lg 2 p 2, 3 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör abiprokurör Sandra Kurs Süüdistatav Rainer Raudam (isikukood: 38105160280; elukoht: xxxxxxxxx xx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxx; karistatus: Tartu Maakohtu 16.08.2018.a. otsusega kriminaalasjas nr 1-185571 karistatud
lg 1 järgi 4 kuu pikkuse tingimisi vangistusega 1 aasta pikkuse katseajaga; tõkend: ei ole kohaldatud) RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas: 1. Tunnistada Rainer Raudam süüdi karistusseadustiku (
) § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja mõista talle karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendada käesoleva kohtuotsusega Rainer Raudamile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 16.08.2018.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 kuud vangistust võrra ning mõista Rainer Raudamile liitkaristuseks 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu vangistust.
lg 5 ja
lg 1, 3 alusel asendada Rainer Raudamile mõistetud 1 aasta 1 kuu vangistust üldkasuliku tööga 390 (kolmsada üheksakümmend) tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) aastat kohtuotsuse jõustumisest arvates.
lg 4 alusel on Rainer Raudam kohustatud üldkasuliku töö tegemise perioodil järgima
lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxx-xxxxxx xx xxxxxxx xxxxx 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata Rainer Raudamile katseajaks
lg 2 p 8 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis.
lg 4 alusel võib üldkasuliku töö tunnid lugeda kuni 30 tunni ulatuses kaetuks sotsiaalprogrammis osalemisega.
lg 4 alusel määrata Rainer Raudamile käitumiskontrolli ajaks lisakohustus alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul registreerida end riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Meditsiiniasutuse poolt määratud ajal on süüdistatav kohustatud läbima programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenuse. Riiklik alkoholi tarvitamise häire programm „Kainem ja tervem Eesti“ on kättesaadav alljärgnevates meditsiiniasutustes: - Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik - Põhja-Eesti Regionaalhaigla ambulatoorse vastuvõtu kabinet - Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinik - Valga Haigla - Lõuna Eesti Haigla Psühhiaatriaosakond - Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinik - Narva Haigla ambulatoorse vastuvõtu kabinet - Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinik - AJK Kliinik - Viru Haigla Tapa Tervisekeskus - Kuressaare Haigla.
lg 4 alusel määrata Rainer Raudamile käitumiskontrolli ajaks lisakohustus alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks). Juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3 %. VÕS § 1055 ja KrMS § 3101 alusel kohaldada Rainer Raudamile X,X suhtes (ik xxxxxxxxxxx ) lähenemiskeeldu tähtajaga 3 aastat, keelates Rainer Raudamil: 1) viibida X,X lähemal kui 50 (viiskümmend) meetrit, välja arvatud riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutuste ruumides. Sattudes juhuslikult X,X lähemale kui 50 meetrit, tuleb Rainer Raudamil X.X eemalduda lubatud kaugusesse ja seejuures temaga mitte suhelda; 2) viibida lähemal kui 50 meetrit X.X elukohale ja töökohale; 2 3) võtta X,X ühendust telefoni teel ega sotsiaalmeedia vahendusel.
lg 2 p 2, 3 järgi, mis seisnes selles, et tema 31.12.2018 ajavahemikul kell 21.00-22.00 oma elukohas XXXXXXXXXX XXXXXXX XXXXXXXX XXXXXXX XXXXXXXX XXXXXXXX XXXX X eramus tõukas korduvalt X.X diivani peale, mille tagajärjel lõi kannatanu oma kukla piirkonna vastu diivani seljatuge, tekitades kannatanule füüsilist valu. Samuti süüdistatakse Rainer Raudamit selles, et tema, 01.01.2019 kella 01.30 paiku oma elukohas XXXXXXXXXX XXXXXXX XXXXXXXX XXXXXXX XXXXXXXX XXXXXXXX XXXX X eramus haaras X.X käega kaela piirkonnast, võttis ta enda käevangu ja väänas kannatanut, tekitades X.X füüsilist valu ja tervisekahjustuse – õla- ja õlavarrekontusiooni. 3 Samuti süüdistatakse Rainer Raudamit selles, et tema, 24.05.2019.a õhtusel ajal oma endises elukohas xxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxx xxxx-xxxxxxxxx xxx x eramus lõi ühe korra rusikaga vastu X.X näopiirkonda. Seejärel tekkis X.X ja Rainer Raudami vahel rüselus, mille käigus viimane väänas X,X käerandmeid. Rainer Raudam tekitas X.X füüsilist valu ja tervisekahjustuse. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks
lg 2 p-de 2, 3 järgi ja mõista karistamiseks 9 kuud vangistust.
a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse – 4 kuu pikkuse vangistuse võrra, mõistes liitkaristuseks 1 aasta ja 1 kuu vangistust.
lg 1 ja 3 alusel asendada Rainer Raudamile kandmisele kuuluv karistus 1 aasta ja 1 kuu vangistust 390 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise ajaks määrata 2 aastat kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal on Rainer Raudam kohustatud järgima
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, milleks on ankeetandmetes märgitud elukoht; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata et Rainer Raudam on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis.
lg 4 alusel võib üldkasuliku töö tunnid lugeda kuni 30 tunni ulatuses kaetuks sotsiaalprogrammis osalemisega.
lg 4 alusel määrata Rainer Raudamile käitumiskontrolli ajaks lisakohustus alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul registreerida end riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“. Meditsiiniasutuse poolt määratud ajal on süüdistatav kohustatud läbima programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenuse. Riiklik alkoholi tarvitamise häire programm „Kainem ja tervem Eesti“ on kättesaadav alljärgnevates meditsiiniasutustes: - Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinik - Põhja-Eesti Regionaalhaigla ambulatoorse vastuvõtu kabinet - Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinik - Valga Haigla - Lõuna Eesti Haigla Psühhiaatriaosakond - Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinik - Narva Haigla ambulatoorse vastuvõtu kabinet - Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinik - AJK Kliinik - Viru Haigla Tapa Tervisekeskus - Kuressaare Haigla
lg 4 alusel määrata Rainer Raudamile käitumiskontrolli ajaks lisakohustuse alates kohtuotsuse jõustumisest 10 tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks). 4 Juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3 %. VÕS § 1055 ja KrMS § 3101 alusel kohaldada Rainer Raudamile X.X suhtes lähenemiskeeldu tähtajaga 3 aastat, keelates Rainer Raudamil: 1) viibida X.X lähemal kui 50 (viiskümmend) meetrit, välja arvatud riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutuste ruumides. Sattudes juhuslikult X.X lähemale kui 50 meetrit, tuleb Rainer Raudamil X.X eemalduda lubatud kaugusesse ja seejuures temaga mitte suhelda; 2) viibida lähemal kui 50 meetrit X.X elukohale ja töökohale; 3) võtta X.X ühendust telefoni teel ega sotsiaalmeedia vahendusel. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel
lg 2 p 2, 3 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019 määrusest nr 115 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 584 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Rainer Raudami kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 114 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. 5 Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 990 eurot: sundraha 876 eurot ja riigi õigusabi tasu 114 eurot. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.