Obsah (4)

§ 249§ 121§ 81§ 110

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-882 Määruse kuupäev 14. mai 2020 Kohtunik Karin Jõks Kohtuasi Igor Abdulajevi esialgse õiguskaitse taotlus kambris palavuse leevenda

) § 249 lg 1 ja 3 kohaselt võib kohus teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata. 4.

§ 249lg 2 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada vaidemenetluse ajal.

Kohus lähtub taotlusele lisatud Tartu Vangla 28.04.2020.a vastusele kirjutatud märkest, et taotleja on 05.05.2020 esitanud vastusele vaide. Kuna esialgse õiguskaitse taotlus ei ole allpool käsitletud põhjustel lubatav, siis ei pea kohus vajalikuks vaide esitamist täiendavalt kontrollida. Kohus märgib, et Tartu Halduskohus võttis 27.04.2020.a määrusega haldusasjas nr 3-19-2067 menetlusse taotleja kaebuse Tartu Vangla kohustamiseks sisuliselt läbi vaatama taotleja tehtud ettepanekuid palavuse mõju leevendamiseks, seega on palavusega seotud küsimuses käimas ka kohtumenetlus. 5. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, kas taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus ehk kas vaide- või kohtumenetluse käigus võivad saabuda taotleja jaoks pöördumatud tagajärjed või peab taotleja taluma ebamõistlikke piiranguid. Esialgse õiguskaitse vajadus on üks taotluse lubatavuse eeldustest. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega mingeid n.n pöördumatuid tagajärgi ei kaasne, on tegemist esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisega. Kohus mõistab

§ 249

lg 1 ja 3 koosmõjus nii, et kui taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus juba taotluse esitamise ajal, siis on kohtul kaalutlusõigus, kas jätta taotlus läbi vaatamata või rahuldamata. Olukord on analoogne sellega, kui kaebeõiguse puudumisel või muude

§ 121

lg 2 toodud aluste esinemisel on kohtul diskretsioon kaebus tagastada või vaadata see sisuliselt läbi ja jätta rahuldamata. Esialgse õiguskaitse vajaduse ilmselge puudumise korral peab kohus õigeks loobuda taotluse sisulisest lahendamisest ja jätta see läbi vaatamata. Sellist võimalust on aktsepteeritud ka õiguskirjanduses (Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Koostanud K. Merusk ja I. Pilving. Kirjastus Juura

1. Lk 686).
2. Kohus jätab taotluse läbi vaatamata, kuna taotlejal esialgse õiguskaitse vajadus ilmselgelt puudub. Taotleja soovib, et kohus kohustaks vanglat esialgse õiguskaitse korras võtma palavatel päevadel tarvitusele siseõhu temperatuuri alandavad abinõud. Arvestades Eesti geograafilise asukohaga ja üldiste klimaatiliste tingimustega ei saa tegemist olla sedavõrd tungiva probleemiga, et see vajab lahendamist esialgse õiguskaitse korras. Kohus ei pea usutavaks, et temperatuur kambris võib kerkida sedavõrd kõrgele, et taotleja viibimist sellises kambris kuni kohtuasja 3-19-2067 lahendamiseni saaks pidada ebamõistlikuks piiranguks. Kuumade pilvitute ilmade perioodid ei kesta Eestis tavaliselt kaua ning need vahelduvad jahedama, pilvise ja sajuse ilmaga. Vangla on oma 28.04.2020.a vastuses kinnitanud taotlejale, et suvisel ajal kaalub vangla vajadusel toiduluukide avamist parema õhuvahetuse tagamiseks. See, et taotleja peab viibima ööpäeva ringselt oma kambris (välja arvatud jalutuskäigu ajal) on seotud Eestis kehtiva eriolukorraga ja loodetavasti lõpeb peagi. Küsimuse sellest, kas tingimused taotleja kambris vastavad siseõhu temperatuuri osas õigusaktide nõuetele, lahendab kohus kohtuasjas 3-19-
3. Praegu olemas olevate andmete põhjal peab kohus küll võimalikuks, et kuumadel päikeselistel päevadel võib taotleja kõrge 2 sisetemperatuuri tõttu tajuda ebamugavust, kuid see ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamiseks piisav. Kohtule ei ole usutav, et taotleja olukord ületab ebamõistlike piirangute lävendi. Eeltoodut kinnitab asjaolu, et taotleja sõnul on tal võimalus jahutada ennast külma veega, kuid taotleja ei soovi seda võimalust kasutada, kuna peab seda ebamugavaks ja alandavaks.
4. Kuna taotlus jääb läbi vaatamata, siis jätab kohus menetlemata taotluse riigilõivust vabastamiseks.
5. Taotleja esitas menetlusabi taotluse menetlusdokumentide tõlkimiseks vene keelde.

§ 81

lg 6 sätestab, et menetlusosalise taotlusel korraldab kohus temale kohtuotsuse või -määruse tõlkimise tema enda kulul.

§ 110lg 1 p 1 võimaldab taotleda tõlkimise kulude hüvitamiseks menetlusabi.

Haldusasja toimikus on taotleja esitatud dokumendid, mille sisu on talle teada. Seega puudutab taotlus ainult kohtumääruse tõlkimist. Kohtulahendid tõlgib vene keelde kohtu tõlk. Õigusaktidega ei ole kehtestatud tasu, mida menetlusosaline peaks maksma kohtu tõlgi töö eest. Seega tõlkimise kulusid ei ole ning puudub vajadus taotlejale menetlusabi andmiseks. Kohus edastab käesoleva määruse taotlejale koos tõlkega vene keelde. 9. Taotleja esitas kohtule Tartu Vangla ja Justiitsministeeriumi vastuste kinnitatud väljatrükid. Kohus tagastab need dokumendid taotlejale, kuna taotleja võib neid vajada edasistes menetlustes. Kohtuasja juurde jäävad dokumentide koopiad. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik 3