Obsah (12)

§ 657§ 442§ 232§ 654§ 652§ 351§ 5§ 2681§ 230§ 436§ 171§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 30. aprill 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-

) § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. 27. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks vaidlustatud osas. Kohtuotsus jääb

§ 657lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

28. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ja ei rikkunud menetlusnorme. Maakohtu otsuse põhjendav osa vastab

§ 4424 lg-s 8 sätestatule.

Nimetatud sätte kohaselt peab otsuse põhjendavas osas märkima kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Seda on maakohus nõuetekohaselt ka teinud. Maakohus hindas

§ 232

lg-st 1 juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustas oma siseveendumuse kohaselt, et hageja nõue kostja vastu on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. 29. Apellatsioonkaebuses kordab hageja suures osas maakohtus esitatud väiteid. Maakohus on otsuses nendele hinnangu juba andnud ja käsitlenud neid piisava põhjalikkusega. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt

§ 654lg-s 6 sätestatust neid ei korda.

30.

§ 652

lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 31. Tõele ei vasta apellatsioonkaebuse väide, et maakohus ei täitnud selgitamis- ja kvalifitseerimiskohustust ning kohtuotsus on üllatuslik. 26.08.2019 kohtuistungi protokollist nähtub, et maakohus arutas pooltega

§ 351

lg 1 kohaselt vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui ka õiguslikust küljest. Samuti arutas kohus pooltega hageja nõude võimalikku õiguslikku kvalifikatsiooni ja selgitas tõendamiskoormist (tlk 142-150).

1. Ringkonnakohtu hinnangul tõlgendas maakohus hageja e-kirju õigesti kooskõlas TsÜS § 75 lg-ga 1 ja VÕS §-ga
2. Maakohus tuvastas õigesti, et poolte kokkuleppe kohaselt ei pidanud kostja kuni 15.01.2017 hagejale üüri tasuma ning kokkulepitud uus üüritasu oli alates 16.01.2017 150 eurot kuus. Hageja e-kirjade alusel ei saa teha järeldust, et ta üksnes pikendas kostjale heast tahtest maksetähtaega, nagu ta väidab.
3. Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust.

§ 5

lg 2 kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seega on hagejal endal kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks. Hageja oma väidet maksetähtaja pikendamise kohta ei tõendanud. Asjaolu alusel, et hageja asus hiljem kostjalt nõudma üüri kogu vaidlusaluse perioodi eest suurusega 300 eurot kuus, hageja soovitud järeldust teha ei saa. Kokkuleppe sõlmimise ajal hageja sellisest kavatsusest kostjat ei teavitanud. 34. Hageja leiab ekslikult, et maakohus pidi pooled omal algatusel vande all üle kuulama. Poole ülekuulamist kohtu algatusel reguleerib

§ 2681

, mille kohaselt võib kohus sõltumata poolte taotlustest ja tõendamiskoormise jaotusest omal algatusel vande all üle kuulata ükskõik kumma või mõlemad pooled, kui varasema menetluse ning esitatud ja kogutud tõendite põhjal ei ole kohtul võimalik kujundada seisukohta väidetud ja tõendamisele kuuluva asjaolu tõepärasuses. Seega on kohtul õigus kuulata pool sõltumata taotlusest üle, kuid poolel ei ole õigust nõuda, et kohus seda teeks. Selle üle otsustamine, kas kohus soovib omal algatusel poolt vande all üle kuulata või mitte, on kohtu õigus, millesse kõrgema astme kohus üldjuhul sekkuda ei saa (vt Riigikohtu otsus nr 2-15-34430 p 19.2). Praegusel juhul ei olnud

§ 2681

eeldused täidetud, kuna kohtul oli võimalik asi lahendada esitatud tõendite põhjal. 5 35. Menetlusosalise vande all ülekuulamise kohustust ei tulene kohtule ka apellatsioonkaebuses viidatud

§ 230lg-st 2.

Ka

§ 230

lg 1 järgi on poolel endal kohustus tõendada neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Sama paragrahvi lg 2 teise lause kohaselt saab kohus vajadusel kvalifitseerimis- ja selgituskohustuse täitmiseks teha pooltele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Seda on maakohus ka teinud (vt 26.08.2019 kohtuistungi protokolli). 36. Põhjendatud ei ole ka apellatsioonkaebuse väide, et maakohtu otsus on e-kirjade tõlke osas üllatuslik. Üllatava lahendi tegemise keeld tähendab, et kohus ei tohi rajada otsust asjaoludele, mille kohta ei ole menetlusosalistel olnud võimalust seisukohta avaldada (

§ 436lg-d 3 ja 4).

Menetlusosalistele peab olema tagatud võimalus esitada oma vastuväited. Üllatamine saab olla alama astme kohtu lahendi tühistamise aluseks juhul, kui menetlusosaline oleks käitunud teisiti, kui ta oleks vaidlusalusele asjaolule tuginemisest teadnud ja kui tema menetluslik käitumine oleks toonud kaasa või võinud tuua kaasa asja teistsuguse lahendamise (vt Riigikohtu otsus nr 2-18-10073 p 17).

1. Käesolevas asjas arutas maakohus pooltega vaidlusaluseid e-kirju koos tõlgetega, nende saatmise asjaolusid ja sisu tõlgendamist põhjalikult 26.08.2019 kohtuistungil. Ka selle, et kirjades on kasutatud kõnekeelt ja aktsendiga inglise keelt, on maakohus oma otsuses sõnaselgelt arvesse võtnud. Hageja väited kirjade ebaõige tõlke või mõistmise kohta on üldsõnalised. Hageja ei ole esile toonud, milliseid kirjade osi on maakohus väidetavalt ebaõigesti tõlkinud ja kuidas seda oleks pidanud hageja arvates tegema. Iseenesest asjaolu, et hageja ei nõustu kohtu poolt tõenditele antud hinnanguga, ei tähenda, et maakohus oleks rikkunud menetlusõiguse norme ja teinud üllatusliku otsuse.
2. Õige ei ole ka hageja väide, et maakohus jaotas valesti tõendamiskoormise. Maakohus tuvastas, et kirjaliku üürilepingu kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale üüri 300 eurot kuus, kuid kostja tõenditega on tõendatud uue kokkuleppe sõlmimine. Sellega, et kohus andis hagejale võimaluse esitada kostja väidete ja tõendite ümberlükkamiseks oma tõendeid, ei muutnud kohus tõendamiskoormist. Menetluskulud
3. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad kaebuse menetlemise kulud

§ 171

lg 1 alusel hageja kanda.

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

1. Taotluse kohaselt on kostja on kandnud apellatsioonimenetluses kulusid õigusabile 346,67 euro suuruses summas, millele lisandub käibemaks, s.o kokku 416 eurot. Esindaja on teinud järgmisi toiminguid: kohtuotsusega tutvumine ja e-kirjavahetus kliendiga 18 minutit maksumusega 39 eurot; e-kirjavahetus kliendiga 16 minutit maksumusega 34,67 eurot; apellatsioonkaebuse ja kohtumäärusega tutvumine, e-kirjavahetus kliendiga 19 minutit maksumusega 41,17 eurot; apellatsioonkaebusele vastuse koostamine ja e-kirjavahetus kliendiga 1 tund 28 minutit maksumusega 190,67 eurot; kohtumäärusega tutvumine ja e-kirjavahetus kliendiga 5 minutit maksumusega 10,83 eurot; e-kirjavahetus kliendiga 14 minutit maksumusega 30,33 eurot – kokku ajakulu 2 tundi 40 minutit maksumusega 346,67 eurot. Vandeadvokaadist esindaja töötunni hind on 130 eurot.
2. Ringkonnakohtu hinnangul on taotluses märgitud toimingud ja nende tegemisele kulunud aeg kostja õiguste efektiivseks kaitsmiseks mõistlik ja vajalik. Kostja esindaja tunnihind 6 130 eurot (käibemaksuta) on samuti mõistliku suurusega. Seega tuleb hagejal hüvitada kostja apellatsioonimenetluse õigusabikulu suurusega 416 eurot (käibemaksuga).
3. Kostja taotlusel tuleb otsuse resolutsioonis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda kostjale kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav 7