← Eesti

2-19-128454/15

2-19-128454 KOHTUOTSUS TAGASELJAOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-19-128454 Otsuse tegemise aeg ja koht 27. aprill 2020, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras) ning põhivõlalt arvestatud viivis 37% aastas, või alternatiivselt

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras, alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni ASJA KÄIK Kohus on saatnud hagimaterjalid kostjale koos kirjaliku vastuse esitamise kohustusega hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on kätte toimetatud kostjale e-postiga

  1. jaanuaril
  2. Kostja kinnitas
  3. jaanuaril 2020 kohtule menetlusdokumentide kättesaamist. Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja esitas
  4. jaanuaril 2020 kohtule e-kirja, mille kohaselt ei saa kostja oma võlgnevuse täies ulatuses kohe tagastada hagejale. Kostja soovib maksta välja hagejale oma võlgnevuse igakuiselt osade kaupa. Kostja palub anda temale selgituseid selle kohta. Hageja esitas
  5. jaanuaril 2020 kohtule hageja poolt allkirjastatud kompromissi ja vastuse, mille kohaselt hageja ja kostja on jõudnud kokkuleppele kompromissi sõlmimises käesolevas tsiviilasjas, kuid kostjal ei ole võimalik kompromisslepingut digitaalselt allkirjastada. Kostja esitas kohtule
  6. jaanuaril 2020 e-kirja, mille kohaselt praegu on kostja merel ja ei saa digitaalselt allkirjastada, tuleb maale merelt veebruaris, aga täpselt kuupäev ei tea praegu. Kohus andis kostjale
  7. veebruari 2020 kohtunõudega tähtaja kohtule allkirjastatud kompromissi või oma seisukoha kompromissi osas esitamiseks. Kohus selgitas kostjale, et kohtu määratud ajaks allkirjastatud kompromissi või vastuse esitamata jätmisel loetakse, et kostja ei ole nõus kompromissi sõlmimisega ning sel juhul asja menetlus jätkub. Kostja ei vastanud kohtule määratud tähtajaks. Kohus andis kostjale
  8. märtsi 2020 kohtunõudega tähtaja nõuetekohase vastuse hagiavaldusele esitamiseks. Kohus hoiatas korduvalt kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus edastas menetlusdokumendi kostjale kostja poolt kohtule avaldanud aadressile (e-mail) tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 314-1 lg 2 alusel. Kostja kohtule hagiavalduse vastust kohtu antud tähtajaks
  9. aprilliks 20202 ei esitanud. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 3

(5)2-19-128454 Kuna kostja vastuväiteid hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle ning hagi kuulub rahuldamisele. Riigikohtu praktika järgi peab kohus omal algatusel hindama, kas tegemist on ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega või mitte (Riigikohtu 11.02.2015 määrus nr 3-2-1-150-14, p 14; 23.03.2011 otsus nr 3-2-1-2-11, p 12). Tüüptingimuse kehtivust peab kohus ise omal algatusel hindama ka siis, kui pooled tingimuse tühisusele ei tugine, sest tegemist on õiguse kohaldamisega TsMS § 438 lg 1 järgi (Riigikohtu 30.10.2013. a otsus nr 3-2-1-106-13, p 24). Kohus leiab, et viivise määr 37% aastas on ebamõistlikult suur ning viivise kokkuleppe puhul on tegemist tüüptingimusega, mis on tühine. Seega kuulub hagi rahuldamisele viiviste nõuete puhul alternatiivsete nõuete osas (s.o viivised seadusjärgses määras). Kohus leiab, et hageja nõuded põhivõlgnevuse, intressi, lepingu hooldustasu ja sissenõudmiskulude osas ning alternatiivsete nõuete osas (s.o viivised seadusjärgses määras) on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele võlaõigusseaduse (edaspidi

) § 101 lg 1 p 1 ja p 6,

§ 94

lg 1,

§ 108

lg 1,

§ 113

lg 1,

§ 113-1 lg 1, lg 2 p 2 ja Ts

MS § 367 alusel. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 1950 eurot, intressid 217,70 eurot, lepingu hooldustasu 20 eurot, sissenõudmiskulu 5 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 216,10 eurot, kokku 2408,80 eurot ning viivised alates 31. detsembrist 2019 kuni põhinõude summas 1950 euro täitmiseni

§ 113lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud Lähtuvalt Ts

MS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitas kohtule taotluse menetluskulude, riigilõivu summas 325 eurot ja õigusabikulude summas 240 eurot, kokku 565 eurot väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja menetluskulud 325 euro riigilõivu osas on hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1, RLS lisa 1 ja TsMS § 147 lg 5 alusel põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. Hageja nimetab esindajaga seotud õigusabi kuludeks 240 eurot. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 120 eurot ilma käibemaksuta. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 120 eurot koos käibemaksuga (RKTKm 01.10.2013, nr 3-2-1-92-13, p 14) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 02.10.2013, nr 3-2-1-93-13, p 12). Seega on hageja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. Hageja esindajal on kulunud nõude asjaoludega ja materjalidega tutvumiseks, hagiavalduse ettevalmistamiseks, koostamiseks ja kohtusse edastamiseks kokku 2 tundi. Kohus leiab, et hageja õigusabi kulud on põhjendatud ja vajalikud. Kohus loeb põhjendatuks hageja õigusabi kulud hagiavalduse koostamisele kahe tunni ulatuses, arvestades sinna sisse ka hagi asjaolude väljaselgitamiseks ja hagejaga konsulteerimiseks kulunud aja. Kohus arvestab 4

(5)2-19-128454 hageja lepingulise esindaja tunnitasuks 120 eurot ilma käibemaksuta ning seega on põhjendatud hageja õigusabi kulud summas 240 eurot (120*2). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks kokku 565 eurot (325+240). Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni

§ 113lg 1 sätestatud määras. Kohus mõistab Ts

MS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni

§ 113lg 1 sätestatud määras. Viivitamatu täitmine Vastavalt Ts

MS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. Kohtuotsuse täitmise viis ja kord Kooskõlas TsMS § 445 lg 1 määrab kohus hageja taotlusel kindlaks kohtuotsuse täitmise viis ja korra ning kohustab kostjat maksma kohtuotsusega välja mõistetud summad hageja arvelduskontole. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.