) § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 3 kohaselt, lapse huve puudutavas vaidluses võib kohus tõendeid koguda omal algatusel. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte
lg 1 kohaselt.
lg 2 kohaselt, hagi loetakse hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Kohtuotsuse tegemisel käesolevas vaidluses juhindub kohus perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 p 1 sätetest, mille kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks kostja oma lapsele on. PKS § 100 lg 2 kohaselt, alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva 5 2-19-116905 suurusena, määrates ette kindlaks elatisesumma suuruse arvutamise alused. PKS § 102 lg 2 kohaselt, vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-118-12 asunud seisukohale, et lapsele tuleb tagada tema igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Vanemate varalisi võimalusi hinnates tuleb tuvastada eelkõige vanemate sissetulek, millest vanemad saavad katta lapse ülalpidamiskulusid ning sissetuleku ebapiisavuse korral arvestada ka vanema muud vara, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda. Vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras ning üksnes PKS § 102 lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud põhjustel võib kohus mõista välja ka PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummäärast väiksema elatise. Kuna PKS § 101 lg 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär. Samuti tuleb eeldada, et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. PKS § 105 lg 3 kohaldamisel tuleb vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuise elatise miinimumsummas. Kohus, tutvunud hagimaterjalidega, leiab, et hageja oli õigustatud hagi esitama. Kuna elatise nõue on esitatud alammääras, siis lähtudes Riigikohtu seisukohast kohtuasjas nr 3-2-1-120-14, ei pea hageja seaduslik esindaja lapse vajadusi tõendama. Hageja on kostja laps, seega on ta õigustatud kostjalt elatist saama. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-33-11 märkinud, et elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Lähtudes eeltoodust ei saa pidada miinimumsummas elatise maksmise nõuet ülemäärase ja luksusliku elulaadi võimaldamise nõudeks. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja elab koos emaga ja et hageja emale makstakse lapsetoetust. Kohus leiab, et ei ole põhjendatud kahelda selles, et hageja ema on hageja suhtes ülalpidamiskohustust täitnud. Hageja ema töölepinguga on tõendatud, et hageja ema töötab ja emal on majanduslikult võimalik oma lapsele ülalpidamist anda. Töölepingust nähtub, et hageja ema töötasu on ilma lisatasudeta 750 eurot kuus. Hageja ema ülalpidamisel on lisaks hagejale veel üks laps. Seega on hageja ema ülalpidamisvõime käesoleval ajal keskmiselt vähemalt 187,50 eurot kuus (750:4, 2 last ja hageja ema), mis kasvab vastavalt hageja emale makstavate lisatasude arvestamisega ja millele lisandub peretoetus. Kasutades tema käsutada olevaid vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt, kulub hageja ema enda ülalpidamiseks 1/2 sissetulekust, kuna laste osas on ülalpidamiskohustus ka teisel vanemal. Kohus tegi
lg 3 alusel päringu 6 2-19-116905 kinnistusraamatusse ja autoregistrisse, millest nähtub, et hageja emal ei ole isiklikku kinnisvara ja sõiduautot. Abieluvararegistri väljavõttega on tõendatud, et hageja emal puudub ühisvara. Elatise hagi esitamisel on hagejaks laps ja hageja õigus nõuda elatist vähemalt miinimumsummas hagejast eraldi elavalt vanemalt ei sõltu hagejaga koos elava vanema ülalpidamisvõimest. Hageja ema teabe kohaselt abistavad teda hageja ülalpidamisel hageja ema abikaasa ja hageja vanaema. Kostja sissetulekuks on esitatud pangakonto väljavõtte kohaselt töötasu keskmiselt 1396 eurot kuus (netos). Samuti makstakse kostja perele riiklikku peretoetust, lähtudes kostja laste arvust. Kohus tegi
Kinnistusraamatu andmetel kuulub kostjale kinnistu x, mis on kostja teabe kohaselt ühisvara ja ka kostja pere elukohaks ja ühisomandina korter x (46,7 m2). Kostja selgituse kohaselt elab tema korteris tasuta tema isa elukaaslane. Autoregistri andmetel kuulub kostjale sõiduauto Lancia Voyager (ehitusaasta 2011). Tulenevalt kostja sissetulekust on kostja ülalpidamisvõime käesoleval ajal keskmiselt 199,43 eurot kuus (1396:7, 5 last ja kostja), millele lisanduvad riiklikud peretoetused ja kostja teabe kohaselt vähene tulu temale kuuluvast ettevõttest X OÜ. Sotsiaalkindlustusameti andmetel, lapsetoetuse suurus sõltub laste arvust perekonnas: kui peres kasvab üks või kaks lapsetoetust saavat last, on lapsetoetus 60 eurot lapse kohta kuus; kui peres kasvab kolm või rohkem lapsetoetust saavat last, on lapsetoetus alates kolmandast lapsest 100 eurot lapse kohta kuus. Lasterikka pere toetus perele, kus kasvab kolm kuni kuus lapsetoetust saavat last, on 300 eurot kuus (https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/lapsed-ja-pere/perehuvitiste-liigid). Kasutades tema käsutada olevaid vahendeid enda ja laste ülalpidamiseks ühetaoliselt, kulub kostja enda ülalpidamiseks 2/7 sissetulekust, kuna laste osas on ülalpidamiskohustus ka teisel vanemal. Kostja teabe kohaselt kostja abikaasa töötab ja ka annab lastele ülalpidamist. Arvestades kostja perele makstavat lasterikka pere toetust ja lapsetoetust, on ka osa kostja teiste laste vajadustest kaetud riiklike toetustega. Samuti on kostjal võimalik anda oma lastele ülalpidamist temale kuuluva kinnisvara, mida kostja ei kasuta oma pere elukohana, arvel. Kohus nõustub kostjaga selles, et kostjal võib olla isiku suhtes, kes elab tema korteris, teatav kõlbeline kohustus, kuid kohtu arvates ei ole põhjendatud selle tõttu vähendada hagejale makstavat elatist. Asjaolu, et nimetatud kinnisasi kuulub kostjale ühisomandina, ei ole kohtu hinnangul oluliseks takistuseks vara arvel ülalpidamise andmisel, kuna ühisomandit on võimalik vajadusel ka lõpetada. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-1-174-16 (p 13) selgitanud, et PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra ning et PKS § 102 lg 2 teises lauses sätestatut arvestades ei ole mh välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esile toodud asjaolud seda tingivad. Samuti ei ole iseenesest välistatud arvesse võtta ka seda, kui elatist taotleva lapse vajadused on tegelikult kaetud nt riiklike toetustega. Siiski on kohtul võimalik vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel ja juhul, kui kostja esile toodud ning tõendatud asjaolud seda võimaldavad. Samas lahendis (3-2-1-174-16) asub Riigikohus seisukohale, et perekonnaseaduse sätetest ei tulene, nagu võiks kohus PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel oli RPTS § 5 alusel õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada PKS § 101 lg 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest. Käesolevas asjas on tõendatud, et kõikide kostja laste vajadused on osaliselt kaetud riiklike peretoetustega. Kohtu hinnangul on põhjendatud arvestada sellega, et kostja ülalpidamisel on lisaks temale endale hagejaga kokku viis last ja käesoleval ajal ei ole oluliselt võimalusi saada märkimisväärselt suuremat sissetulekut. Samuti ei kajastuks sissetuleku vähene suurenemine oluliselt elatise suuruses. 7 2-19-116905 Riigikohtu seisukohast kohtuasjas nr 3-2-1-37-11 tuleneb, et kostjalt elatist välja mõistes tuleb hinnata muuhulgas kostja väidet, et ta maksab regulaarselt lapse ülalpidamiseks elatist ning kannab vabatahtlikult ka muid lapse kulusid. Samas kohtuasjas asus Riigikohus seisukohale, et kui kostja täitis laste suhtes ülalpidamiskohustust regulaarselt ja piisavalt, tulnuks hagi jätta rahuldamata. Kohtu hinnangul ei esine käesolevas menetluses asjaolusid, mille korral on võimalik jätta hagi täielikult rahuldamata. Hageja palub elatise välja mõista alates 16.06.2019. Kostja esitatud pangakonto väljavõttega on tõendatud, et kostja on hagejale tasunud elatist 11.06.2019 150 eurot, 08.07.2019 190 eurot, 12.08.2019 190 eurot ja 12.09.2019 190 eurot. Kostja on selgitanud, et 2019 juunis maksis ta lisaks 40 eurot hagejale. Riigikohus on 26.06.2013 tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13 kohtuotsuse p 14 selgitanud, et elatise väljamõistmisel tuleb arvestada vanemate kokkulepet ülalpidamiskohustuse täitmise kohta. Riigikohtu seisukohast kohtuasjas nr 3-2-1-159-12 tulenevalt on vanem ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Üksnes juhul, kui lapse eest iga päev hoolitsev vanem annab enne nõusoleku ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatist maksma kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et hageja vanemate vahel oli kokkulepe, et elatise maksmiseks loetakse kostja poolt hagejale raha andmine. Kohus leiab, et kohtul ei ole alust kahelda selles, et kostja täidab edaspidi oma ülalpidamiskohustust hageja ees nii mõistlikkust, seaduslikkust kui hagejate heaolu ja kostja võimalusi arvestades piisaval määral, kuid pooled siiski kohtumenetluses kokkuleppele ei jõudnud. Tulenevalt eeltoodust on alust eeldada, et hageja vanemate vahel on ka edaspidi suure tõenäosusega eriarvamused elatise tasumisega seonduvas, mistõttu peab kohus põhjendatuks kostjalt elatis välja mõista. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt välja hageja kasuks elatise alates 16.06.2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni summas, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale ja millest on maha arvestatud pool pere esimesele lapsele Eesti Vabariigis makstavast lapsetoetusest. Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määruse nr 117 § 1 kohaselt on alates 01.01.2019 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 540 eurot, seega oli elatise miinimumsumma 2019.a 270 eurot kuus. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 § 1 kohaselt on alates 01.01.2020 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 584 eurot, seega on elatise miinimumsumma käesoleval ajal 292 eurot kuus. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt, lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on alates 01.01.2019 60 eurot. Kohtu hinnangul ei takista kostja sissetuleku suurus temalt elatise välja mõistmist nimetatud suuruses, kuna kostjal on võimalik kavandada hageja ja oma teiste laste ülalpidamiskulude kandmist osaliselt oma kinnisvara ja ka temale kuuluvast äriühingust saadava sissetuleku arvel. Juhul kui kostjal ei ole raha elatise maksmiseks koheselt, siis on kostjal võimalik elatise võlgnevus tasuda ka edaspidi, võimaluse tekkimisel. Lähtudes eeltoodust on põhjendatud hagi osaliselt rahuldada. Kuna kostja on hagejale elatist maksnud vähemalt summas 190 eurot kuus, on kostjal võimalik väljamõistetud elatise maksmisel arvestada juba tasutud elatisega.
lg 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kui pooled soovivad kokku leppida elatise maksmises teisiti kui on välja mõistetud käesolevas kohtuotsuses, tuleb kohtule esitada poolte poolt allkirjastatud kompromissileping.
lg 3 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab elatise nõudes hagi osaliselt, jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Raivo Einula 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.