2-20-2079 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtuasja number 2-20-2079 Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 11.05.2020, Narva kohtumaja Kohtunik Liina Naaber-Kivisoo

§ 178lg 1 ja 2).

Vastavalt

§ 633

lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD Hagiavaldus

1. Hageja on 07.02.2020 esitanud Viru Maakohtusse hagiavalduse nõuetega mõista hageja kasuks välja hageja töötasu summas 4013,04 eurot, hüvitis kasutamata puhkuse eest summas 267,11 eurot, hüvitis seoses hageja poolt töölepingu erakorralise ülesütlemisega summas 3108,42 eurot. Hagiavalduse kohaselt oli poolte vahel 22.02.2012 sõlmitud tööleping, mis on üles öeldud TLS § 91 lg 2 p 2 alusel 19.08.
2. Töölepingu lõppemisel ei maksnud tööandja töötajale välja võlgnetavat töötasu summas 4013,04 eurot, hüvitist kasutamata puhkuse eest summas 267,11 eurot ega ka töölepingu ülesütlemisega seonduvat kolme kuu keskmise töötasu suurust hüvitist summas 3108,42 eurot. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista välja viivis tasumata menetluskuludelt. Kostja vastus 2

) § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

§ 5

lg 1 ja 2 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.

1. Kostja on palunud hageja kasutamata puhkuse nõude ning töölepingu lõpetamisega seonduva hüvitise nõude osas kohaldada aegumist. Töölepingu seaduse (TLS) § 31 kohaselt on töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks neli kuud arvates ajast, kui isik sai teada või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest. Nimetatud reeglist kehtivad mõningad erisused, näiteks töötasu nõude esitamise tähtaeg, mis on töötasu sissenõutavaks muutumisest alates kolm aastat (TLS § 29 lg 9). Töötaja sai oma õiguste rikkumisest teada 19.08.
2. Töötaja esitas oma nõude 07.02.
3. Seega on hageja kasutamata puhkuse hüvitise nõue summas 267,11 eurot ning hüvitise nõue seoses töölepingu erakorralise ülesütlemisega summas 3108,42 eurot aegunud ning ei kuulu rahuldamisele.
4. TLS § 33 lg 1 kohaselt maksab tööandja töötajale töötasu üks kord kuus, kui tasu maksmiseks ei ole kokku lepitud lühemat tähtaega. Tööandja on oma võlgnevust tunnistanud nii võla tõendis (dtl 8), kui ka kirjalikes seisukohtades. Seega kuulub töötasu nõue summas 4013,04 eurot (bruto) rahuldamisele.
5. Kostja on esitanud aegumise vastuväite ning sisulised vastuväited ka viiviste nõudele, kuid arvestades, et töötaja ei ole töötasu nõudelt palunud viiviseid välja mõista, siis jätab kohus ka kostja vastavasisulised vastuväiteid tähelepanuta. Töötaja on palunud viivised mõista välja ainult välja mõistetavatelt menetluskuludelt.
6. Võttes arvesse eeltoodut mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja töötasu summas 4013,04 eurot. 3

§ 173

lg 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. 10.

§ 163

lg 1 alusel hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Võttes arvesse, et kohus rahuldas hagi ligikaudu 54% ulatuses, siis leiab kohus, et põhjendatud on 54% ulatuses menetluskulude kostja kanda jätmine. 11.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja

§ 218sätestatu kohaselt.

Avaldajat on esindanud menetluses lepinguline esindaja, kes on osutanud teenust 350 euro eest. Esindaja tunnihind on 100 eurot tund ning esindaja on osutanud teenust 3,5 tundi. Kostja on hageja menetluskuludele esitanud vastuväite ning palunud menetluskulude nõue jätta rahuldamata. Kostja hinnangul on hageja menetluskulud olnud paisutatud. Kohus leiab, et põhjendatud on õigusabi osutamine 1,5 tunni ulatuses. Arvestades hagiavalduse sisu ning selle ettevalmistamiseks vajalike dokumentide hulka, ei saa lugeda, et põhjendatud saaks olla suurem ajakulu kui 1,5 tundi. Hagi aluseks on tööandja poolt väljastatud võlgnevuse kinnitus, seega ei ole hagiavalduse koostamiseks vajalik mahukas analüüs. Kohus leiab eeltoodut hinnates, et hageja põhjendatud menetluskuludeks õigusabile tuleb hinnata 150 eurot. 12. Võttes arvesse, et kostja kanda jäi 54% menetluskuludes, siis tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 81 eurot. 13.

§ 177

lg 4 alusel kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega tuleb kostjal tasuda menetluskuludelt viivis seadusjärgses määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo kohtunik 4