← Eesti

3-18-1472/10

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maret Hallikma Otsuse tegemise aeg ja koht 09.10.2019, Tallinn Haldusasja number 3-18-1472 Haldusasi Autoris Law Office OÜ kaebus M

) §-st 37 ning MTA ei ole tõendanud, et tehingutel puudus majanduslik sisu. Soetatud kaupade eest tasumist tõendavad pangakonto väljavõtted.

  1. Kaebaja on müünud kuivaineid Bulgaaria äriühingule Greengo Ltd ning õigesti deklareerinud seega 0%-lise maksumäärga käivet. Maksuotsuse vastupidine järeldus on tõendamata. 8.
  2. Ebaõige on väide, et kaebaja ei ole tehingutest kasu saanud. MTA on selle väite tõestuseks arvestanud kokku kulud kaubale ja kulud transpordile ning leidnud, et kaebaja ostis kaupa 38 912,70 eur eest ja transporditeenust 38 939,88 eur eest, kuid samas Greengo Ltd tasus ainult ostetud kauba eest 38 912,70 eur ning transpordi eest ei tasunud. Kaebaja selgitab, et Greengo Ltd on tasunud ka transpordiarved, kuid teisele arveldusarvele. 8.
  3. Asjaolust, et Greengo Ltd ei olnud kauba eest veel oktoobriks 2017 tasunud, samal ajal kui kaebaja tegi makseid Neska Group OÜ-le, ei saa teha järeldust, et Greengo Ltd ja kaebaja vahel liikusid üksnes arved. Kaupade vedu ja arvete maksmine lahendatakse äriühingute vahel vastavate kokkulepetega. Kui üks äriühing ei tasu pikemat aega teise äriühingu poolt esitatud arveid on võimalik, et selliselt ongi kokku lepitud. 8.
  4. Ebaõige on MTA väide, et kaebaja juhatuse liige M.Venesaar ei tea Greengo Ltd asukohta. MTA viitab sellele, et M. Venesaare ütluste ja CMR-il oleva aadressi number erineb ühe numbri võrra ning et tänava nimes peab olema „z“ mitte „x“ nagu M. Venesaar on kirjutanud. Tegemist on puhtakujulise näpuveaga, mis tegelikult asjas tähendust ei oma. Selline aadress oli antud M. Venesaarele Greengo Ltd volitatud esindaja A. Kostov poolt. Asjaolu, et sellel aadressil asub kontor ja et ettevõtte ladu asub teisel aadressil ei tõenda seda, et kaupa ei transporditud. Olulisem on, et kauba vedaja teadis aadressi ja sai kauba üle anda. 3

(9)3-18-1472 8.
  1. Greengo Ltd juhatuse liige O.Grosser oli Greengo Ltd juhatuse liige, kuid tehinguid tegi Bulgaaria kodanik A.Kostov, kellele oli antud vastav volitus. O. Grosser ei saanudki olla kursis ettevõtte tegevusega ja tehtud tehingutega, sest tema ei osalenud tehingute tegemisel. Arusaamatuks jääb, kuidas on võimalik järeldada kaupade mitte ostmist sellest, et Bulgaaria maksuamet ei olnud võimeline leidma A. Kostovi. Need on kaks täiesti iseseisvat asjaolu. 8.
  2. Ebaõige on MTA seisukoht, et Bulgaaria maksuadministratsioon ei kinnita tehingute toimumist kaebaja ja Greengo Ltd vahel. Bulgaaria maksuametile on esitatud kõik tehinguid kinnitavad asjakohased dokumendid. Detsembris 2017 vahetus Greengo Ltd-s juhatuse liige ning uus juhatuse liige, teades, et Bulgaaria maksuhaldur on tundnud äriühingu vastu huvi, läks ise kohale ning esitas kõik dokumendid, mida temalt küsiti. Peale seda ei ole Bulgaaria maksuamet Greengo Ltd juhatuse liikme poole enam pöördunud.
  3. Kaebaja ei ole teinud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid, sest kõik dokumendid vastavad raamatupidamise dokumente reguleerivatele nõuetele. Kaebaja sai kaupa Gurgaon Bijwasan ASilt ja Nyali Mayungu OÜ-lt ja müüs saadud kauba edasi Greengo Ltd-le. MTA on esitatud dokumente tõlgendanud valikuliselt. Maksuhalduril ei ole teadmisi, kuidas ettevõtted omavahel töötavad, mistõttu ei ole maksuhaldur aru saanud esitatud dokumentidest ja muudest asjaoludest. Sama puudutab ka kaebaja tehinguid Neska Group OÜ-ga, Alvida Trans OÜ-ga ning nendega seotud kaupade edasi müümisega Greengo Ltd-le. Vastustaja seisukohad
  4. Vastustaja jääb kõigi maksuotsuses toodud seisukohtade juurde ning leiab, et tegemist on õiguspärase haldusaktiga. Kuna halduskohtule esitatud kaebus baseerub muuhulgas MTA-le 09.04.2018 esitatud eriarvamusele ja 31.05.2018 esitatud vaidele, palub vastustaja arvestada enda vastuväidetena eelkõige ka maksuotsuse p-s 3 ja vaideotsuse p-des 15 - 18 toodud seisukohti. MTA seisukohad on eeltoodut arvestades järgnevad.
  5. Kaebaja ei ostnud Gurgaon Bijwasan AS-ilt ja Nyali Mayungu OÜ-lt kodumasinaid ja köögitarbeid. Üksnes kaebaja poolt maksumenetluses esitatud arvete ja lepingu ning pangaülekannetest ei saa järeldada tehingute tegelikku toimumist. 11.
  6. Maksumenetluse käigus kogutud tõendite põhjal ei ole võimalik tuvastada, et kaebaja köögitehnikat üldse soetas. Kaebaja poolt esitatud dokumentide alusel soetas ta köögitehnika ja köögikaubad ajal (2017.a veebruaris ja märtsis), mil müüjad Gurgaon Bijwasan AS ja Nyali Mayungu OÜ olid oma lao võõrandanud ja majandustegevuse sisuliselt lõpetanud. Ei Gurgaon Bijwasan AS ega Nyali Mayungu OÜ ei ole KMD-del deklareerinud müüki kaebajale. 11.
  7. A. Danilin ja V. Ivanov (Nyali Mayungu OÜ ja Gurgaon Bijwasan AS-i juhatuse liikmed väidetavate tehingute tegemise ajal) ei kinnitanud kaupade müügilepingute sõlmimist ega kaupade müüki kaebajale. V. Ivanovi seletuse kohaselt ei ole müügilepingutel olevad allkirjad tema omad. K. K., kes väljastas tavapäraselt Gurgaon Bijwasan AS-i arveid ei ole kaebajale arveid väljastanud, tegemist on temale täiesti tundmatu OÜ-ga. Ka Gurgaon Bijwasan AS müügijuhi M. P. seletuste kohaselt ei olnud vaide esitajale esitatud arvetel nimetatud kaupu 2016 detsembris Gurgaon Bijwasan AS-i laos. Väide, mille kohaselt oli juhatuse liikmetel põhjust anda valeütlusi, ei ole põhjendatud. Juhatuse liikmete selgitused kattuvad äriühingute endiste töötajate selgitustega (M. P. ja K. K.), kellel puudub igasugune motiiv maksuhaldurile ebaõigeid selgitusi anda olukorras, kus töösuhe on lõppenud. Ka ei vastutanud töötajad deklaratsioonide esitamise eest, mistõttu puudub põhjus seada nende ütlused kahtluse alla. 11.
  8. Äriühingute juhatuse liiikmed kinnitasid, et äriühingud ei kaubelnud kaebaja esitatud arvetel nimetatud toodanguga. Endised töötajad K. K. ja M. P. kinnitasid eelöeldut selgitustega, et näiteks Gurgaon Bijwasan AS ei olnud kaebaja esitatud arvetel näidatud brände üldse ka varasemalt müünud, mistõttu ei saanud tegemist olla pärast lao müüki alles jäänud kaubajääkidega. 4
(9)3-18-1472 11.
  1. Lisaks kinnitab tehingute mittetoimumist ka asjaolu, et kaebaja esitatud Nyali Mayungu OÜ ja kaebaja vahelisel müügilepingul olev V. Ivanovi allkiri erineb tegelikust allkirjast juba visuaalsel vaatlusel. See kinnitab V. Ivanovi väidet, et tema ei ole kaebajaga lepingut allkirjastanud. Samuti erinevad kaebajale väljastatud arved kujunduselt nendest arvetest, mida äriühingud varasemalt oma tehingupartneritele väljastasid. 11.
  2. Kaebaja juhatuse liikme M. Venesaare selgitused on äärmiselt ebamäärased ning neist ei selgu tehingu üksikasjad (transport, kes oli müüja esindaja jne). Kauba tegeliku soetamise korral on alati ostjal võimalus anda täiendavaid ja üksikasjalikke selgitusi tehingu toimumise asjaolude kohta. Kaebaja ei ole seda ei maksumenetluse, vaidemenetluse ega ka kohtumenetluse vältel teinud.
  3. Kaebaja ei ole tegelikult OÜ-lt Neska Group kuivaineid ostnud ning OÜ-lt Alvida Trans transporditeenust soetanud. 12.
  4. Kontrollaktis välja toodud asjaolu, et kaebaja kasutuses oleva sõiduki kasutusõigus on antud Diana Ratnikovale, viitab sellele, et Neska Group OÜ ja kaebaja võivad nimetatud seotuse tõttu vormistada omavahel selliseid tehinguid, mida tavapäraselt teineteisest sõltumatud äriühingud ei tee. D. Ratnikova oli tehingute tegemise ajal ka Neska Group OÜ juhatuse liikmeks. Seega on kuivainete väidetav ostu-müügi tehing toimunud äriühingute vahel, kes mõlemad on D. Ratnikovaga seotud. Kuigi seotud isikute vahel tehingute sõlmimine ei ole keelatud, seab see koos teiste asjas kogutud tõenditega tehingu toimumise kahtluse alla. Asjaolu, et OÜ Autoris Law Office ja OÜ Neska Group ei olnud mitte üksnes D. Ratnikovaga seotud vaid ilmselt ka tema kontrolli all, kinnitab see, et kauba eest tasuti OÜ Transpordiagentuur arveldusarvele. OÜ Transpordiagentuur juhatuse liige on samuti D. Ratnikova. Seega on arve väljastanud D. Ratnikovaga seotud äriühing, arve saajaks ning kauba eest tasujaks on D. Ratnikovaga seotud äriühing ning kauba eest makstud raha jõudis ka veel kolmandasse D. Ratnikovaga seotud äriühingusse. 12.
  5. Asjakohane ei ole kaebuse viide väärteoasjale 4-17-1195, millega kaebaja püüab jätta muljet, et Neska Group OÜ oli hoopis teise juhatuse liikme Elina Fjodorova (Elina Podžuki) täieliku juhtimise all. Neska Group OÜ juhatuse liikmed olid volitanud Alexander Feodorovi tegema ostu- ja müügi tehinguid Neska Group OÜ nimel. Samad õigused olid A. Feodorovil ka Alvida Trans OÜ-s. Lisaks laekus Neska Group OÜ ja Alvida Trans OÜ nimel vormistatud tehingute eest raha hoopis OÜ-le Transpordiagentuur ja Business Office Management OÜ-le, mille mõlema juhatuse liikmeks oli tehingute toimumise ajal D. Ratnikova. Järelikult ei mõjutanud juhatuse liikmete vaheline tööjaotus Neska Group OÜ-s tehinguid kaebaja ja Neska Gruop OÜ ning Alvida Trans OÜ vahel. Küll aga näitavad maksuhalduri kogutud tõendid seda, et nii Neska Group OÜ kui ka Alvida Trans OÜ nimel vormistatud tehingute eest kandis kaebaja raha D. Ratnikovaga seotud äriühingute pangakontodele. 12.
  6. OÜ Autoris Law Office juhatuse liige M. Venesaar ei tea, kust pärinevad kuivained, ta ei nimeta transpordivahendit, millega kaup kohale toodi. Tema selgituste kohaselt tarniti kaup OÜ Alvida Trans poolt. Samas selgub Alvida Trans OÜ ja Neska Group OÜ ühise esindaja (volikirja alusel) A. Fedorovi seletustes, et Alvida Trans OÜ ei transpordinud kaebajale kuivaineid. Seega lähevad traspordi osas teenuse soetaja ja teenuse pakkuja ütlused vastuollu. A. Fedorovi selgituste kohaselt soetati kuivained Leedust, kuid ükski Euroopa Ühenduse liikmesriik ei kinnita Neska Group OÜ-le kaupade ega teenuste müüki perioodil 2016 kuni jaanuar
  7. Neska Group OÜ ei ole kaupade müüki vaide esitajale deklareerinud. 12.
  8. Tõendatud ei ole kaebaja väide, et OÜ-l Neska Group oli majandustegevus tegelikult olemas, kuid ta lihtsalt ei kajastanud seda oma deklaratsioonidel. Puuduvad igasugused põhjused, miks pidanuks OÜ Neska Group jätma oma tehingud deklaratsioonidel kajastamata. Pigem on tegemist olukorraga, kus kaup puudus ja seega puudus OÜ-l Neska Group ka võimalus seda kaupa vaide esitajale edasi müüa. 5
(9)3-18-1472 12.
  1. OÜ Neska Group arvetel oli kirjas ka pakkimise teenus, mida A. Fedorovi selgituste kohaselt OÜ Neska Group aga ei osutanud. Kaebuses on väidetud, et tegelikult on arvetel pakkimise all silmas peetud kauba autole laadimist. Neska Group OÜ arvete kohaselt on kuivained pakitud 50 kilogrammistesse kottidesse, kuid CMR-idel 150-200 kg kottidesse. Kaebuse väidete õigsuse korral jääb kuivainete pakendite küsimus endiselt vastuoluliseks. Ka ei klapi CMRidel kajastatud kauba kogukaal väidetavalt autosse laaditud kottide arvuga. 12.
  2. Alvida Trans OÜ arvetelt ei ole tuvastatav, milliseid kaupu ja millisel marsruudil veeti. Kaebuse väitel ei saagi arved sisaldada nimetatud andmeid, vaid need selguvad CMR-idelt. CMRid on kaebaja esitanud veo kohta Tallinnast Plovdivisse Bulgaarias. Seega ei selgita ei kaebaja enda ega ka A. Feodorovi ütlused seda, kus kaupa hoiti kuni väidetava veoni Bulgaariasse. Samuti mitte seda, miks asus kaebaja kaubavedu tellima ja selle eest maksma juba oktoobris
  3. Kontrollitav ei ole seetõttu ka asjaolu, kas Alvida Trans OÜ nimel esitatud arved kajastavad just nendel CMR-idel näidatud vedusid.
  4. Lisaks ei kinnita kauba soetamist Neska Group OÜ-lt ja teenuse soetamist Alvida Trans OÜlt Bulgaaria äriühingule Greengo Ltd kuivainete edasimüügi asjaoludes esinvad vastuolud. Kaebaja väidab nii eriarvamuses, vaides kui ka kaebuses, et Bulgaaria ettevõte Greengo Ltd on tasunud ka transpordiarved, kuid teisele arveldusarvele. Seejuures ei ole kaebaja esitanud Greengo Ltd-le esitatud transpordiarveid ega ka nn teise arveldusarve andmeid, kus kajastuks Greengo Ltd kuivainete transpordi eest tasumine. Seetõttu ei ole kaebaja ümber lükanud ka maksuotsuse seisukohta, et kuivainete edasimüük ei ole olnud kasumlik. Samuti ei ole kaebaja esitanud andmeid kuivainete kohta esitatud arvete eest tasumise kohta Greengo Ltd poolt, kuigi väidab kaebuses vastupidist. 13.
  5. Tehingute mittetoimumist ei ole maksuhaldur põhjendanud üksnes argumendiga, et Bulgaaria maksuamet ei olnud võimeline leidma A. Kostovi. Kauba edasimüügi teistesse liikmesriikidesse on maksuhaldur välistanud eelkõige seetõttu, et vaide esitajal puudus kaup mida edasi müüa (vt ka vaideotsuse p-d 16 ja 17). Tehingud on vaide esitaja raamatupidamises kajastatud viisil, et neist ei saadud kasu, mis on tavapärases ettevõtluses tavapäratu. Kaebaja juhatuse liige andis ebaõigeid selgitusi kauba väidetava ostja asukoha kohta. Väidetava ostja Greengo Ltd juhatuse liikmeks on Eesti kodanik O.Grosser, kes ei teadnud selliste tehingute sisust mitte midagi. 13.
  6. MTA ei jaga kaebaja arvamust tõendite puudulikust hindamisest. Olukorras, kus tehingute kohta on sedavõrd mitmed vastuolud, mis seavad tehingute tegeliku toimumise kahtluse alla, tuleb kaebajal esitada ise tehingute kohta usutav versioon. Kaebaja kritiseerib küll maksuhalduri kogutud tõendeid ja järeldusi, kuid usutavat versiooni tehingute toimumise kohta esitanud ei ole. Kuivõrd MTA on tuvastanud, et kaebaja ei soetanud tegelikult arvetel näidatud kaupu ja teenuseid, ei ole kaebaja õigustatud sisendkäibemaksu maha arvama ning arvete alusel tasutud summade näol on tegemist tulumaksuga maksustavate ettevõtlusega mitteseotud kuludega. KOHTU PÕHJENDUSED
  7. Vaadanud läbi poolte seisukohad ja nende kinnituseks esitatud tõendid, leian, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Vaidlustatud maksuotsus on õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus. Kaebaja väited kattuvad suuresti eriarvamuses ja vaides toodud väidetega, millele on maksuotsuses ja vaideotsuses juba vastatud. Nõustun maksuotsuses ja vaideotsuses toodud seisukohtadega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 165 lg 2). Vastuseks kaebaja seisukohtadele selgitan järgmist.
  8. MTA on maksuotsuses asunud seisukohale, et kaebaja ei ole kontrollitaval perioodil soetanud kaupu ega teenuseid äriühingutelt Gurgaon Bijwasan AS, Nyali Mayungu OÜ, Neska Group OÜ ja Alvida Trans OÜ, samuti ei ole tõendatud kauba müük Bulgaaria äriühingule Greengo Ltd. Kaebaja põhiline etteheide nii MTA-le esitatud eriarvamuses, vaidemenetluses kui ka kohtule 6
(9)3-18-1472 esitatud kaebuses on olnud see, et MTA ei ole arvesse võtnud kaebaja poolt esitatud kirjalikke tõendeid nagu arved, leping, CMR-id, mis tõendavad kauba müüki ja teenuse osutamist ning pangakonto väljavõtted, millelt nähtub tasumine. Kaebaja leiab, et MTA on alusetult eelistanud kirjalike tõendite asemel isikute suulisi ütlusi ning on seetõttu jõudnud maksuotsuses ebaõigele järledusele, et kaebaja ei soetanud tegelikult kaupu ja teenuseid, samuti ei müünud kaebaja kaupu edasi Bulgaaria äriühingule. 15.1. Ma ei nõustu kaebaja sellekohaste etteheidetega. Asjaolu, et tehingute kohta on vormistatud dokumente ning arvete alusel on tehtud pangaülekandeid, ei kinnita automaatselt tehingute toimumist raamatupidamises kajastatud viisil. Maksuhaldur on maksuotsuses ja vaideotsuses põhjendanud, miks kaebaja poolt esitatud dokumente ja arvete eest tasumisi ei saa pidada usaldusväärseks. Et maksuhaldur jõudis asjas kogutud tõendeid hinnates kaebaja suhtes ebasoodsale järeldusele, ei kujuta endast tõendite ignoreerimist maksuhalduri poolt. 15.2.

§ 29

lg-st 1, lg 3 punktist 1 ja § 31 lg-st 1 tulenevalt on maksukohustuslasel õigus sisendkäibemaksu arvestada teiselt käibemaksukohustuslaselt kauba või teenuse soetamisel vastava arve alusel. Arve, mis ei kajasta tegelikku majanduslikku sooritust või kajastab seda valesti, ei vasta

§ 37nõuetele.

Tegelikku majanduslikku sooritust ei kajasta arve juhul, kui kaupa või teenust ei olegi soetatud, kui ka juhul, mil arvele märgitud müüja ei ole tegelik müüja (

§ 37lg 7 punktid 2, 5).

  1. Käesoleval juhul on MTA kontrolli käigus tuvastatud asjaolude põhjal leidnud, et kaebaja ei ole tegelikult ülalviidatud äriühingutelt kaupu ja teenuseid üldse soetanud, tuginedes järgmistele asjaoludele. 16.
  2. Nyali Mayungu OÜ ja Gurgaon Bijwasan AS ei kajastanud oma käibedeklaratsioonides kodumasinate ja köögitarvete müüki kaebajale; äriühingute juhatuse liikmed ei kinnita kaupade müügitehingute toimumist; kaebaja poolt MTA-le esitatud Nyali Mayungu OÜ-ga sõlmitud lepingut ei ole äriühingu juhatuse liige allkirjastanud, lepingul olev allkiri on ka visuaalsel vaatlusel erinev juhatuse liikme allkirjast; äriühingu töötajad ei kinnita samuti kauba müüki kaebajale, seejuures on üks töötaja (M. P.) selgitanud, et sellise kaubamärgiga toodete müügiga üldse ei tegeletud; kaebaja poolt esitatud arved erinevad varasemalt äriühingute poolt väljastatud arvetest; kaebaja juhatuse liikme poolt kauba soetamise kohta antud selgitused on ebamäärased ning seetõttu ei ole võimalik veenuda kaupade tegelikus soetamises. 16.
  3. OÜ-l Neska Group puudus sisuliselt majandustegevus ajal, kui toimus väidetav kuivainete soetamine kaebaja poolt; selge ei ole kuivainete päritolu ega kauba liikumine; arvetelt ei ole aru saada, mida hõlmas väidetav pakkimisteenus ja isikute selgitused selle kohta on vastuolulised; kaebaja juhatuse liikme selgitused kauba päritolu ja transportimise kohta on ebamäärased, samuti on vastuolulised kauba müüja (OÜ Neska Group) ja kaupa väidetavalt transportinud Alvida Trans OÜ ühise esindaja (A. Fedorov) selgitused kauba päritolu ja transpordi kohta; kauba väidetav Leedu päritolu ei ole tõendatud, sest ükski Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise käibemaksu infosüsteem ei kinnita kauba müüki Neska Group OÜ-le; Alvida Trans OÜ poolt väidetavalt osutatud transporditeenuse sisu ei ole arvete põhjal ka kontrollitav, sest puuduvad andmed marsruudi ja teenuse osutamise aja kohta. Lisaks viitab MTA, et Neska Group OÜ ja Alvida Trans OÜ nimel vormistatud tehingute eest laekus raha hoopis OÜ-le Transpordiagentuur ja Business Office Management OÜ-le, mille mõlema juhatuse liikmeks oli tehingute toimumise ajal D. Ratnikova, kes samal ajal kasutas kaebajale kuuluvat sõiduautot. Sellest järeldub äriühingute omavaheline seotus, mis võimaldas vormistada dokumente tegelikult mittetoimunud tegingute kohta. 16.
  4. Eeltoodust tulenevalt ei saanud toimuda ka soetatud kuivainete edasimüüki Bulgaaria äriühingule Greengo Ltd. Tegemist olnuks ka majanduslikult ebamõistliku kahjumliku tehinguga kuna kauba soetamisega seotud kulud (kauba maksumus + transport) olid peaaegu poole suuremad kui kauba edasimüügihind Greengo Ltd-le. Kaebaja juhatuse liige ei osanud anda 7

(9)3-18-1472 selgitusi kauba liikumise kohta sh ei ole teada, millisele aadressile kaup tarniti, sest väidetaval tarneaadressil asub büroohoone, mitte ladu, kuhu võidi kaup viia. Greengo Ltd juhatuse liige ei ole teadlik kauba soetamisest ning ka Bulgaaria maksuhaldur ei kinnita tehingute toimumist.
  1. Kaebajale heidetakse seega maksuotsuses sisuliselt ette osavõttu maksupettusest, mis hõlmab näilike tehingute tegemist eelpoolnimetatud äriühingutega. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt läheb olukorras, kus maksuhaldur on maksuotsuses asjaolude ja tõendite kogumile tuginedes mõistlikult ja eluliselt usutavalt põhjendanud kahtlust maksupettuses osalemise kohta, tõendamiskoormus MKS § 150 lg 1 järgi üle maksukohustuslasele (vt RKHKo 3-12-1360/131 p 19 ja seal viidatud lahendid). Minu hinnangul on maksuhaldur eelkirjeldatuga piisavalt ja veenvalt põhjendanud arvetel kajastatud tehingute mittetoimumist, mistõttu on tõendamiskoormus läinud üle maksukohustuslasele. Kaebaja poolt esitatud vastuväited on pigem üldist laadi ning eelkõige on tegemist üksikute MTA poolt viidatud asjaolude kahtluse alla seadmisega, samas ei ole kaebaja senini esitanud ühtegi täiendavat tõendit või dokumenti, mis võiks luua eluliselt usutava versiooni tehingute toimumisest või selgitaks maksuhalduri poolt välja toodud ebakõlasid ja muudaksid usutavaks tehingu toimumise raamatupidamisdokumentidel kajastatud viisil. 17.
  2. Gurgaon Bijwasan AS-i ja Nyali Mayungu OÜ-ga tehtud tehingutega seonduvalt piirduvad kaebaja väited nende äriühingute juhatuse liikmete ja endiste töötajate ütluste kahtluse alla seadmisega ning tõendamata viidetega valeandmete esitamisele äriühingute endi poolt. Samas ei ole kaebaja esitanud ühtegi täiendavat tõendit kauba soetamise kohta ega selgitanud, millistel asjaoludel on kaebaja raamatupidamisse sattunud leping, mille allkirjastamist Nyali Mayungu OÜ juhatuse liige ei kinnita ja mille puhul maksuhaldur on viidanud ka allkirja visuaalsele erinevusele isiku tegelikust allkirjast. MTA viited arvete kujunduse erinevusele võrreldas varasemale, on kaebajale lihtsalt „arusaamatud“ ning kaebaja vastuväidet seoses käibedeklaratsooni andmetega tuleb pidada demagoogiliseks, kuivõrd MTA ei ole kontrollaktis viidanud, et äriühingud ei ole kauba müüki deklareerinud 2016.a oktoobris ja detsembris,vaid sedastanud, et äriühingud esitasid viimased käibedeklaratsioonid vastavalt oktoobris ja detsembris. Sellele järgnevalt viitab aga MTA, et äriühingute käibedeklaratsioonid ei kajasta üldse kauba müüki kaebajale (kontrollakti p 1.1.2.1 b)). 17.
  3. Tehingute osas Neska Group OÜ-ga ja Alvida Trans OÜ-ga leiab kaebaja jällegi üldsõnaliselt, et maksuotsuses väljatoodud asjaolud, millega maksuhaldur põhjendab oma järeldusi on kaebajale arusaamatud ning et kaebaja juhatuse liige ei pidanudki teadma midagi kauba päritolust ja selle transportimisest. Samas ei ole kaebaja viidanud ühelegi täpsemale asjaolule, mis võiks kinnitada kauba soetamist ja transporti või isikule, kes võiks anda selles osas täpsemaid selgitusi. Ka ei ole kaebaja ümber lükanud maksuhalduri kahtlusi äriühingute omavahelise seotuse kohta D.Ratnikova kaudu. Kaebuse viide väärteoasjale 4-17-1195 on põhjendamatu, kuivõrd selles asjas analüüsis kohus D.Ratnikova kui juhatuse liikme süüd oma kohustuste täitmata jätmisel ning lõppkokkuvõttes ei järeldu otsusest, et D. Ratnikova üldse ei osalenud äriühingu tegevuses. Teiseks ei lükka kaebaja sellekohane viide ümber maksuhalduri poolt tuvastatud asjaolusid selle kohta, et D. Ratnikova, olles Neska Group OÜ juhatuse liige, kasutas kaebajale kuuluvat sõidukit ning et kaebaja poolt tasutud summad laekusid Neska Group OÜ ja Alvida Trans OÜ asemel D.Ratnikovaga seotud äriühingutele OÜ-le Transpordiagentuur ja Business Office Management OÜ-le. 17.
  4. Kaebuses esitatud seisukohad seonduvalt kauba müügiga Bulgaaria äriühingule Greengo Ltd, ei loo samuti alust kahelda maksuotsuses toodud järeldustes. Kauba tarneaadresside erinevuse puhul on kaebuse kohaselt tegemist „näpuveaga“, samas ei ole kaebaja esitanud ühtegi viidet sellele, millisele aadressile kaup tegelikult võidi toimetada, et maksuhalduril oleks võimalik neid asjaolusid kontrollida. MTA viidet Google maps otsingule peab kaebaja lihtsalt ebaselgeks, kuid ei esita ka ise täpsemat päringut, millelt võiks olla näha teistsuguseid andmeid. Kaebuse väited selle kohta, et Greengo Ltd on tasunud ka transporditeenuse eest teisele arveldusarvele, on 8
(9)3-18-1472 tõendamata, sest kaebaja ei ole senini esitanud andmeid millisele pangakontole ja millal võis selline tasumine aset leida. Samuti ei ole millegagi tõendatud kaebuse väited selle kohta, et Greengo Ltd on Bulgaaria maksuhaldurile kõik dokumendid tehingute kohta esitanud.
  1. Eelpooltoodust tulenevalt leian, et kaebaja ei ole esitanud veenvaid põhjendusi ja väiteid ega viidanud tõenditele, mis lükkaks ümber maksuotsuses toodud põhistusi. Üksikute asjaolude kahtluse alla seadmisest ei piisa maksuotsuses toodu ümberlükkamiseks.Kui tõendamiskoormus on kaebajal ning kaebaja pole esitanud tõendeid oma väidete kinnituseks, jääb kaebus kahtluse kõrvaldamata jätmise korral rahuldamata, sest tõendamata jätmise riski kannab kaebaja (RKHKo 3-12-1360/131, p 21).
  2. Arvestades, et MTA on tuvastanud, et kaebaja ei soetanud kaupu ega teenuseid äriühingutelt Gurgaon Bijwasan AS, Nyali Mayungu OÜ, Neska Group OÜ ja Alvida Trans OÜ, ei ole kaebajal õigust oma maksustatavast käibest maha arvata ka nende tehingutega seotud sisendkäibemaksu (

§ 29lg 1, § 29 lg 3 p 1, § 31, § 37).

Väljamaksete tegemist selliste arvete alusel, millel märgitud kaupa ja teenust ei ole tegelikkuses soetatud, tuleb lugeda ettevõtlusega mitteseotud väljamakseks (TuMS§ 51 lg 1, § 51 lg 2 p 3, § 54 lg 2). Seega on põhjendatud ka kaebajale täiendava tulumaksukohustuse määramine. Samuti on maksuhaldur põhjendatult korrigeerinud kaebaja käibemaksuarvestust 0%-lise maksumääraga käibe osas, kuivõrd kauba müük Bulgaaria äriühingule Greengo Ltd ei ole leidnud tõendamist. Menetluskulud 20. Kaebaja ei ole kohtule esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Poolte menetluskulud jäävad seega nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.