← Eesti

1-19-380/40

Obsah (6)§ 424§ 74§ 68§ 75§ 50§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. mai 2020, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-19-380 Tiit Lõhmus, Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vaidlu

§ 424

lg 2 järgi 9 kuu vangistusega, millest

§ 74

lg 2 alusel määrati koheselt kandmisele kuuluvaks karistuseks 16 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati kahtlustatavana kinnipidamise aeg 18.10.2018 – 19.10.2018, s.o kaks päeva, koheselt kandmisele kuuluva karistusaja hulka ja mõisteti V. Aarandile koheselt kandmisele kuuluvaks karistuseks 14 päeva vangistust.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel jäeti ülejäänud karistus 8 kuud 14 päeva vangistust täitmisele pööramata, kui V. Aarand ei pane 2 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud

§ 75

lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid, elukohaga Jüri 43b-12, Võru, ja kohustusi

§ 75

lg 2 p-de 2 ja 8 alusel.

§ 50lg 1 p 1 alusel võeti V.

Aarandilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks. 1.

  1. 03.10.2019 esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande, milles taotles V. Aarandile mõistetud karistuse täitmisele pööramist. 1.
  2. Tartu Maakohtu 15.10.2019 määrusega pöörati täimisele V. Aarandile mõistetud karistus 8 kuud 14 päeva vangistust. 1.
  3. Karistuse kandmise aja algus 18.11.2019 ja lõpp 01.08.
  5. Tartu Maakohtu 24.04.2020 määrusega jäeti V. Aarand ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. 2.
  6. V. Aarand on teise astme kuriteo eest mõistetud karistusest ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega on täidetud formaalsed eeldused süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. 2.
  7. Vaatamata tingimisi ennetähtaegse vabastamise formaalsete eelduste täitmisele on maakohus seisukohal, et süüdimõistetu isik ja tema varasem elukäik ei võimalda V. Aarandi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. 2.
  8. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt V. Aarandil distsiplinaarkaristused puuduvad. V. Aarandil on võimalik asuda pärast vabanemist elama enda elukaaslase juurde aadressile XXX. Vabanemise korral on V. Aarandil võimalus asuda tööle OÜ-sse Moxrei. Süüdimõistetu lähedasteks on isa, 3 venda ja 2 täisealist poega. Läbisaamine isaga on enda sõnul hea. V. Aarand suhtleb aeg-ajalt üksnes enda vanema pojaga, noorema pojaga on suhtlemine katkenud. Praeguse elukaaslasega on koos elanud umbes 10 aastat, ühiseid lapsi ei ole. Kinnipeetav alustas 05.03.2020 osalemist sõltuvust käsitlevas sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. Ajavahemikul 16.08.2019-30.09.2019 läbis V. Aarand liiklusohutusprogrammi. 2.
  9. V. Aarandi iseloomustab positiivselt ja räägib tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise poolt käitumine karistuse kandmise ajal (õiguskuulekas käitumine, osalemine sotsiaalprogrammides), kindla elukoha olemasolu, lähedaste toetus ja võimalus leida enda oskustega tööd. Kohtute Infosüsteemi andmetel on V. Aarandil 2 kehtivat kriminaalkaristust joobes juhtimise eest – käesolev ja Tartu Maakohtu 03.08.2012 otsusega mõistetud rahaline karistus (mille süüdimõistetu tasus alles 12.05.2018). Kuigi V. Aarandi on ka varasemalt karistatud nii sõiduki joobes (vastavalt 2009, 2010) kui ka lubatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis

(2016)juhtimise eest, on need karistused karistusregistrist kustunud ja arhiveeritud, mistõttu ei saanud maakohus nendega käesoleva asja lahendamisel arvestada. 2.
  1. Korduv karistatus joobes juhtimise eest osutab asjaolule, et V. Aarandil on kalduvus alkoholiga liialdada ja toime panna just liiklusalaseid kuritegusid. Kinnipeetava iseloomustusest aga nähtub, et V. Aarandi arvates on ta „kindla käega juht“ ning on seisukohal, et tema oma käitumisega kedagi ohustanud ei ole, sest 28 aasta jooksul ei ole ta kordagi mingit liiklusõnnetust põhjustanud. Süüdimõistetu selline mõtteviis räägib kindlasti V. Aarandi tingimisi ennetähtaegse vabastamata jätmise poolt – V. Aarand ei ole mõistnud, miks ei tohi joobes olles sõidukit juhtima asuda ning et sellise käitumisega seab ta ohtu kõik kaasliiklejad. Maakohus leidis, et V. Aarand ei väärtusta iseenda elu ja tervist, kuid mis on kõige taunimisväärsem – süüdimõistetu ei austa ka teiste inimeste õigust elule ja tervisele. V. Aarandi alkoholitarvitamise harjumused ja suhtumine joobes juhtimisse suurendab märgatavalt uute liiklusalaste kuritegude toimepanemise ohtu. 2.
  2. Kaaludes V. Aarandi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise poolt (kindel elukoht, lähedaste toetus, käitumine karistuse kandmise ajal) ja vastu rääkivaid asjaolusid (isik, varasem elukäik), ei kaalu maakohtu arvates positiivsed asjaolud üles negatiivseid asjaolusid. Kindel elukoht ja lähedaste toetus olid V. Aarandil olemas ka varem, kuid need ei takistanud tal kuriteo toimepanemist ega aidanud kaasa katseaja edukale läbimisele. Tartu Vangla ja prokuratuur küll toetavad V. Aarandi vanglast tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuid need seisukohad ei ole kohtule siduvad. V. Aarandile on mitmel korral antud võimalus jätkata tavapärast elu vabaduses, kuid V. Aarand ei soovinud seda võimalust kasutada ja kuritarvitas kohtu usaldust. Tartu Maakohtu 28.01.2019 2 otsusega jäeti V. Aarand vabadusse ja teda kohustati järgima kontrollnõudeid ning kohustusi. V. Aarand aga rikkus korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu, ei allunud kriminaalhooldaja alkoholikontrollile enda elukohas (ei lasknud ametnikku majja sisse ning valetas, et viibib kusagil mujal ja kasutab teist telefoninumbrit) ja lahkus kriminaalhooldaja loata Eestist. Seetõttu pöörati Tartu Maakohtu 15.10.2019 määrusega V. Aarandile mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele. 2.
  3. V. Aarandi karistuse tähtaeg lõpeb 01.08.2020 ja kinnipeetu on käesolevaks ajaks vangistusest ära kandnud veidi enam kui 5 kuud. Ennetähtaegse vabanemise korral kandmata jäänud karistusaeg on sedavõrd lühike, et ei pruugi süüdimõistetut piisavalt motiveerida vabaduses käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi täitma. V. Aarand on juba varasemalt näidanud üles allumatust käitumiskontrolli nõuetele ja kohustustele. V. Aarandi varasema käitumise valguses on kaheldav uue katseaja edukus. V. Aarandi näol pole tegemist isikuga, kes kannaks reaalset vangistust esmakordselt. Vangla iseloomustuses on märgitud ja süüdimõistetu ka kohtuistungil kinnitas, et on reaalset vangistust kandnud ka varasemalt. Kuna V. Aarand ei viibi vanglas esmakordselt, puudub alus eeldada, et kantud karistusaeg on oma preventiivset toimet juba avaldanud. Arvestades V. Aarandi käitumist katseajal, pole seni ära kantud karistusaeg maakohtu arvates veel piisav, olemaks veendunud, et vabaduses suudab V. Aarand uute liikluskuritegude toimepanemisest hoiduda ja alluda käitumiskontrollile. Maakohtu arvates võib ainult karistustähtaja lõpuni järelejäänud aeg vanglas mõjutada süüdimõistetut enda tegude üle sügavamalt järele mõtlema. Määruskaebus
  4. Tartu Maakohtu 24.04.2020 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu V. Aarand. Süüdimõistetu ei ole rahul vangla iseloomustuses tooduga. Süüdimõistetu iseloomustuse koostamisel ütles kontaktisikule, kui tuli juttu avariidest, et tal ei ole neid olnud 30 aasta jooksul, kuid ta ei ole väitnud, et ta on „kindla käega juht“ ja oma käitumisega kedagi ohustanud. Need sõnad on kontaktisiku omapoolne sõnastus ning süüdimõistetu soovis selle kustutamist iseloomustusest, kuid tagajärjetult. Süüdimõistetu soovib jätkuvalt selle kustutamist. Teise asjana taotles süüdimõistetu iseloomustusest kustutada väide, et „teo toimepanemisel võib kasutada relvataolist eset.“ Süüdimõistetu leiab, et see ei ole seotud selle kohtulahendiga. See põhineb oletusel ja arhiveeritud karistusel. Sellised sõnastused ja väited on kontaktisiku tahtlik kohtuniku kallutamine otsuse tegemisel. Süüdimõistetu toob välja, et ta saab nüüd väga hästi aru oma purjus peaga sõitmise eksimusest ja võimalikest tagajärgedest, kahetseb tehtut ega pea sellist käitumist normaalseks, kuid kohtuotsuses väidetakse vastupidist. V. Aarand toob välja, et ta soovib ennetähtaegset vabanemist. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
  5. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna süüdimõistetu määruskaebus alust maakohtu määruse tühistamiseks ning jääb edutuks.
  6. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab

§ 76

lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) 3 Kaalutlusveaga on tegemist eeskätt siis, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire, ei ole kaalutlusõigust teostanud, on lähtunud sobimatutest või ebaõigetest kaalutlustest või jätnud mõne olulise asjaolu tähelepanuta. Otsustus selle üle, milline asjasse puutuvatest ja kaitsmist väärivatest õigustest ja huvidest on süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel kaalukam, on kohtu kaalutlusõiguse tuum. Õiguste ja huvide ebaõigele väärtustamisele saab kõrgema astme kohus tugineda eeskätt juhul, kui see on toimunud meelevaldselt või vastuolus diskretsioonivolituse eesmärgiga, õiguse üldpõhimõtetega või senise kohtupraktikaga. Ringkonnakohus antud asjas kaalutlusviga ei tuvastanud. Maakohus on V. Aarandi ennetähtaegset vabastamata jätmist põhjalikult käsitlenud. Süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks ei anna alust ka määruskaebus, kus sisuliselt ei olda rahul vangla iseloomustusega, kui ka selles olevate järeldustega, mis on üle kandunud maakohtu järeldusse. Ringkonnakohus märgib siinkohal, et käesoleva menetluse esemeks ei ole vangla koostatud iseloomustuse vaidlustamine, mistõttu jäävad lausete „toimikust kustutamise“ taotlused tagajärjetuks. Küll märgib kohus, et vangla iseloomustus sisaldab tõesti 2 lauset – „Viljar Aarand leiab, et on "kindla käega juht" ning väitis, et tema oma käitumisega siiski kedagi ei ohustanud, sest 28 aasta jooksul ei ole ta kordagi mingit liiklusõnnetust põhjustanud“ ja „Teo toimepanemisel võib kasutada relvataolist eset“. Seejuures maakohus oma määruses viimasele viidatud lausele tuginenud ei ole. Küll on maakohtu määrusest tuvastatav, mida kohus on märkinud, et kinnipeetava iseloomustusest aga nähtub, et V. Aarandi arvates on ta „kindla käega juht“ ning on seisukohal, et tema oma käitumisega kedagi ohustanud ei ole, sest 28 aasta jooksul ei ole ta kordagi mingit liiklusõnnetust põhjustanud. Need asjaolud koos korduva karistatusega on maakohtu hinnangul asjaolud, mis räägivad vabastamata jätmise kasuks. Süüdimõistetu väidab, et iseloomustuse koostamisel ta ütles, et tal pole avariisid olnud 30 aasta jooksul. Kuigi kohtul ei ole võimalik kontrollida, mida ja täpselt millises sõnastuses on süüdimõistetu varasemalt avaldanud ning kas kontaktisik on selle ka õiges sõnastuses kirja pannud, siis on raske kontrollida ka selle lause paikapidavust. Isegi kui see lause kõrvale jätta ning mitte arvestada fraasi „kindla käega juht“, sest 30 aasta jooksul ei ole süüdimõistetu avariisid põhjustanud (mida süüdimõistetu väidab ise olevat öelnud), ei anna see sisuliselt alust maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale asumiseks. Süüdimõistetu korduvkaristatus näitab, et isik ei saa aru teo keelatusest, ohustades nii ennast kui kaasliiklejaid. Millistele asjaoludele tuginedes tuleks nõustuda süüdimõistetu määruskaebuses tooduga, et süüdimõistetu saab tehtud eksimusest aru, arvestab tagajärgi ja kahetseb tehtut, ringkonnakohtule ei nähtu. Süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud, sest materiaalsed eeldused selleks on täitmata ning maakohus on seda põhjalikult käsitlenud. Määruskaebus jääb edutuks. 6. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu 24. aprilli 2020 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus Erkki Hirsnik Maarika Kuusk 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.