← Eesti

2-18-11834/68

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Margo Klaar ja Vallo Kariler Määruse tegemise aeg ja koht

  1. mai 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-11834 Tsiviilasi Aktsiaseltsi Kaupmees & Ko hagi Osaühingu Tüdrukud vastu võla ja viivise nõudes Vaidlustatud otsus Harju Maakohtu
  2. novembri
  3. a otsus Kaebuse esitaja ja liik Osaühingu Tüdrukud apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende Hageja Aktsiaselts Kaupmees & Ko (registrikood 10347466), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaarel esindajad ringkonnakohtus Berg Kostja Osaühing Tüdrukud (registrikood 10003502), lepingulised esindajad vandeadvokaat Aivar Pilv ja vandeadvokaat Pirkka-Marja Põldvere Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  4. Võtta vastu Osaühingu Tüdrukud apellatsioonkaebusest loobumine ja lõpetada tsiviilasjas nr 2-18-11834 apellatsioonimenetlus.
  5. Jätta apellatsioonimenetluse kulud Osaühingu Tüdrukud kanda.
  6. Välja mõista Osaühingult Tüdrukud Aktsiaseltsi Kaupmees & Ko apellatsiooniastme menetluskulud 1179 eurot.
  7. Tagastada Aktsiaseltsile Kaupmees & Ko
  8. mail 2020 ringkonnakohtule esitatud originaalarved nr SL1107831, SL1107834, SL1107835, SL1107904, SL1108377, SL1109218, SL1109247, SL1109248, SL1109687 ja SL
  9. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  10. Aktsiaselts Kaupmees & Ko (hageja) esitas
  11. augustil 2018 Harju Maakohtule Osaühingu Tüdrukud (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 10 008,06 eurot ja viivise. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled müügilepingu nr 16/2010, mille alusel hageja väljastas kostja
  12. jaanuari 2018 kirjas volitatud isikutele AS-le, RS-le ja NH-le kaupu ajavahemikul
  13. aprillist –
  14. aprillini 2018 10 008,06 euro ulatuses. Kaubad osteti kliendikaardiga ja arved nr SL109690, SL1109687, SL1109247, SL1109248, SL1109218, SL1107904, SL1108377, SL1107831, SL1107835 ja SL1107834 allkirjastasid kostja poolt volitatud isikud.
  15. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja poolt volitatud isikud ei võtnud kaupa vastu ega allkirjastanud vaidlustatud arveid.
  16. Harju Maakohus rahuldas
  17. novembri
  18. a otsusega hagi, jättis menetluskulud kostja kanda ja määras nende rahalise suuruse kindlaks.
  19. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Kostja taotles apellatsiooniastmes mh käekirjaekspertiisi läbiviimist tuvastamaks, kas vaidlustatud arved on allkirjastanud kostja poolt volitatud isikud.
  20. Kostja esitas ringkonnakohtule
  21. mail 2020 avalduse, milles palus võtta vastu apellatsioonkaebusest loobumine. Avalduse kohaselt loobub kostja apellatsioonkaebusest, kuna lähtus maakohtus temale teada olevast asjaolust, et hageja tegi isikusamasust kontrollimata vaidlusalused tehingud isikuga, kellel puudus volitus kostja nimel tehinguid teha ja kaupu vastu võtta. Tänaseks on kriminaalasjas nr X-XX-XXXX selgunud, et vaidlustatud tehingud tegi kostja endine töötaja AS. AS-lt on kriminaalasjas kostja kasuks välja mõistetud tsiviilhagiga summa, mille tasumist hageja nõuab praeguses asjas kostjalt. Seda arvestades puudub mõistlik põhjus menetluse jätkamiseks ja kostja loobub apellatsioonkaebusest. Menetluskulude jaotamisel ja nende kindlaksmääramisel tuleb mh arvestada, et kostja ei teadnud praeguseni, kes hageja poes kostja kliendikaarti kasutades kostja nimel tehinguid tegi. Pooltevahelise lepingu kohaselt oli hagejal kohustus tehingute tegemisel kontrollida ostja esindaja volitusi, kuid ei teinud seda. Kostjal oli menetluses põhjendatud alus arvata, et hageja nõue põhineb tühistel tehingutel ja on seega alusetu. Hageja on menetluse jooksul keeldunud igasugusest mõistlikust kompromissist. Menetluskulude põhjendamatu suurenemise tõi kaasa hageja keeldumine ekspertiisi läbiviimisest ning hageja eksitav väide originaalarvete mittesäilimise kohta.
  22. Ringkonnakohus küsis avalduse kohta hageja seisukohta. Hageja ei uskunud, et kostja ei olnud praeguseni teadlik kriminaalmenetluse käigust, sest ta oli selles kannatanuks. See asjaolu omakorda välistab kostja peamise väite, et tehingud olid tühised. Sellest hoolimata esitas kostja maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse ning apellatsioonimenetluses taotluse ekspertiisi korraldamiseks. Seega põhjustas kostja käitumine täiendavad menetluskulud seoses apellatsioonimenetlusega. MÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  23. Kolleegium leiab, et kostja apellatsioonkaebusest loobumine tuleb vastu võtta ja apellatsioonimenetlus apellatsioonkaebusest loobumise tõttu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 644 lg 4 alusel lõpetada. Kostja apellatsiooniastme menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb rahuldada osaliselt.
  24. Ringkonnakohus selgitab, et apellatsioonkaebusest loobumise korral loetakse TsMS § 644 lg 3 järgi, et apellant ei ole apellatsiooniastmes menetlustoiminguid teinud, ta ei saa esitada uut apellatsioonkaebust sama apellatsioonieseme kohta ja kannab apellatsioonkaebusega seotud kulud. 2

(4)Kostja taotlus apellatsiooniastmes menetluskulude teistsuguseks jaotamiseks ei ole põhjendatud. Kolleegiumi hinnangul saab iseenesest ka apellatsioonkaebusest loobumise korral jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 4 järgi osaliselt või täielikult poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine apellandilt oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik, kuid praegusel juhul ei ole hageja toonud esile selliseid erandlikke asjaolusid, mis annaksid alust kalduda kõrvale TsMS § 644 lg 3 teises lauses sätestatud menetluskulude jaotuse põhimõttest. Kuigi kostja loobub apellatsioonkaebusest seetõttu, et tänaseks on selgunud isik, kes kostja kliendikaarti kasutades hageja kauplusest kostja nimel kaupu ostis, ei ole kolleegiumil tõsikindlat veendumust, et kostja apellatsioonkaebus oli põhjendatud ja tulnuks rahuldada. Asjas ei ole tuvastatud, et hageja oleks pooltevahelist lepingut rikkunud või pahatahtlikult oma menetlusõigusi kasutanud. Apellatsiooniastmes kompromissi sõlmimisest keeldumist ja käekirjaekspertiis taotlusele vastuvaidlemist ei saa hagejale ette heita. Apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetlusriske kandis praegusel juhul siiski kostja.
  1. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjale apellatsiooniastmes osutatud õigusabi 18 tundi ja 23 minutit tunnihinnaga 131 eurot ilma käibemaksuta, s.o kokku 2412,57 euro eest. Kolleegium leiab, et taotluses esitatud õigusabikulud on põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Kolleegiumi hinnangul on hageja lepinguline esindaja ebamõistlikult palju aega kulutanud erinevateks nõupidamisteks (vt ka Riigikohtu
  2. novembri
  3. a määrus tsiviilasjas nr 2-1810073, p 22) ja materjalide analüüsimiseks. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal apellatsioonkaebuse läbivaatamiseks ja analüüsimiseks (sh info ja selgituste edastamiseks kliendile) 1 tund ja 30 minutit ning apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks 6 tundi ja 15 minutit (toimingud 1 ja 2). Arvestades, et pooled on vaielnud samade küsimuste üle alates menetluse algusest, apellatsioonimenetluses ei tõstatanud kostja olulisel määral uusi õiguslikke probleeme ja sama vandeadvokaat on hagejat esindanud kogu menetluse käigus, on apellatsioonkaebusele vastamisele ja sellele eelnenud toimingute ajakulu põhjendatud 4 tunni ulatuses. Samadel põhjendustel tuleb vähendada ka ringkonnakohtu
  4. märtsi
  5. a e-kirja läbivaatamiseks (sh kliendile selgitamiseks ja temaga telefoniarupidamiseks) ning vastavalt kirjale täiendavate seisukohtade koostamiseks kulunud aega 6 tunnilt ja 35 minutilt 3 tunnini (toimingud 3 ja 4). Ringkonnakohtu
  6. aprilli
  7. a e-kirja läbivaatamiseks (sh info ja selgituste edastamiseks kliendile) kulunud aeg 10 minutit, kostja
  8. aprilli
  9. a käekirjaekspertiisi taotluse läbivaatamiseks ja analüüsiks (sh selgituste edastamiseks kliendile) ning sellele vastuse koostamiseks kulunud aeg 1 tund ja 30 minutit on põhjendatud 1 tunni ulatuses (toimingud 5 ja 6). Ringkonnakohtu
  10. aprilli
  11. a e-kiri kordab osaliselt
  12. märtsi
  13. a e-kirjas öeldut ja selgitab täiendavalt käekirjaekspertiisiga seonduvat. Kostja
  14. aprilli
  15. a menetlusdokument on sisult lühike ja arusaadav ning selles sisalduv käekirjaekspertiisi taotlus on esitatud samadel põhjendustel, mis maakohtus.
  16. aprilli
  17. a vastuses tugines hageja eelkõige sellele, et käekirjaekspertiisi taotlus on esitatud hilinenult ja kordas lühidalt oma arusaama sellest, et ekspertiisiga tuvastatav asjaolu ei omaks asjas tähtsust. Ringkonnakohtu
  18. mai
  19. a e-kirja läbivaatamiseks (sh info ja selgituste edastamiseks kliendile) kulunud 20 minutit ja telefoniarupidamiseks kliendiga seoses ringkonnakohtu
  20. mai
  21. a e-kirjaga kulunud 13 minutit, on põhjendatud 10 minuti ulatuses (toimingu 7 ja 8).
  22. mai
  23. a e-kirjas küsis ringkonnakohus vaid poolte seisukohta hageja juhatuse liikmetelt originaalarvetega seonduva väljaselgitamiseks vande all seletuse võtmise kohta. Hagejalt saadetud dokumentide toimetamiseks ringkonnakohtusse kulunud 25 minutit ja apellatsioonimenetluse kulude nimekirja koostamiseks kulunud 55 minutit on põhjendatud 20 minuti ulatuses (toimingud 9 ja 11). Hageja saadetud dokumentide edastamise ajakulu ei ole põhjendatud. 3
(4)Apellatsioonkaebusest loobumise avaldusega tutvumiseks ja kliendile edasise menetluse kohta info edastamiseks kulunud hageja esindaja aeg 30 minutit on põhjendatud (toiming nr 10). Menetluskulude nimekirja järgi on hageja esindaja tunnitasu 131 eurot (käibemaksuta), mis ei ületa vandeadvokaadi keskmist tasumäära. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud ilma käibemaksuta kokku 1179 eurot (9 tundi × 131 eurot). Hageja kinnitas, et on käibemaksukohustuslane ega soovi menetluskulude väljamõistmist käibemaksuga. Hageja ei ole palunud kohustada kostjat maksma apellatsiooniastme menetluskulude maksmisega viivitamise korral viivist (TsMS § 177 lg 4). 10. Apellatsioonkaebuse menetluse lõpetamise määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 644 lg 7 alusel. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Meeli Kaur, Margo Klaar, Vallo Kariler 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.