Obsah (12)

§ 448§ 187§ 407§ 367§ 163§ 138§ 144§ 175§ 174§ 477§ 177§ 468

Tsiviilasi nr 2-20-104212 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL TAGASELJAOTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hele Kaldma Otsuse tegemise aeg ja koht 30. aprill 2020, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-20

§ 448lg 41 ja lg 42).

Kaja esitamine Kostja on hagi ja kirjaliku vastuse nõude kätte saanud 13.04.2020, e-toimiku vahendusel. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (

§ 187lg 6, § 420 lg 2, § 632 lg 1, § 633 lg 7 ja 8, § 637 lg 21).

Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

1. BestCredit OÜ (võlausaldaja/laenuandja) ja kostja sõlmisid XX.XX.XXXX laenulepingu nr XXX, mille alusel sai kostja 2 500 eurot laenu ning kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel võrdsete intressi- ja põhiosamaksetena summas 137,64 eurot. Laenu saamiseks täitis 2 Tsiviilasi nr 2-20-104212 kostja BestCredit OÜ internetikeskkonnas www.bestcredit.ee laenutaotluse ankeedi ning kinnitas üldtingimustega nõustumist. Võlausaldaja rahuldas 13.12.2018 laenutaotluse ning laenusumma kanti kostjale üle viimase poolt märgitud arvelduskontole. Ühtlasi saadeti kostjale e-posti teel ning internetikeskkonna vahendusel laenuleping koos selle lisaks oleva laenu tagastamise ja intresside tasumise graafikuga. Laenuleping oli sõlmitud poolte vahel sidevahendite (internet) kaudu VÕS §-i 410 lg 1 tähenduses, järgides seejuures VÕS §-de 403¹ ja 404 sätestatud nõudeid.
2. Kostja on teinud põhisumma katteks tasumisi summas 201,10 eurot, seega põhisumma jääk on 2 500 eurot - 201,10 eurot = 2 298,90 eurot. Ülejäänud laenulepingu osamaksed jättis kostja tähtaegselt tasumata ning ei ole seda hagiavalduse esitamise kuupäevaga teinud. Kostja ei ole reageerinud BestCredit OÜ poolt tehtud korduvatele meeldetuletustele ega täitnud oma kohustust täiendava tähtaja jooksul. Eeltoodule ning VÕS §-le 416 lg 1 ja üldtingimuste punktile 13.1.4 toetudes, öeldi kostjaga alates 19.01.2020 laenuleping üles ning teavitati kostjat laenulepingu ülesütlemisest. Kostja tegevusetusest tulenevalt, loovutas 20.01.2020 BestCredit OÜ laenulepingust tuleneva võlanõude hagejale ning teavitas kostjat nõude loovutamisest. Alates loovutuslepingu sõlmimisest on kostja kohustatud täitma laenulepingust ja selle lisast tulenevaid kohustusi hagejale. Kostja ei ole reageerinud ka hageja poolt tehtud korduvatele meeldetuletustele ega täitnud oma kohustust täiendava tähtaja jooksul.
3. Kostja võlgneb hagejale laenulepingust tulenevalt järgnevad summad: 1) põhivõlgnevus 2 298,90 eurot; 2) intressid summas 285,70 eurot (laenulepingu ülesütlemise kuupäeva seisuga); 3) vastavalt laenulepingule kohustus kostja lepingu rikkumisel tasuma viivist 0,1200 % päevas. Viivist arvestab hageja alates 04.11.2019 ehk esimese tasumata jäetud osamakse tasumise kuupäevale järgmisest päevast alates. Eeltoodust tulenevalt moodustab viivis kokku 227,22 eurot. Lisaks palub hageja välja mõista edasiulatuva viivise kuni põhinõude täitmiseni.
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa. 5.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid kostja ja BestCredit OÜ XX.XX.XXXX laenulepingu nr XXX, mille alusel sai kostja 2 500 eurot laenu ning kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel võrdsete intressi- ja põhiosamaksetena summas 137,64 eurot intressiga 43,20% aastas. Hageja on arvestanud viiviseid vastavalt lepingulisele intressimäärale 0,12% päevas järgmiselt: viivisearvestuse algus 04.11.2019, viivisearvestuse lõpp 06.04.2020, võlgnetav summa 227,22 eurot, viivitatud päevade arv

2. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 42 lg 3 p 5 kohaselt on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Riigikohus on leidnud, et eelduslikult tuleks VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (vt Riigikohtu 10.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13). Antud juhul on pooltevahelise lepingu nr XXX lisa kohaselt viivise määr 0,12% iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest, mis teeb viivise aastaseks määraks 43,80%. Seega ületab praeguses asjas kokku lepitud viivisemäär seadusjärgset viivisemäära üle 5 korra. Asjast ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuses, mistõttu võib eeldada, et kostja sõlmis lepingu 3 Tsiviilasi nr 2-20-104212 tarbijana. Kohtu hinnangul laenulepingu lisa punkt, mille kohaselt viivise määr on 0,12% iga laenu tagastamisega viivitatud päeva eest, on tarbijat ebamõistlikult kahjustav, mistõttu on tegemist tühise tüüptingimusega. Viivisemäära kokkulepe vastab VÕS § 35 lg-s 1 nimetatud eeldustele, kuna on välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks ning lepingupooled ei ole ka viivisemäära eraldi läbi rääkinud ning BestCredit OÜ kasutab tingimust kostja suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Kostja esitas hagiavalduse kohaselt taotluse laenuvõtmiseks interneti teel, BestCredit OÜ rahuldas laenutaotluse ning kandis laenusumma kostja kontole ja saatis ühtlasi kostjale e-posti teel ning internetikeskkonna vahendusel laenulepingu koos selle lisaks oleva laenu tagastamise ja intresside tasumise graafikuga, mistõttu võib eeldada, et viivisemäära ei ole pooled eraldi läbi rääkinud. Riigikohus on selgitanud, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt nt Riigikohtu
3. mai 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-2516, p 13). Eeltoodust tulenevalt on konkreetse lepingu asjaolusid arvestades hageja viivisenõue kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning seega on hageja nõue hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viiviste osas põhjendatud summas 42,62 eurot (2,14+0,57+0,21+39,70).
4. Kohus leiab, et hagi ei ole asjaoludega õiguslikult põhjendatud hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise nõude osas 184,60 euro ulatuses. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 42,62 eurot ja jätab rahuldamata summas 184,60 eurot. Hageja on taotlenud ka viivise väljamõistmist

§ 367alusel.

Kohtu hinnangul oleks ebamõistlik, arvestades eeltoodut, mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis 0,12% põhivõlast päevas alates 07.04.2020 kuni põhinõude täitmiseni.

1. Seega rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 2298,90 eurot, intressi 285,70 eurot, viivise 42,62 eurot ning viivise võlaõigusseaduse § 113 lg 1
2. lause järgi põhivõla summalt 2298,90 eurot alates 07.04.2020, kuni põhinõude täitmiseni.
3. Kokku nõudis hageja 2811,82 euro maksmist, millest kohus rahuldab 93,40% (2627,22).

§ 163

lg 1 järgi jääb 93,40% hageja menetluskuludest kostja kanda ja 6,6% hageja enda kanda. 10. Menetluskulud

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144

p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

§ 174

lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 174

lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu 03.06.2013.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13 p 14). Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud, sh hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 350 eurot ja õigusabikulud 192.00 eurot 4 Tsiviilasi nr 2-20-104212 (160.00 eurot + käibemaks). Esindaja on osutanud õigusteenust tunnihinnaga 96.00 eurot (80.00 eurot + käibemaks). Esindajal kulus esindamisele kokku 2,0 tundi – dokumentidega tutvumisele ja nende analüüsile 40 minutit ning hagi koostamisele 1 tund ja 20 minutit. Avalduses sisaldub kinnitus, et kõik märgitud menetluskulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Kohtu hinnangul on täies ulatuses põhjendatud menetluskulu, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele, riigilõiv summas 350 eurot. Kohtu hinnangul ei ole täies ulatuses põhjendatud ja vajalik õigusabikulu 192 eurot. Nö masshagide koostamiseks ja esitamiseks on põhjendatud ja vajalik kulu 120 eurot.

§ 174

lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja ei ole kinnitanud, et ei saa käibemaksu tagasi, mistõttu ei mõista kohus menetluskulusid välja koos käibemaksuga. Kohus määrab

§ 174

lg 1 alusel hageja menetluskulude suuruseks 470 eurot, mis koosneb riigilõivust summas 350 eurot ning põhjendatud ja vajalikest õigusabikuludest 120.00 eurot. 11. Kuivõrd kohus jättis otsusega 93,40% hageja menetluskuludest kostja kanda mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 438,98 eurot.

§ 177

lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (438,98 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 12. Tulenevalt

§ 468lg 1 p-st 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 5