3-20-818/10

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-818 Määruse kuupäev

1. mai 2020 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi Marko Nigoli kaebus Justiitsministeeriumi kohustamiseks väljastada kriminaalasja nr 10650000002 materjalidest koopiad RESOLUTSIOON
2. Jätta Marko Nigoli taotlus menetlus peatamiseks rahuldamata.
3. Tagastada Marko Nigoli kaebus. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Justiitsministeeriumis registreeriti
5. aprillil 2020 Marko Nigoli (kaebaja) taotlus, milles kaebaja soovib saada koopiaid kriminaalasja nr 10650000002 materjalidest ning teavet sellest, kes kriminaalasja toimikuga on tutvunud. Kaebaja selgitab, et talle kui kannatanule ei antud võimalust end kriminaalasjas kaitsta.
6. Justiitsministeerium jättis
7. aprilli
8. a vastusega nr 11-7/9-13 kaebaja taotluse rahuldamata. Justiitsministeerium põhjendab, et kaebaja esitas taotluse kriminaalasjaga nr 10650000002 seotud materjalidest koopiate saamiseks ka
9. novembril 2018, millest Justiitsministeerium
10. detsembri
11. a vastusega nr 11-7/1374-44 keeldus mh, kuna kriminaalasja toimik sisaldab kolmandate isikute isikuandmeid. Justiitsministeerium jääb eelnimetatud vastuses toodud seisukoha juurde.
12. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule
13. aprillil 2020 kaebuse, milles soovib Justiitsministeeriumilt nõutud dokumente kriminaalmenetluse uuendamiseks, kuna selgunud on uued asjaolud.
14. Tartu Halduskohus jättis
15. mai
16. a määrusega kaebuse käiguta ning määras tähtaja kaebuse täiendamiseks ning riigilõivu tasumiseks. Samuti selgitas kohus kaebajale, et kui tal puuduvad rahalised vahendid riigilõivu tasumiseks, siis võib ta kohtule esitada menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustustest vabastamiseks. 3-20-818
17. Kaebaja esitas
18. mail 2020 kohtule taotluse, milles märgib, et soovib menetluse ajutiselt peatada, sest ta vabaneb varsti vanglast. Kaebaja selgitab, et soovib vabaduses viibides menetlust jätkata, konsulteerides vajadusel eelnevalt advokaadiga. Vastuses toob kaebaja esile, et ei julge kohtule tõendeid ja kahtlusi esitada, sest siis saab Justiitsministeerium kriminaalasja toimikust osad tõendid eemaldada. Riigilõivu tasumise kohta kaebaja andmeid ei avaldanud. KOHTU SEISUKOHT
19. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.
20. Kohus võtab esmalt seisukoha kaebaja menetluse ajutise peatamise taotluse osas. HKMS
21. peatüki §-des 92-95 sätestatud asja menetlemise peatamise alustest võib taotluses esile toodud asjaoludel menetluse peatamine kõne alla tulla üksnes HKMS § 94 alusel. Eelviidatud sätte kohaselt võib kohus poolest või kolmandast isikust tuleneval mõjuval põhjusel menetluse peatada kuni põhjuse äralangemiseni. Nimetatud sätte eesmärgiks on võimaldada menetlus peatada, kui menetlusosalisel on ülemäära raske või takistatud menetluses nõutaval määral osalemine ning menetluse peatamist tingiv asjaolu on eeldatavalt ajutist laadi (nt menetlusosalise terviseseisundist tulenev takistus menetluses osalemiseks). Sätte eesmärgiks on tagada aus ja õiglane kohtumenetlus. Kaebaja
22. mai
23. a taotluses märgitud asjaolud ei ole sellised, mis takistaksid tal kohtumenetluses osaleda. Kaebajal on piisavad võimalused nii kinnipidamisasutuses viibides kui ka sealt vabanedes suhelda kohtuga ja esitada omapoolseid seisukohti, tõendeid ja täpsustada kaebuse alust. Sellele viitab juba asjaolu, et kaebaja on kinnipidamisasutuses viibides suutnud kohtule esitada kaebuse ja selle täienduse. Kohtule esitatud taotluses pole esile toodud ühtegi mõjuvat põhjust, mis seaks kahtluse alla tema kohtumenetluses osalemise võimalikkuse ka kinnipidamisasutusest vabanemisel. Tõsiselt võetav ei ole taotluses märgitud üldsõnaline põhjendus, et kaebaja ei julge täiendavaid seisukohti ning tõendeid esitada hirmust selle ees, et Justiitsministeerium võib siis hakata kriminaaltoimikut ebakohaselt redigeerima. Kriminaaltoimik on terviklik dokument ja sellest hiljem osade materjalide eemaldamine on tuvastatav ning kaebaja hirm alusetu. Seetõttu on kohus seisukohal, et menetluse peatamiseks praeguses menetlusfaasis puudub mõjuv põhjus.
24. Kohus juhtis
25. mai
26. a määruses kaebaja tähelepanu sellele, et lisaks kaebuse täiendamise vajadusele on kaebuse läbivaatamise üheks vältimatuks eelduseks riigilõivu tasumine (HKMS § 39 lg 1 p 4 ning § 104 lg-d 1 ja 2). Samuti viitas kohus menetlusabi taotluse esitamise võimalusele, kui kaebaja hinnangul ei võimalda tema majanduslik seis 15 euro suurust riigilõivu tasuda. Kaebaja sai eelnimetatud määruse kätte
27. mail 2020 ning riigilõiv tuli kohtumääruses märgitud tähtajast tulenevalt tasuda hiljemalt
28. maiks 2020 (k.a). Käesoleva määruse tegemise seisuga ei ole kaebaja riigilõivu tasunud, riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti kohtule esitanud ega riigilõivu tasumiseks täiendavat tähtaega palunud.
29. mail 2020 esitatud taotluses märgitud asjaolud ei ole sellised, mis viitaks, et kaebajal on riigilõivu tasumine takistatud, samuti ei väljendanud kaebaja tahet menetlusabi saamiseks. Kuna riigilõivu tasumata jätmine on kaebuse selliseks puuduseks, mis takistab asja läbivaatamist, siis tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel.
30. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 2