KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi osalisel õigeksvõtul põhinev kohtuotsus Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks 07.05.2020.a. avaliku e-to

) § 96 ja § 97 punkt 1, mille kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama ning alaealine laps on õigustatud elatist saama. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja nende arenguks piisavate vahendite tagamist (vt Riigikohtu

1. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6913 p 17, Riigikohtu
2. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13 jt). Elatisenõude esitajaks ehk hagejaks kohtus on alaealine laps, keda esindab kohtumenetluses tema hooldusõiguslik vanem ehk seaduslik esindaja vastavalt

§ 120lg 1 sätestatule.

14. Lapse ülalpidamise ulatust reguleerib

§ 99

, mille lõigete 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Osundatud seadusesätete kohaselt tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt Riigikohtu 24.oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15 ja Riigikohtu otsus

1. jaanuari 2014.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-165-13 p 15). Nimetatu eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid (vt Riigikohtu
2. mai
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19, Riigikohtu
4. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15). Kuna kostja hageja väidetavatele kuludele vastuväiteid esitanud ei ole, lähtub kohus elatise suuruse kindlaks määramisel hageja poolt märgitud ülalpidamiskulude suurusest. 15.

§ 100

lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), ning üksnes mõjuva põhjusel olemasolu korral võib isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil.

§ 101

lõike 1 kohaselt ei tohi igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad. Riigikohus on oma lahendis 24. oktoobrist Lk 3

§ 101

lg 1 sätestatust tulenevalt tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendada. Kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt RK lahend 3-2-1-37-11 p 12).

§ 100lg 4 sätestab aga, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. 16. Tulenevalt Ts

MS § 230 lg 1 sätestatust on kostja tõendamise koormuseks asjaolu, et ta on oma lapse ülalpidamisest osa võtnud vaidlusalusel perioodil. Kohus selgitas pooltele nende tõendamiskoormust nii tsiviilasja kohtu menetlusse võtmise määruses kui ka kohtu korraldaval istungil.

1. Kohus võtab kõigepealt seisukoha selles kas elatise hagi kostja vastu on õiguslikult põhjendatud või mitte, sest vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 sätestatule võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida oma korduvaid kohustusi tulevikus õigel ajal. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine. Sellisele seisukohale on asunud oma lahendis 3-2-1-33-11 p 18 Riigikohus.
2. Kohus on seisukohal, et poolte vahel puudub vaidlus selles, et: - kostja on hageja isa; - hageja elab ema juures; kostja on maksnud hageja ülalpidamiseks elatist pärast vanemate lahku kolimist, välja arvatud
3. aasta detsembris, mil kostja jättis elatise maksmata. Eeltoodut tõendab ka kostja pangakonto filtreeritud pangakonto väljavõte (t/l 16). Nimetatust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja oli jätnud hagi esitamise ajaks tasumata hagejale detsembrikuu elatise, millest tulenevalt oli hagi esitamine kostja vastu õiguslikult põhjendatud ning juhindudes

§-st 108 on hagejal õigus nõuda kostjalt elatise väljamõistmist ka tagasiulatuvalt perioodi 01.12.2019 - 29.12.2019 eest. Kuna elatise miinimumsuuruseks oli 2019.a. 270 eurot kuus, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele elatis eelpool nimetaud perioodi eest summas 252 eurot nagu hageja seda teha on palunud.

1. Kohus peab vajalikuks kostjale selgitada, et ülalpidamise nõuet VÕS § 200 lg 1 p 1 tasaarvestada ei saa, pealegi ei ole seda millegagi tasaarvestada, sest hagejaks on käesolevas asjas ju alaealine laps. Samuti ei oma vaidluse lahendamisel tähtsust kostja vastuväited sellest, et tal oli 2019 detsembris majanduslikult raske, kuna hageja ema ei tasunud laenumakseid ega korteriomandi kõrvalkulusid. Hageja kui alaealine laps vanemate varaliste suhete eest ei vastuta.
2. Arvestades aga asjaoluga, et kostja on osaliselt hagi õigeks võtnud ning tunnistab hageja nõuet elatise väljamõistmiseks alates hagi esitamisest kuni hageja täiselaiseks saamiseni, kuid kostja poolt esitatud pangakonto väljavõte tõendab, et kostja on maksnud elatist 2020 jaanuarikuu eest 292 eurot, mis ongi käesoleval aastal kehtiv elatise miinimummäär, tuleb Lk 4

§ 100

lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette, tuleb kostjat kohustada kohtuotsusega maksma elatist ette iga jooksva kuu

1. kuupäevaks, nagu hageja seda soovinud on, lapse seadusliku esindaja X X arvelduskontole nr X märkides maksekorralduse selgitusse millise perioodi eest elatist tasutakse. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.
2. TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestatu kohaselt kannab menetluskulud hagimenetluses pool, kelle kahjuks kohtuotsus tehakse. Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab hagi, kuid hageja teatas kohtule, et tal menetluskulud puuduvad, jätab kohus kohtuotsusega menetluskulud kostja kanda, kuid ei mõista neid kostjalt hageja kasuks välja. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 178 lõikele 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle lahendi peale edasi kaevates, millega kulude jaotus kindlaks määrati. Tsiviilasja hinna määramine.
3. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Juhindudes Riigikohtu 08.01.2014.a. otsuse nr 3-2-1-165-13 p-st 19, mille kohaselt on minimaalse elatisenõude puhul tsiviilasja hinnaks kohtulahendi tegemise ajal kehtiv miinimumelatise üheksakordne korrutis, on käesoleva tsiviilasja puhul hagihinnaks 2628 eurot (9 x 292). /digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa kohtunik Lk 5