Obsah (12)
§ 394§ 416§ 142§ 187§ 178§ 407§ 444§ 438§ 367§ 173§ 174§ 1632-19-20550 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Liina Naaber-Kivisoo Otsuse tegemise aeg ja koht 24.04.2020, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-20550 Tsivi
§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.
Kaja peab vastama
§ 416
nõuetele.
§ 142
lg 2 kohaselt tasutakse kajalt kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb kanda Rahandusministeeriumi kontole nr EE571010220229377229 AS-s SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-s Swedbank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Kohus selgitab, et vastavalt
§ 187
lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Tulenevalt
§ 178
lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
§ 178
lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Asjaolud ja menetluse käik 2
(5)2-19-20550 Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja E AS liitumislepingu nr 8437855. Lepingu alusel kohustus E AS pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Kostja on jätnud tasumata arved: - 01.09.2016 arve nr 2016480688 (periood 01.08.2016 – 31.08.2016) summas 8,55 eurot, tasumise tähtaeg oli 18.09.2016; - 01.10.2016 arve nr 2016697058 (periood 01.09.2016 – 30.09.2016) summas 20,16 eurot, tasumise tähtaeg oli 18.10.2016; - 01.11.2016 arve nr 2016954943 (periood 01.10.2016 - 31.10.2016) summas 16,07 eurot, tasumise tähtaeg oli 18.11.2016; - 01.12.2016 arve nr 2017197514 (periood 01.11.2016 – 30.11.2016) summas 170,36 eurot, tasumise tähtaeg oli 18.12.2016 Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid kostjale arve tasumistähtajale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni ning nõuab ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist 0,07 % põhinõudelt päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 166,18 eurot. Hageja palub välja mõista kostjalt põhivõlgnevus 215,13 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 166,18 eurot; samuti jooksev viivis alates 17.12.2019 kuni põhinõude tasumiseni, lugedes viivise määrakse 0,07% päevas tasumata põhisumma jäägilt. Lisaks palub hageja mõista kostjalt välja sissenõudmiskulu vastavalt VÕS § 1132 lg 2 summas 25 eurot. Täiendavalt palub hageja kostjalt välja mõista menetluskuluna tasutud riigilõiv 100 eurot ja hageja õigusabikulud 420 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostjale on hagi menetlusse võtmise määrus ja hagi kätte toimetatud Ametlikes Teadaannetes 16.03.2020 avaldatud teatega. Kostjale oli määratud hagile vastamiseks 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates. Kohtu määratud tähtajaks ei ole kostja kohtule vastanud. KOHTU PÕHJENDUSED Vastavalt
§ 407
lg 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.
§ 407
lg 6 alusel kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt
§ 407
lg 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
§ 444
lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid. Riigikohtu praktika järgi peab kohus omal algatusel hindama, kas tegemist on ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega või mitte (Riigikohtu 11.02.2015 määrus nr 3-2-1-150-14, p 14; 23.03.2011 otsus nr 3-2-1-2-11, p 12). Tüüptingimuse kehtivust peab kohus ise omal algatusel hindama ka siis, kui pooled tingimuse tühisusele ei tugine, sest tegemist on õiguse kohaldamisega
§ 438lg 1 järgi (Riigikohtu 30.10.2013. a otsus nr 3-2-1-106-13, p 24). 3
(5)2-19-20550 Hagiavaldusele lisatud arvest nr 2017197514 nähtuvalt sisaldab kostja võlgnevus muu hulgas käsitlustasu 70 eurot, mille tasumise kohustus tuleneb E AS järelmaksuga vara müügilepingu tingimustest kliendipoolse lepingu rikkumisest seotud kulude katmiseks. E AS järelmaksuga müügilepingu kohaselt on käsitlustasu võimalik nõuda lepingu tingimuste rikkumisel sõltumata sellele kaasnevate kulude tegelikust suurusest. Kohus leiab, et nimetatud tüüptingimus näeb tarbijast lepingupoolele ette kohustuse tasuda ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses hüvitist ning samuti on tarbijalt võetud võimalus tõendada tegeliku kulu suurust. Seega on nimetatud tüüptingimus VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühine. VÕS § 41 teise lause kohaselt kohaldatakse tühise tüüptingimuse asemel seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Käsitlustasu nõude näol on olemuslikult tegemist kahju hüvitamise nõudega. Hagiavalduses ei ole välja toodud kulusid, mida E AS on kandnud seoses kostjapoolse lepingu rikkumisega. Seega käsitlustasu nõue ei ole tervikuna õiguslikult põhjendatud. Hageja on arvete nr 2016954943, 2017197514, 2016697058 puhul arvestanud põhisumma hulka ka eelmise perioodi viivised ning on seejärel nimetatud summadelt uuesti viivist arvestanud. Kohus leiab, et sellisel viisil viivise arvestamine ei ole kooskõlas võlaõigusseaduses sätestatuga. VÕS § 113 lg 6 kohaselt ei ole viivist lubatud nõuda intressi, sealhulgas viivise, ega muu raha kasutamise tasu maksmisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Seega ei arvesta kohus arve nr 2016954943 puhul põhisumma hulka viivist summas 0,79 eurot, arve nr 2017197514 puhul – viivist summas 1,560 eurot ning arve nr 2016697058 puhul – viivist summas 0,150 eurot. Arvel nr 2017197514 sisaldub ka meeldetuletuse tasu summas 5 eurot. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. […] Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Hagi materjalide juurde ei ole lisatud tõendeid, et E AS oleks kostjale saatnud tasuta meeldetuletuskirja lepingu kehtivuse ajal. Kuna kohus saab hagi rahuldada ainult õiguslikult põhjendatud ulatuses, siis jätab kohus meeldetuletuskirja maksumuse osas hagi rahuldamata. Tulenevalt sellest vähendab kohus põhinõuet ning kuna kohus vähendab põhinõude summa, tuleb ümber arvestada ka viivise summad: Arve nr Põhisumma Viivis alates Viivis kuni Viivise % Viivised 2016954943 15,28 eurot 19.11.2016 24.04.2020 0,07% 13,40 eurot 2016480688 8,55 eurot 19.09.2016 24.04.2020 0,07% 7,86 eurot 2016697058 20,01 eurot 19.10.2016 24.04.2020 0,07% 17,98 eurot 2017197514 93,80 eurot 19.12.2016 24.04.2020 0,07% 80,30 eurot 137,64 eurot 119,54 eurot
§ 367
kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude 4
(5)2-19-20550 täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhinõude summas 137,64 eurot, sissenõudmiskulud summas 25 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise otsuse tegemise aja seisuga 24.04.2020 kokku summas 119,54 eurot ning jooksva viivise põhinõudelt (137,64 eurot) alates otsuse tegemisest s.o 25.04.2020 kuni põhinõude täitmiseni määras 0,07% päevas. Menetluskulud
§ 173
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
§ 174
lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
§ 163
lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 100 eurot. Kohus leiab, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Hageja palub kostjalt välja mõista ka õigusabikulud summas 420 eurot (summa sisaldab käibemaksu) ning viivise menetluskuludelt. Kohus on seisukohal, et käesoleva hagi puhul on tegemist mitmeid kordi kasutatava hagiavalduse vormiga – muudetakse vaid isiku nime, hagi hinda ja lepingu numbrit. Samuti on tegemist vaidlusega, mis ei nõua esindajalt palju aega. Lisaks on oluline, et esindaja ei ole pidanud osalema istngitel ega tutvuma ka vastaspoole seisukohtade ja vastuväidetega. Kohus leiab eeltoodut hinnates, et hageja põhjendatud menetluskuludeks õigusabile tuleb hinnata 120 eurot. Kohus rahuldab hagi ligikaudu 69% ulatuses. Kuna kohus rahuldab hagi 69% ulatuses, tuleb ka menetluskulud kostjalt välja mõista võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Seega kuuluvad kostjalt väljamõistmisele hageja menetluskulud kokku summas 151,80 eurot (220x69%). /digitaalallkirjaga/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik 5
(5)