Riigi õigusabi seaduse (
) § 10 lg 1, 2 ja 31 kohaselt on taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses ja allub Tartu Halduskohtule. Taotleja ei ole selgitanud, kas talle on tekkinud varaline või mittevaraline kahju. Kohus käsitleb seetõttu riigi õigusabi andmist mõlemal juhul. 4.
lg 1 p 6 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi. Kohtu hinnangul ei esine tungivat avalikku huvi olukorras, kus taotleja soovib saavutada talle distsiplinaarkaristuse määramise ja kinnisesse vanglasse paigutamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Sel juhul ei saa mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks riigi õigusabi anda. Kohus märgib lisaks, et mittevaralise kahju ehk taotleja võimalike üleelamiste ja kannatuste rahas hüvitamise eduväljavaated sellistel asjaoludel on vähesed (
5. Kohtule ei ole äratuntav, kuidas sai taotlejale distsiplinaarkaristuse määramine varalist kahju põhjustada. Varalise kahju tekkimine kinnisesse vanglasse ümberpaigutamise tõttu on põhimõtteliselt võimalik, näiteks kui taotleja kaotas selle tõttu töö või pidi tegema mingeid kulutusi. Kohus ei pea põhjendatuks anda taotlejale varalise kahju hüvitamise nõude esitamiseks riigi õigusabi, kuna taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi (
Taotleja osales iseseisvalt kohtuasja 3-19-2282 menetluses, sh esitas kaebuse, esialgse õiguskaitse taotluse ja määruskaebused. Taotleja läbis iseseisvalt ka sellele kohtuasjale eelnenud kohtueelsed menetlused. Varalise kahju hüvitamise nõude koostamine ja esitamine ei ole keerukas. Taotlejal ei tule esitada õiguslikke põhjendusi. Taotlejal tuleb välja tuua, kuidas on tema varaline seisund ümberpaigutamise tõttu muutunud ehk milline varaline kahju on tal tekkinud, ning esitada seda tõendavad dokumendid (näiteks kaotatud töötasu suuruse, tehtud kulutuste kohta). 6. Kohus selgitab taotlejale, et tal tuleb esmalt esitada kahju hüvitamise taotlus Tartu Vanglale. Kui vangla jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või tagastab selle õigusvastaselt, siis tekib taotlejal õigus esitada kaebus halduskohtule. Halduskohtumenetluses kehtib uurimispõhimõte (halduskohtumenetluse seadustiku § 2 lg 4 ja 5). Seetõttu ei ole halduskohtumenetluses määrav, kas kaebajal on juriidilised teadmised. Halduskohtule esitatavas kaebuses piisab selge nõude esitamisest ning asjaolude ja kaebaja seisukohtade arusaadavast kirjeldamisest. Halduskohus selgitab vajadusel ka omal initsiatiivil välja asjaolusid ja kogub tõendeid. Vajadusel kohus suunab ja abistab kaebajat. Õigust kohaldab alati kohus, sh selgitab kohus välja kohaldamisele kuuluvad seadusesätted ja võimaliku kohtupraktika. 7.
See tähendab, et eelnimetatud sättes toodud aluse esinemisel ei anta isikule riigi õigusabi ka juhul, kui ta on oma majandusliku seisundi poolest riigi õigusabi saama õigustatud isik. Seetõttu ei ole
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.