KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Piret Randmaa Määruse tegemise aeg ja koht 22. mai 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-5270 Tsiviilasi X X (X) hagi Osaühing Belesta Grupp vastu sundtäitmis

§ 168

lg 4 alusel jätta hageja kanda ning menetlus

§ 429lg 1 alusel lõpetada.

Kostja esindajakulud on käesolevas tsiviilasjas 979,20 eurot. Esindajatasus sisaldub järgmine: hagiavalduse ja hagi tagamise taotlusega tutvumine, kohtupraktika analüüs, õigusliku positsiooni kujundamine ning määruskaebuse koostamine kokku mahus 5,2 töötundi ning määruskaebuse tagamise taotluse koostamine ringkonnakohtule mahus 1,6 töötundi. Vandeadvokaat Ott Lepmets ja advokaat Tauri Tigasson osutavad käesolevas asjas teenuseid tunnihinna alusel, milleks on 120 € + KM. Kokku on advokaadid Ott Lepmets ja Tauri Tigasson osutanud tsiviilasjas nr 2-20-5270 kostjale teenuseid mahus 6,8 töötundi. Kostja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. Seetõttu taotleb kostja ka menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamist. Samuti ei ole käesolevas menetluskulude nimekirjas arvestatud ühegi toimingu eest kahe advokaadi kulu kokku. Nende menetlustoimingute puhul, mille sooritasid mõlemad esindajad üheskoos, on kulu arvestatud üksnes ühe esindaja põhiselt. Kostja taotleb, et kohus märgiks menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 4. Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Anneli Aab esitas samuti oma seisukoha hagist loobumise avalduse osas 04.05.2020. Kostja esindaja palub välja mõista hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahaline suurus tsiviilasjas nr 2-20-5270 ning mõista X X’ilt OÜ Belesta Grupi kasuks välja menetluskulud kokku summas 480,00 eurot. OÜ-le Belesta Grupp hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Esindaja märkis, et kostja menetluskulud koosnevad järgnevast: määruskaebuse koostamine koos tagamise taotlusega

§ 174lg-st 10 juhindudes menetluskulude hüvitamist käibemaksuga.

Kooskõlas

§ 177

lg-ga 4 palub kostja mõista hagejalt välja kostja kasuks ka viivise alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕ S § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.

1. Hageja esitas 11.05.2020 kohtule seisukoha, milles märkis, et kostjal on kolm lepingulist esindajat. Kokku on kostja menetluskulud nimekirjade kohaselt 480 + 979,20 = 1459,20 eurot (koos 2 KM). Hageja leidis, et selline summa temalt välja mõista ei ole põhjendatud. Hageja viitab, et tegemist ei olnud keerulise tsiviilasjaga ning arusaamatuks jääb, miks kostjal pidi olema kolm lepingulist esindajat, kes kõik dubleerisid tehtud tööd. Piisanud oleks vaid ühest esindajast. Hagejal seevastu ei olnud üldsegi advokaadist esindajat. Lisaks on hageja hinnangul esindaja tasud (120 eurot tunnis, koos käibemaksuga 150 eurot tunnis) liiga kõrged. Lisaks eelnevale palub hageja kohtul võimalusel rakendada tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 lõiget 4, mille kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Hageja hinnangul oleks temalt kostja menetluskulude väljamõistmine ebaõiglane. Hageja palub kohtul arvestada, et ta on ametilt pedagoog ning sellise ametikoha palgaga ei ole tal võimalik praeguses ulatuses kostja õigusabikulusid kinni maksta. Pealegi oli tegemist vaidlusega, kus hageja oli sunnitud pöörduma kohtuse oma õiguste kaitseks vältimaks tema õiguste kuritarvitamist tema ainsa kodu müümisel. Kui kohus siiski leiab, et mingi osa kostja kulusid tuleb hageja kanda jätta, siis oleks piisanud ehk kostja ühe esindaja üheleheküljelisest määruskaebusest tunnihinnaga maksimaalselt 120 eurot/h (koos KM), mille kompenseerimist kokku maksimaalselt summas 120 eurot (koos KM) võiks teatud juhtudel pidada põhjendatuks. Üle selle summa tekkinud kulud peaksid kindlasti jääma kostja enda kanda. Kohtumääruse põhjendused
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 428 lõike 1 punkti 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt

§ 429

lõikele 1 võib hageja hagist loobuda kuni tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse, ning kohus võtab loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt

§ 429

lõikele 3 teatab kohus, juhul kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb hagist loobumine vastu võtta, kuivõrd asjas ei esine

§ 429lõikes 4 toodud loobumise vastuvõtmist välistavaid asjaolusid.

Kohus selgitab, et vastavalt

§-le 432 sätestatule ei saa, juhul kui menetlus on lõpetatud, hageja uuesti kohtusse pöörduda kohtusse sama hagiga sama kostja vastu samadel alustel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 173

lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, mh määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

§ 174

lõike 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Vastavalt

§ 177

lõikele 1 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks: 1) kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või 2) määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. 3

§ 168

lõigete 4 ja 5 kohaselt kannab hageja, juhul kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kostja menetluskulud, va juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud ja kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab hageja menetluskulud kostja. Kohus, arvestades asjaoluga, et hageja ei loobunud käesoleval juhul hagist seetõttu, et kostja oleks nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, leiab, et antud juhul on põhjendatud jätta kostja menetluskulud hageja kanda. Kuivõrd hageja esitas kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuväite, analüüsib kohus taotlust ka sisuliselt, käsitledes menetluskulude väljamõistmise avalduse põhjendatust.

1. Kohus võtab kõigepealt seisukoha kostja esindajate tunnitasumäärade osas. Käesoleval juhul oli kostjal 3 lepingulist esindajat erinevatest büroodest ning esindajate tunnihinnad on erinevad. Nimelt oli vandeadvokaadi Ott Lepmetsa ja advokaadi Tauri Tigassoni tunnihinnaks 120 eurot + käibemaks ja vandeadvokaat Anneli Aabi tunnitasumääraks on 150 eurot + käibemaks. Arvestades sellega, et Riigikohtu 11.02.2015 lahendi tsiviilasjas 3-2-1-115-14 punkti 14 kohaselt ei ole välistatud tunnitasu 153,00 eurot, millele lisandub käibemaks (kokku koos käibemaksuga 183,60 eurot) ja Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2015 lahendi kohaselt tsiviilasjas 2-13-45357 ei ole välistatud tunnitasu hind 160,00 eurot ning vastavalt Riigikohtu 03.03.2015 lahendile haldusasjas 3-3-1-82-14 punktile 28 saab teatud juhul põhjendatuks lugeda isegi tunnitasu 193,20 eurot, kusjuures Riigikohus on oma 11.02.2015 lahendi tsiviilasjas 3-2-1-115-14 punktis 14 selgitanud, et eelduslikult on ajakirjanduses avaldatu kohaselt
2. aastal advokaadi keskmine tunnitasu 127,82 eurot aastatega tõusnud ja käesoleval juhul osutati kostjale teenust erinevate tunnihindadega, leiab kohus, arvestades esindajate kõrget kvalifikatsiooni ja suuri praktilisi kogemusi, saab kostja esindajate poolt märgitud tunnitasu hindasid pidada põhjendatuteks. Kuigi tegemist on kõrge hinnaga, pidi hageja menetluse algusest alates arvestama asjaoluga, et kostjat esindavad kõrge kvalifikatsiooniga vandeadvokaadid. Advokaadi kõrget kvalifikatsiooni arvestab kohus ka põhjendatud ajakulu kindlaksmääramisel. 9.

§ 175

lõike 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatule.

§ 175

lõige 3 sätestab, et mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-112-09 öelnud, et tsiviilasja ei muuda iseenesest keerukaks asjaolu, et menetlusosalised kasutavad mitut esindajat, vaid keerukus peab tulenema asja olemusest ja mahust. Praeguses tsiviilasjas on 08.04.2020 advokaat Anneli Aab esitanud määruskaebuse ja 08.04.2020 on ka advokaat Tauri Tigasson esitanud määruskaebuse. 09.04.2020 esitas Anneli Aab määruskaebuse täienduse koos esialgse õiguskaitse taotlusega. 15.04.2020 on kohtujurist Antero Maksing palunud täpsustada, kes käesoleval juhul kostjat esindab ja millisest määruskaebusest tuleb kohtul lähtuda. Kostja esindaja on vastanud, et „kostja palub kohtul määruskaebemenetluses lähtuda mõlemast määruskaebusest ning nende tagamiste taotlustest. Kõik dokumendid on esitatud kostja nimel ning volitusel. Dokumentides sisalduvad määruskaebuste tagamise taotlused on samasisulised, s.t esemed on samad, lihtsalt põhjendused on (osalt) erinevad ning sisalduvad mitmes dokumendis. Teisisõnu dokumendid täiendavad üksteist.“ Arvestades asjaoluga, et käesoleval juhul on menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele eelnenud üksnes määruskaebuse läbivaatamise menetlus Harju Maakohtu hagi tagamise määrusele ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamine Tallinna Ringkonnakohtule ning sisulist asja menetlust ei ole toimunud, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud kolme lepingulise esindaja tasu väljamõistmine hagejalt, sest käesolev vaidlus ei olnud vähemalt siiamaani kui menetlus kestis ei õiguslikult keerukas ega ka mahukas. Samas ei ole kohtu 4 hinnangul põhjendatud ka hageja poolt taotletud

§ 162

lg 4 kohaldamine, sest kohtu hinnangul ei ole kostja menetluskulu väljamõistmine hagejalt ebaõiglane, nagu hageja leiab. 10. Vastavalt menetluskulude nimekirjale tutvusid kostja esindajad Ott Lepmets ja Tauri Tigasson esmalt hagiavalduse ja hagi tagamise taotlusega, analüüsisid kohtupraktikat, kujundasid õigusliku positsiooni ning koostasid määruskaebuse (5,2 töötundi) ja koostasid määruskaebuse tagamise taotluse ringkonnakohtule (1,6 töötundi), samas kostja esindaja vandeadvokaat Anneli Aab märkis oma menetluskuludes, et esmalt koostas ta määruskaebuse koos tagamise taotlusega

§ 174

lõikest 6 tuleneb, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Käesoleval juhul kostja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane. 12.

§ 177

lõike 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kuivõrd kostja taotles viivise väljamõistmist, mõistab kohus hagejalt kostja kasuks välja ka viivise. 13.

§ 178

lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200,00 eurot. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt nimetatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

§ 177

lõike 1 järgi toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise määrus menetlusosalistele kätte. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Randmaa kohtunik 5