummagi võlateatise eest 5,00 € s.t. kokku 25 €. Kokku on hagejal tekkinud 25 € ulatuses kulusid seoses meeldetuletuskirjade edastamisega kostjale. Teisena esitatud hagis palus hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks: ▪ võlgnevus 270,83 eurot ja viivised 196,77 eurot ja sissenõudekulu vastavalt VÕS §113´´lg 2 summas 25 eurot, ▪ hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 270,83 € tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,07% päevas tasumata põhisumma jäägilt ning arvestades viivist hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast s.o alates 17.12.2019, ▪ menetluskuludena tasutud riigilõivu summas 125 € ja õigusabikulu summas 420 €. ▪ lisaks palub mõista kostjalt välja menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Asjaolude kohaselt on Elisa Eesti AS ja kostja vahel sõlmitud sama liitumisleping kliendinumbriga 8437436, millest tulenevad kohustused on kostja jätnud kohaselt täitmata järgmiselt:
  5. oktoober kuni
  6. oktoober 2016, 01.11.2016 arve nr. 2016959593 summas 14,76 €, tasumise tähtaeg 18.11.
  8. november kuni
  9. november 2016, 01.12.2016 arve nr. 2017196729 summas 12,89 €, tasumise tähtaeg 18.12.
  11. jaanuar kuni
  12. jaanuar 2017, 01.02.2017 arve nr. 2017679513 summas 243,18 €, tasumise tähtaeg 18.02.
  13. Lepinguline viivis on võlalt 0,07% päevas. Hageja sai nõude Elisa Eesti AS-lt nõude loovutamise korras 01.02.
  14. Asjaolude kohaselt on nõue kostja vastu on hinnaga 561,80 €. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist (s.o 01.04.2018, 01.05.2018 ja 01.06.2018) 3
(2)2-19-13049 hagejale teadaolevale kostja aadressile, xxxx. Seetõttu leidis hageja, et tal on VÕS § 113.2 lg 2 järgi õigus nõuda 01.04.2018 võlateatise eest 15 € ning 01.05.2018 ja 01.06.2018 kummagi võlateatise eest 5,00 € s.t. kokku 25 €. Kokku on hagejal tekkinud 25 € ulatuses kulusid seoses meeldetuletuskirjade edastamisega kostjale. Kohtu õiguslikud põhjendused Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 4 rahuldab kohus hageja taotluse ja teeb tagaseljaotsuse, kuna kostja ei ole hagile vastanud. Hagi on aga õiguslikult põhjendatud vaid osaliselt ja kuulub osalisele rahuldamisele. Hageja poolt hagides esitatud põhivõla ja viivisenõue on õiguslikult põhjendatud järgmiselt. Kooskõlas VÕS § 8 lg 2 ja § 76 lg 1, 2 tuleb lepingut täita. Kohuse rikkumine on VÕS § 100 kohustuse täitmata jätmine, täitmisega viivitamine, kohustuse osaliselt täitmata jätmine. Kohustuse rikkumise korral saab võlausaldaja nõudaVÕS § 101 lg 1 p1, 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 järgi kohustuse täitmist, viivist kokkulepitud määras, antud juhul hagis toodu kohaselt 0,07% päevas.

§ 367

järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kui nõue on loovutatud uuele võlausaldajale, siis saab uus võlausaldaja esitada samu nõudeid võlgniku vastu, mis olid algsel võlausaldajal VÕS § 164 lg 1, 2. Kuna hageja on esile toonud hagides, et kostjal oli lepingus tulenev kohustus AS Elisa Eesti ees, mille ta jättis täitmata, seega rikkus kostja lepingust tulenevaid kohustusi AS Elisa Eesti ees ning kuna hageja on esile toonud, et ta omanda nõuded AS –lt Elisa Eesti kostja vastu, siis on ta uus võlausaldaja, kellel on õigus maksma panna oma nõuded ja nõude kostjalt kohustuse täitmist, viivist võlalt kuni kohase täitmiseni. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagid kuuluvad põhivõla ja viivise osas rahuldamisele kooskõlas VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja § 164 lg 1, 2,

§ 367

. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõisa ▪ esimesena esitatud hagi järgi vastavalt võlgnevus 12,63 eurot ja viivised 8,30 eurot ja alates 17.08.2019 viivist 0,07% päevas tasumata põhisumma jäägilt (st võlgnetavalt põhivõlalt) kuni põhinõude 12,63 € tasumiseni, ▪ teisena esitatud hagi järgi võlgnevus 270,83 eurot ja viivised 196,77 eurot ja alates 17.12.2019 viivist 0,07% päevas tasumata põhisumma jäägilt (st võlgnetavalt põhivõlalt) kuni põhinõude 270,83 € tasumiseni. Kohus leiab, et nõuded (2*25 €) sissenõudmiskulude hüvitamiseks on hagides toodud asjaoludega osaliselt õiguslikult põhjendatud ja kuuluvad osalisele rahuldamisele. VÕS § 113.2. lg 2 p 1 järgi on sissenõudmiskulu nõude (mitte hagihind) puhul kuni 500 € kuni 30 (hageja sissenõudmiskulude nõue on 25 eurot) ja lg 2 p 2 järgi nõude puhul 500-1000 € kuni 40 € (hageja nõuab kulusid 25 €). Mõlema hagi asjaoludest nähtuvalt on hageja saanud nõude Elisa Eesti AS-lt nõude loovutamise korras, vastavalt 01.02.2018 ja mõlema hagi nõuded tulenevad samast lepingust, kuid erinevatel perioodidel kostja poolt tasumata jäänud maksete nõuetest (arved erinevad, mis on jäänud tasumata). VÕS § 6 lg 1 järgi peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt, § lg 7 lg 1 järgi loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. TsÜS § 138 lg 1 järgi tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus ja lg 2 sätestab, et õiguse teostamine ei ole lubatud 4

(2)2-19-13049 seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Seega nähtub hagide asjaoludest, mis puudutab sissenõudmiskulude hüvitamist 2*25 €, et erinevate perioodide võlgade puhul on hageja pidanud vajalikuks pärast kogunõude saamist Elisa Eesti AS-lt saata kostjale eri perioodide võlgade kohta korduvaid võlateateid. Asjaoludest nähtuvalt on mõlemas hagis nõutud ja nõude loovutamise käigus saadud nõue perioodist, mis eelneb nõude saamisele (nõue loovutati 01.02.2018), kuid võlateated on tehtud pärast nõude saamist. Seega oli hagejal nõude omandamisel teada kogu nõue kostja vastu, samas on hageja esitanud nõude kohta kaks eraldi hagi, näidates hagides erinevate perioodide võlgnetavaid kohustusi ja esitanud vastavad nõuded. Soovides mõlemas hagis sissenõudmiskulusid 25 € ehk kokku 50 € erinevate saadetud kirjade eest, on hageja kasutanud hagide asjaoludest nähtuvalt VÕS § 113.2 lg 2 p 1 tulenevat sissenõudmiskulude hüvitise nõude esitamist hagides kostjat kahjustavalt ja vastuolus TsÜS § 138 lg 1, 2 ja VÕS § 6 lg 1, § 7 lg
  1. Nimelt on hageja suurendanud oma sissenõudmiskulusid põhjendamatult, sest hageja saanuks oma sissenõudmiskulusid vähendada, kui oleks esitanud võlateated kogu võla kohta korraga, sest asjaolude kohaselt pärinesid nõuded osaliselt
  2. aastast ja
  3. jaanuarist, sj oli kõigi nende kohustuste täitmise tähtaeg hagide kohaselt saabunud enne nõude loovutamist 01.02.
  4. Selline korduvate kirjade saatmine olukorras, kus seda saanuks hageja kogu võla kohta teha korraga, ei ole võlasuhtes teise poole ehk võlgniku suhtes mõistlik ega kooskõlas hea usu põhimõttega ja kahjustab võlgnikku sellega, et põhjustab talle alusetuid kulusid. Mõistlik ja heas usus käituv võlausaldaja ei suurenda ega põhjusta võlasuhtes käitudes võlgnikule kulusid. Arvestades seda, et mõlema nõude (VÕS § 113.2 räägib nõudest) summa (mitte hagihind nagu hagis on väidetud) on kokku 488,53 (põhivõlg ja viivis), siis oleks hageja sissenõudmiskulud VÕS § 113.2 lg 1 p 1 järgi 25 eurot. Märgitu tähendab, et VÕS § 6 lg 1, § 7 lg 1 ja TsÜS § 138 lg 1, 2 järgi käitudes oleks hagejal piisanud vaid samadest teadetest kõigi nõuete kohta, mille hageja omandas Elisa Eesti AS-lt kostja vastu ja mille kohta esitas ta teated kostjale pärast nõude omandamist ehk kulud oleks vaid 25 €. Seega on hageja sissenõudmiskulud põhjendatud vaid esimese hagi osas ja teise hagi osas ei ole õiguslikult põhjendatud. Eeltoodu alusel kuuluvad sissenõudmiskulude nõuded osalisele rahuldamisele VÕS 113.2 lg 2 p 1 ja TsÜS § 138 lg 1, 2 ja VÕS § 6 lg 1, § 7 lg 1 järgi, mis on 25 €. See tuleb kostjalt hagejale välja mõista. Menetluskulud TsM § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hageja nõue 25 € ulatuses sissenõudmiskulude saamiseks ei ole põhjendatud õiguslikult, siis arvestades mõlema hagi hinda kokku 610,96 €, on rahuldamata jäetud nõude osas 25 € ehk 4 %. Seega on rahuldatud nõude osa 96 %. Kohus määrab menetluskulud kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras, § 175 lg 1 järgi saab kohus hinnata esindaja kulude suurust.

§ 200

lg 1 menetlusosaline on kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt, § 2 järgi on tsiviilkohtumenetluse ülesanne on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. See tähendab, et

§ 2

, § 200 lg 1 järgi peab hageja menetlusõigusi kasutama selliselt, et ei tekiks põhjendamatuid menetluskulusid vastaspoolele. Esindaja kulud Vastavalt hagiavaldustele lisatud menetluskulude nimekirjale on hageja menetluskuludeks esimese hagi puhul riigilõiv 75 eurot ja lepingulise esindaja tasu 420 eurot 3,5 tunni eest (määr 100 €/h). Töö on piirdunud hagiavalduse eelse tööga (analüüs, komplekteerimine) ja hagiavalduse koostamise ja 5

(2)2-19-13049 esitamisega. Teise hagi puhul on esindaja kulu sama ehk 420, lõiv on 125 €, tööaeg ja sisu sama. Seega saanuks hageja esitada mõlema nõuded ühes hagis kooskõlas

§ 200lg 1, § 2, et mitte põhjustada menetlusosalisele ebamõistlikke esindaja kulusid.

Nii on hageja kahe hagi esitamisega põhjendamatult esindaja kulusid suurendanud. Hagide alus pole keeruline ja sarnaste nõuete esitamine kohtule on hageja tavaline tegevus. Kohtu hinnangul on

§ 175

lg 1 järgi lepingulise esindaja põhjendatud tasu mõlemalt hagilt kokku 200 eurot. Seega jäävad esindaja kulud

§ 163

lg 1, § 2 järgi 196 € ulatuses kostja kanda ja 196 € tuleb kostjalt hagejale välja mõista. Lõiv Kui hageja oleks esitanud oma nõuded kostja vastu ühes hagis, oleks hagihind 610,96 €, millelt lõiv olnuks 125 €. Hageja pidas vajalikuks esitada kaks hagi, millelt tasus lõivu 75 € ja 125 €. Seega on hageja ka lõivu osas menetluskulusid ise teadlikult suurendanud. Selle tõttu on

§ 2

järgi põhjendatud lõivu suuruseks on 125 €, mida tuleb arvestada menetluskulude jaotusel ja suuruse määramisel. Nii jääb riigilõiv

§ 163

lg 1, § 2 järgi 120 € (96% 125-st) ulatuses kostja kanda ja 120 € tuleb kostjalt hagejale välja mõista. Juhindudes

§ 177

lg-st 4 rahuldab kohus hageja taotluse ja märgib lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

§ 468lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg kohtunik 6

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.