lg 1 alusel jätta süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevad menetluskulud süüdimõistetu kanda.
lg 1 alusel välja mõista Rauno Heinmannilt riigituludesse menetluskuluna kokku 1951.23€ (üks tuhat üheksasada viiskümmend üks eurot kakskümmend kolm senti), milline summa koosneb järgmistest kuludest: 156 € 52 senti sõidukulu hüvitis tunnistajale T. K. ile XXX elu- ja töökohast Eestisse Tartu kohtumajja 09.12.2019.a kohtuistungile ilmumisega seoses (II, 12-17;
lg 1 p 2), 252 € riigi õigusabi osutanud kaitsjale kaitsjatasu kohtueelses menetluses (I, 22, 115, 55, 147-152;
lg 1 p 4), 2 732 € riigi õigusabi osutanud kaitsjale kaitsjatasu kohtumenetluses (II, 21-24;
lg 1 p 4), 810€ sundraha (
lg 1 p 9,
lg 1 p 2), 71 eurosenti kutsete saatmise kulu (I, 153;
Menetluskulu 1951.23€ tuleb tasuda Maksu- ja Tolliametile (makse saaja) viitenumbriga 99919700063232 ühele järgmistest kontonumbritest: SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X), SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X), LUMINOR BANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X), selgituseks märkida: „süüdistatava nimi, 1-19-7182, menetluskulu 09.12.2019.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsuse alusel“.
lg 3 alusel anda paljukordselt kriminaalkorras karistatud ja varasematest kohtuasjadest suurte rahaliste võlgnevustega Rauno Heinmannile võimalus tasuda menetluskulu 1951.23€ ositi – kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates tasuda 12 kuu vältel iga kuu lõppkuupäevaks vähemalt 162 eurot 60 senti kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. 12.-l kuul tasuda 162.63€, kuna 1951.23€ ei jagu 12-ga täpselt. Menetluskulu riigituludesse sissenõudmisel kohaldatakse
,
lg 2,
lg 3 koostoimes
S § 66 lõigetes 1 ja 3 sätestatuga – menetluskulu ositi 12 kuu vältel tasumata jätmisel edastatakse kohtuotsus võlgnevuste sissenõudmiseks kohtutäiturile ja võlgnikul tuleb kanda ka täitemenetlusega kaasnevad kulud. Süüdistatav Rauno Heinmanni kaitsja advokaat Marko Paabumetsa 09.12.2019.a taotluse (II, 21-24) alusel välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo In Jure (asukoht Tartus Riia 15b) kasuks 732 eurot (sellest käibemaks on 122€) advokaat Marko Paabumetsa süüdistatav Rauno Heinmanni kaitsjana riigi õigusabi korras kohtumenetluses kriminaalasja üldkorras menetlemisel osutatud õigusabi eest. Rauno Heinmanni soovil (I, 166 all)
lg 3 p 2 alusel vabastada asitõendi staatusest ja tagastada kohtuotsuse jõustumisel Rauno Heinmannile talle kuuluv nokamüts (tagastada vanglasse R.Heinmanni isiklike asjade hulka; asub kohtus kriminaalasja toimiku juures eraldi pakendis; asitõendi vaatlusprotokoll: I, 90-91). 14.08.2019.a asitõendi vaatlusprotokollis (I, 90-91) kajastatud nokamütsilt võetud DNA proovid kahes pappkarbis (tähistega 1.1-1.2 ja 2.1-2.2), mis prokuröri poolt 09.12.2019.a kohtuistungil avaldatu kohaselt asuvad Politsei- ja Piirivalveametis Lõuna prefektuuris kriminalistide laboris hoiul, kohtuotsuse jõustumisel
Jõustunud kohtuotsus edastada DNA proovide hävitamiseks täitmiseks Lõuna prefektuurile. 20.07.2019.a kiirusmõõturi kasutamise protokollis (I, 92) kajastatud videosalvestise osas puudub vajadus käeolevas kriminaalasjas kohtumenetluses seisukoha võtmiseks, kuna kiirusmõõturi kasutamise protokoll esitati kohtule ilma videosalvestiseta ning videosalvestisega toimetatakse edasiselt vastavalt prefektuuri äranägemisele.
lg 3 p 2 alusel jätta Rauno Heinmannilt kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud mobiiltelefon Huawei musta värvi kaantega, mis asub Tartu Vanglas R.Heinmanni isiklike asjade juures, kohtuotsuse jõustumisest omaniku Rauno Heinmanni seaduslikku käsutusse (I, 104). 3 Kohtuotsus edastada prokurörile, süüdistatavale, tema kaitsjale ning kinnipidamisasutusele, millises vahistatud süüdistatav viibib ja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnale teadmiseks seal kriminaalasjades nr 1-19-344 ja 1-13-7253 üldkasuliku töö tegemise kohustusega arvel oleva Rauno Heinmanni suhtes. Kohtuotsuse jõustumisel edastada süüdimõistetu kohta andmed karistusregistrile. Jõustunud kohtuotsus edastada: süüdimõistetu asukohajärgsele kinnipidamisasutusele vangistuse täideviimiseks, Lõuna prefektuurile nokamütsilt võetud DNA proovide hävitamiseks, Riigi Tugiteenuste Keskusele menetluskulu käsitlevas osas, Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnale teadmiseks seal kriminaalasjades nr 1-19-344 ja nr 1-13-7253 üldkasuliku töö tegemise kohustusega arvel oleva Rauno Heinmanni suhtes. EDASIKAEBAMISE KORD Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal
Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või
15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses (
lg 3).
lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Tervikuna koostatakse kohtuotsus hiljemalt 27. detsembriks 2019.a kella 15-ks juhul, kui pooled ei loobunud apellatsiooniõigusest või kui vähemalt üks kohtumenetluse pool esitas apellatsiooniteatise
lg 1 mõttes.
lg 2 alusel esitatakse apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul tervikotsuse teatavakstegemisest arvates. Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või kui ükski kohtumenetluse pool ei teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, siis kohtuotsuse põhiosa
PÕHIOSA Menetluse käik 11.09.2019 saabus kohtusse üldkorras menetlemiseks kriminaalasi Rauno Heinmanni süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 423¹ järgi (I, 1). 16.09.2019 saabus kohtusse kaitseakt (I, 49-51). Kaitseakti kohaselt väidab Rauno Heinmann, et tema ei ole süüdistuses märgitud kuritegu KarS § 423¹ järgi toime pannud. Kaitsja toetab Rauno Heinmanni seisukohta ja positsiooni temale esitatud süüdistuses, kuna tegu, milles Rauno Heinmanni süüdistatakse, ega tema süü ei pruugi olla asjas kogutud tõendite pinnalt tõendatud. Tõendid, mis kinnitavad väidetavalt Rauno Heinmanni poolt teo toime panemist, on isikulised ja võivad olla ebausaldusväärsed, mida ongi vaja kohtumenetluse käigus kontrollida ja selgitada. Kaitsja ei soovi esitada täiendavaid tõendeid ega taotlusi (I, 49-51). 20.09.2019 toimus eelistung (I, 64-67). Eelistungil selgitas kohus süüdistatavale, et talle ette heidetava kuriteo kvalifikatsioon võimaldab ka kokkuleppemenetluse ja lühimenetluse 4 kohaldamist ning selgitas lisaks üldkorras menetlusele ka nende lihtmenetluse liikide olemust ning õigusi nii üldkorras menetluses, kokkuleppemenetluses kui ka lühimenetluses (I, 65). Süüdistatavale olid need selgitused arusaadavad ja kinnitas, et on enda kaitsjaga nõu pidanud ning kuna prokuratuuris läbirääkimistel käies kokkuleppele ei jõudnud, siis jääb üldmenetlus (I, 65). Kaitsja kinnitas, et kokkulepet ei saavutatud, kuid on võimalus lühimenetluseks (I, 65). Süüdistatav aga välistas lühimenetluse, avaldades, et ei näe võimalust lühimenetluse kohaldamiseks, tunnistajad võivad valetada, tunnistajad tuleb üle kuulata (I, 65). Eelistungil olid prokurör ja kaitsja ühisel seisukohal, et kohtuistung määrata kaheks päevaks (I, 65). Eelistungil sai pooltega kooskõlastatult määratud kohtuistungi ajaks 12. ja 13.11.2019.a kell 10:00 (I, 65). Eelistungil taotles süüdistatav ka tõkendi vahistamine tühistamist ning tõkendiküsimuse arutelu käigus avaldas süüdistatav muuhulgas, et ta oleks andnud ka ütlusi ning tal on kohtule esitada täiendavaid tõendeid enne üldmenetlust (I, 66). Kohus selgitab süüdistatavale seepeale menetluskorda, s.h seda, et esitatavad tõendid kajastatakse kõik kaitseaktis (I, 66). Kohus selgitas, et süüdistaja tõendid on kirjas süüdistusaktis ja kaitsja tõendid kaitseaktis ning need küsimused, kuidas esitada täiendavaid tõendeid, tuleb läbi rääkida enda kaitsjaga (I, 66). Kohus selgitas, et menetluse reeglid on seadusega selliselt paika pandud, et tõendid kajastatakse süüdistusaktis ja kaitseaktis (I, 66). Kohus selgitas süüdistatavale, et menetluslike küsimuste läbi arutamiseks on tal kaitsja ning kuna suhtlemispiiranguid tal pole, saab ta vabalt suhelda ning valida soovi korral endale ka kokkuleppel kaitsja (I, 66). 20.09.2019 määrusega andis kohus Rauno Heinmanni kohtu alla süüdistusaktis kajastatud süüdistuses KarS § 423¹ järgi ja jättis tõkendi vahistamine süüdistatava suhtes muutmata uute kuritegude toimepanemise tõkestamiseks ja kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise vältimiseks (I, 68-71). Kaheks päevaks pooltega kooskõlastatud kohtuistung toimus vaid ühel päeval, s.o 12.11.2019.a, kus prokurör esitas kirjalikud tõendid ja kuulati üle prokuratuuri süüdistusakti lisas taotletud viiest tunnistajast kaks tunnistajat, kelleks olid politseiametnikud S. T. ja E. P. (I, 163-194). Kuna kolme prokuratuuri soovitud tunnitajat, s.o A. K. it, K. P. ja T. K. i ei olnud prokuröri kinnitusel erinevatel põhjustel võimalik saada kohtuistungile ka kohtuistungi teiseks päevaks ning puudus ka alus nende tunnistajate suhtes sundtoomise ja ka teiste sanktsioonide kohaldamiseks, siis 13.11.2019.a kohtuistungit ei toimunud, kohus tühistas poolte nõusolekul selle istungipäeva, sest sellel istungipäeval polnud kohtusaalis midagi teha. 12.11.2019.a istungipäeval kooskõlastas kohus pooltega järgmiseks kohtuistungi päevaks 09.12.2019.a kell 10:00 (I, 191). 12.11.2019.a kohtuistungil istungit sissejuhatavas rakenduslikus osas vahetult enne kohtuliku uurimisega alustamist tuli süüdistatav lagedale taotlusega, kuulata üle alibitunnistaja, kes saavat kinnitada, et Rauno Heinmann ei viibinud seal, kus ta süüdistuse kohaselt väidetakse olevat viibinud (I, 164). Kaitsja kinnitas, et tema ei teadnud sellest tunnistajast midagi ja seetõttu pole seda tunnistajat kaitseaktis kajastatud (I, 164). Kohus selgitas süüdistatavale
sisu ja selgitas, et tema taotluse juurde tullakse hiljem uuesti tagasi, kui ta jääb selle taotluse juurde ja selle uuesti esitab (I, 164). 12.11.2019.a istungipäeva lõpus jäid süüdistatav ja kaitsja alibitunnistaja ülekuulamise taotluse juurde, süüdistatav luges enda 12.11.2019.a taotluse kohtusaalis ette ja tema kaitsja esitas süüdistatava taotluse kirjalikult vormistatuna kohtule (I, 189) ning kohus liitis selle toimikusse (asub: I, 156). Süüdistatava Rauno Heinmanni omakäeliselt koostatud 12.11.2019.a taotluse kohaselt soovib ta V. J. i ülekuulamist, kes saavat kinnitada, et Rauno Heinmann asus kuriteo toimumise ajal XXX (I, 156). Selles taotluses on Rauno Heinmann põhistanud taotluse esitamist järgmiselt: 5 „Kuna ma kohtueelses uurimises ütlusi ei andnud, siis ei olnud võimalik mul enne teada anda kus ma asusin kuriteo toimumise ajal.“ (I, 156) 12.11.2019.a istungipäeva lõpus avaldas süüdistatav, et ta ei teadnud, et ta oleks pidanud varem alibitunnistaja taotlusega välja tulema, kaitsjaga rääkis alibitunnistajast 2019.a oktoobri alguses ja tal polevat enda kaitsjaga koostöö tegemise kohustust (I, 190). Prokurörile ei olnud süüdistatava jutt, et ta sai enda kaitsjaga rääkida alles oktoobris, veenev, kuna 09.septembriks 2019 oli Rauno Heinmann konvoeeritud Lõuna Ringkonnaprokuratuuri, kus ta kohtus kaitsjaga, kus nad tutvusid toimikuga ja neil oli võimalik pikalt arutada ning enne süüdistusakti kohtusse saatmist oli Rauno Heinmannil võimalik esitada alibitunnistaja taotlus (I, 190). Prokuröri avaldatu kohaselt olid süüdistatav ja kaitsja 09.09.2019.a kutsutud prokuratuuri kokkuleppemenetluse läbirääkimisteks, kuna kaitsja oli esitanud sellekohase taotluse (I, 190). 12.11.2019.a isungipäeva lõpus möönis prokurör võimalust, et esitab
korras taotluse kiirusmõõturi kasutamise protokolli juurde kuuluva videosalvestise kriminaalasja juurde võtmiseks (I, 189). 12.11.2019.a istungipäeva lõpus avaldas kohus, et võtab mõlema taotluse, nii alibitunnistaja kui ka videosalvestise, osas seisukoha
Planeeritud tõendite all pidas kohus silmas süüdistusaktis ja kaitseaktis kajastatud tõendeid. Kohtuistungil 09.12.2019.a õnnestus kohtulik uurimine lõpule viia, pidada kohtuvaidlus, kuulata ära süüdistatava viimane sõna ning teha kohtuotsus ja selle resolutiivosa kohtusaalis kuulutada (II, 10, 11, 28-53). Kohtuistungil 09.12.2019.a kuulati üle prokuraturi taotletud tunnistaja T. K. , kohtuistungile ilmumata jäänud tunnistajate A. K. i ja K. P. ülekuulamisest prokurör loobus ning nende ülekuualmist ei soovinud ka süüdistatav ja kaitsja, süüdistatav andis 09.12.2019.a kohtuistungil enda ütlused, prokurör ei esitanud kiirusmõõturi kasutamise protokolli juurde kuuluva videosalvestise kriminaalasja juurde võtmise taotlust
J. i ülekuulamise taotluse juurde (II, 44-45), millele prokurör vaidles vastu (II, 44) ja mille kohus jättis
lg 2, 3 ja
Süüdistusaktis ja kaitseaktis kajastamata tõendite ehk nn täiendavate tõendite kogumist sätestavad
ja
¹.
lõikes 1 sätestatu kohaselt võib kohus pärast kohtumenetluse poolte esitatud tõendite uurimise lõpetamist kohtumenetluse poole taotlusel või omal algatusel määrata täiendavate tõendite kogumise.
lõikes 2 sätestatu kohaselt peab kohtumenetluse pool taotluses põhjendama täiendavate tõendite kogumise vajadust ja miks ta ei ole nende kogumist varem taotlenud. Kohus lahendab täiendavate tõendite kogumise määrusega.
lõikes 3 sätestatu kohaselt võib kohus täiendavate tõendite kogumise taotluse rahuldamisest keelduda
§-s 2861 sätestatud alustel.
lg 2 punktis 2 sätestatu kohaselt võib kohus keelduda tõendi vastuvõtmisest ja selle tagastada või keelduda tõendi kogumisest, kui tõendit ei olnud loetletud süüdistus- ega kaitseaktis ning kohtumenetluse pool ei ole nimetanud olulisi põhjuseid, miks ta ei saanud taotlust varem esitada. Kohtuistungil 09.12.2019.a, olles ära kuulanud poolte seisukohad, tugineski kohus eelkajastatud seadusesätetele ning jättis
lg 2, 3 ja
J. i ülekuulamiseks rahuldamata, 6 kuna seda tunnistajat ei ole loetletud kaitseaktis ning süüdistatav ja kaitsja ei ole nimetanud senini kohtule mitte ühtegi olulist põhjust, miks seda ei saanud varem teha (II, 45). Süüdistatava 12.11.2019.a taotluses (I, 156) esitatud põhjus, et ta ei andnud kohtueelses uurimises ütlusi, mistõttu ta ei saanud täiendava tunnistaja ülekuulamiseks taotlust esitada, ei ole mõjuvaks ja aktsepteeritavaks põhjuseks väidetava alibitunnistaja kaitseaktis kajastamata jätmiseks. Täiendava tunnistaja ülekuulamiseks taotluse esitamist ei ole käesoleval juhtumil vähimalgi määral põhjendatud siduda sellega, kas kahtlustatav või süüdistatav annab kohtueelses menetluses ja kohtus ütlusi või keeldub ütluste andmisest. Rauno Heinmannile ja tema kaitsjale oli tõenduslik olukord igakülgselt teada juba vahistamismäärusest. Hiljem kriminaalasja lahendamise seisukohalt uusi tõendeid juurde ei lisandunud. Alibitunnistaja ülekuulamiseks oli võimalus juba pärast vahistamismäärusega tutvumist. Seonduvalt Rauno Heinmanni 12.11.2019.a taotluses (I, 156) esitatud põhjendusega täiendava tunnistaja ülekuulamise taotluse kohta, et ta ei ole kohtueelses uurimises ütlusi ei andnud, on oluline täheldada, et 12.11.
lg 2 ja
lg 1 p 8 kohaselt on kahtlustataval ja süüdistataval õigus esitada taotlusi.
lg 1 kohaselt võivad menetlusosalised neile kriminaaltoimiku tutvustamisest alates kümne päeva jooksul esitada prokuratuurile taotlusi. Tunnistaja ülekuulamiseks taotluse esitamine ei eelda süüdistatava poolt ütluste andmist. Taotluses on võimalik põhistada, millise asjaolu tõendamiseks tunnistaja ülekuulamist soovitakse ning milliseid asjaolusid võib tunnistaja seoses süüdistuses kajastatuga teada. Kokkuvõtvalt – kohtumenetluses ei tuvastanud kohus mitte ühtegi olulist põhjust, miks Rauno Heinmann ja tema kaitsja ei saanud taotlust V. J. i ülekuulamiseks esitada varem, kõige hiljemalt kaitseaktis. Prokurör jäi kohtuistungil Rauno Heinmannile KarS § 423¹ järgi esitatud süüdistuse juurde ja taotles Rauno Heinmanni selles süüdi mõistmist. Kaitsja taotles Rauno Heinmannile õigeksmõistvat kohtuotsust. Süüdistatav jäi selle juurde, et tema ei ole süüdistuses kajastatud kuritegu toime pannud, ei ole autot juhtinud ja avaldas viimases sõnas lootust õiglasele kohtuotsusele. 7 Kohtu seisukoht Kohus, olles hinnanud kõiki tõendeid kogumis, on seisukohal, et Rauno Heinmanni süü süüdistuses KarS § 423¹ järgi on veenvalt tõendatud, Rauno Heinmanni käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud ning on põhjendatud teha Rauno Heinmanni suhtes süüdimõistev kohtuotsus. Kohtulikul uurimisel leidis veenvalt tõendamist Rauno Heinmanni süü selles, et tema isikuna, keda on eelnevalt karistatud Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 08.04.2019 kohtuotsusega mootorsõiduki juhtimise eest süstemaatiliselt 26.06.2017, 13.12.2017 ja 01.06.2018, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, juhtis 20.07.2019 kella 23:20 paiku Tartus Sõpruse sillal kuni peatumiseni Kalevi tänaval mootorsõidukit Infinity M reg nr XXX, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Senini ei ole kriminaalasjas olnud vaidlust selles, et Rauno Heinmannil mootorsõiduki juhtimisõigus puudub. Seda, et Rauno Heinmannil puudub mootorsõiduki juhtimisõigus, tõendab ka 25.07.2019.a kohtueelse menetleja õiend, mille kohaselt ei oma Rauno Heinmann Maanteeameti liiklusregistri andmetel kehtivat juhtumisõigust (I, 98). Sama asjaolu, et Rauno Heinmannil puudub mootorsõiduki juhtimisõigus, nähtub ka 08.04.2019.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusest (I, 140-144), kuna selle kohtuotsusega karistati Rauno Heinmanni KarS § 423¹ järgi mootorsõiduki juhtimisõiguseta süstemaatiliselt juhtimise eest 26.06.2017, 13.12.2017 ja 01.06.2018 ning ka KarS § 424 järgi mootorsõiduki 26.06.2017.a joobes juhtimise eest. Senini ei ole kriminaalasjas olnud vaidlust ka selles, et süüdistuses kajastatud ajal, s.o 20.07.2019.a kella 23:20 paiku liikus Tartu linnas Sõpruse sillal, suunaga Annelinna poolt Karlova linnaosa poole mootorsõiduk Infinity M reg märgiga XXX, mis silla ületamise järgselt peatus Kalevi tänaval, kust see teisaldati valvega parklasse. Kohtueelse menetleja 25.07.2019.a õiendiga (I, 99) on tõendatud asjaolu, et sõiduk Infinity M reg märgiga XXX on Maanteeameti liiklusregistri andmetel registreeritud ja kantud liiklusregistrisse, sõiduk on sedaan tüüpi kerega ja musta värvi, automaatkäigukastiga, omanikuks on K. K ja kasutajaks K. V. (I, 99). 20.07.2019.a kiirusmõõturi kasutamise protokolliga (I, 92) on tõendatud, et 20.07.2019 koostas liikluspolitseinik S. T. Tartus Kalevi tn 86 juures kiirusmõõturi kasutamise protokolli (I, 92). Protokoll koostati selle kohta, et liikluspolitseinik S. T. teostas riikliku järelevalve korras mootorsõiduki Infinity M reg märgiga XXX liikumiskiiruse mõõtmist 20.07.2019 kella 23:21 ajal Tartu linnas Sõpruse puiesteel Pika (Pikk) tn ja Kalevi tänavate vahel sõidusuunaga Kalevi tn poole. Seadet testiti 20.07.2019.a kella 16:15 ajal ja seade oli töökorras. Kiirusmõõturi lugemiks oli 108 km/h, kiiruse mõõtmise laiendmääramatus oli +/4km/h, lõplikuks mõõtetulemiks oli 104 km/h, suurim lubatud kiirus antud teelõigul oli 50 km/h. Mõõtmise ajal kasutati videotehnikat. Protokolli koostas ja allkirjastas S. T. . Mõõdetava sõiduki juhti ei ole kiirusmõõturi kasutamise protokollis kajastatud ja juhile ei näidatud seadme tabloole fikseeritud lugemit (I, 92). Prokurör esitas 12.11.2019.a kohtuistungil kiirusmõõturi kasutamise protokolli kohtule ilma selles protokollis kajastatud videosalvestiseta. Hiljem ei ole pooltest keegi taotlenud nimetatud videosalvestise kriminaalasja juurde võtmist. Kohtuistungil 12.11.2019.a möönis küll prokurör võimalust, et ta hakkab
korras taotlema kiirusmõõturi kasutamise protokollis märgitud videosalvestis kriminaalasja juurde vastuvõtmist, kuid 09.12.2019.a kohtuistungil ta seda teha enam ei soovinud ja taotlust täiendava tõendina videosalvestise kriminaalasja juurde võtmiseks ei esitanud. 21.07.2019.a aktiga sõiduki hoiukohta teisaldamise kohta (I, 93) on tõendatud, et 21.07.2019.a tegi sõiduki Infinity M reg märgiga XXX hoiukohta teisaldamise otsuse liikluspolitseinik E. 8 P. . Aktis on kajastatud sõiduki omanikuks R. ja E. E. G. OÜ. Sõiduk teisaldati Tartus Kalevi tn 86 juurest hoiukohta Tähe tn 132 ohu tõrjumiseks, teisaldas T. OÜ. Aktis on kajastatud, et sõiduki võtmed on lisatud aktile. Tunnistajate E. P. i (I, 171-178), S. T. (I, 178-187) ja T. K. i (II, 29-38) ütlustega on kogumis tõendatud, et pärast seda kui politsei andis mootorsõidukile Infinity M reg märgiga XXX 20.07.2019 kella 23:21 ajal Tartu linnas Sõpruse sillal peatumismärguande, siis selle sõiduki juht eiras peatumismärguannet, kiirendas intensiivselt ning keeras silla lõpus vasakule Kalevi tänavale, kuhu jäi seisma, jättes sõiduki keset teed, ning põgenes autost ja sündmuskohalt ning teda ei õnnestunudki enam samal ööl tabada. 09.12.2019.a kohtuistungil tunnistajana ütlusi andnud T. K. (II, 29-38) tundis Rauno Heinmannis kahtlusteta ja kõhklusteta ära isiku, kes oli 20.07.2019.a hilisõhtul Tartu linnas sillal mootorsõiduki Infinity M reg märgiga XXX roolis ja seda juhtides eiras politsei peatumismärguannet, pani gaasi põhja ja sõitis eest ära; sama isiku tundis ära ka kohtueelses menetluses. T. K. i ütluste kohaselt istus ta juhi kõrval, ütles juhile, et ta seisma jääks, kuna politsei andis peatumismärguande, aga juht pani gaasi põhja ja sõitis eest ära (II, 32). T. K. i ütluste kohaselt võis kiirus olla 100 km/h, kui nad mõlemad K. P. ga karjusid, et juht seisma jääks, kuna kartsid avariid, et sõidavad vastu maja seina (II, 33). T. K. i ütluste kohaselt keeras juht sillalt vasakule ja pani pidurid põhja ning jättis auto seisma, jooksis autost välja majade vahele ja jättis juhiukse lahti, tema müts jäi autosalongi maha, mis hiljem jäi politsei kätte; K. P. jooksis juhile järele, juhiga koos olnud isik (A. K. ) jäi autosse (II, 33). T. K. i ütluste kohaselt tuli ta auto seisma jäädes autost välja, pani käed üles ja politsei väänas kapotile (II, 33). T. K. i ütluste kohaselt oli juhil peas roosa nokamüts, seljas valge jope ja hallid püksid (II, 32). T. K. i ütluste (II, 29-38) kohaselt oli neil K. P. ga 20.07.2019.a vaja kainet autojuhti, et sõita tuttavalt kolmeks nädalaks renditud autoga Infinity M Nõo kaudu Tallinnasse (II, 30), endal olid jääknähud ja K. P. l ei olnud lube; juhi otsimisega tegeles K. P. Facebook´i kaudu lehelt „Kained juhid Tartus“ (II, 30); K. sai juhi, kellega kohtusid Tartu kesklinnas; juhiga oli kaasas kaaslane; võtsid neljakesi takso ja sõitsid endi peatumiskoha juurde, kus asus ka rendiauto, panid seal asjad kokku ja hakkasid sõitma, rooli istus süüalune, s.o Rauno Heinmann, kellele pidid Tallinnasse viimise eest maksma 75 eurot; küsis juhilt, kas tal juhiluba on ja sai juhilt suulise kinnituse, et on; sõitu alustasid kella 22-23 ajal (II, 31); silmaga vaadates tundus juht kaine (II, 32). T. K. i ütluste (II, 29-38) kohaselt istus ta ette juhi kõrvale ning K. P. ja juhiga kaasas olnud isik, kelle nime ta ei tea, istusid taha (II, 32). T. K. i ütluste (II, 29-38) kohaselt avaldas ta sündmuskohale jõudnud politseile sama, mis kohtuski, et juht jooksis ära; juhi eesnime ei teadnud, aga K. selgitas selle välja; K. ja ta ise K. ilt saadud telefoninumbriga proovisid telefoni teel juhiga ühendust saada, saidki temaga ühendust (II, 34); juht väitis telefoni teel, et ei ole selle autoga üldse sõitnudki; juht ütles aadressi, sõitsid politseiga sinna, aga see oli vale aadress, politsei sõnul elas seal eramajas perekond, juhti seal ei olnud (II, 35); juhiga kaasas olnud isik viidi kainestusmajja (II, 35), ise läksid koos K. iga taksoga tagasi kohta, kust sõitu alustasid; esmaspäeva hommikul läks autole järgi ja sõitis ise Tallinnasse (II, 35); politseil oli ka juhi telefoninumber, politsei sai selle K. i käest (II, 35) ja selleks numbriks oli XXX (II, 36). Kohtul pole põhjendatud alust T. K. i ütluste tõele vastavuses kahelda, kuna peale Rauno Heinmanni ütluste on ülejäänud tõendite kogum tema ütlustega üldjoontes kooskõlas. T. K. on kahel korral, nii kohtueelsel uurimisel kui ka kohtus ütlusi andes, kahtlusteta ja kõhklusteta 9 Rauno Heinmanni isikus ära tundnud 20.07.2019.a hilisõhtul sõiduki Infinity M reg märgiga XXX roolis olnud juhi. 24.08.2019.a äratundmiseks esitamise protokollist (I, 87-89) nähtuvalt esitati tunnistajale T. K. ile (K.) kohtueelses menetluses fotode järgi äratundmiseks Rauno Heinmann koos kolme isiku fotoga. Äratundmiseks esitatud 4 isiku foto hulgast tundis T. K. fotol nr 2 olevas isikus, s.o Rauno Heinmannis, ära sõidukit juhtinud isiku Rauno (I, 87-89). Tunnistaja T. K. i (II, 29-38) ütlustega on kooskõlas tunnistajate E. P. i (I, 171-178) ja S. T. (I, 178-187) ütlused ning 14.08.2019.a asitõendi vaatlusprotokollist (I, 90-91) kogumis nähtuv selle kohta, et sõidukist Infinity M reg märgiga XXX põgenenud juht jättis autosse juhiukse küljetaskusse maha enda roosa nokamütsi, mille politsei võttis autost kaasa ning mis on käesolevas kriminaalasjas asitõendiks. 14.08.2019.a asitõendi vaatlusprotokolliga (I, 90-91) on tõendatud, et vaadeldi 20.07.2019 Tartus Kalevi tn 86 maja juures olnud sõidukist Infinity reg märgiga XXX juhipoolse ukse taskust võetud nokamütsi, mis roosat värvi ja millel esi- ja tagaküljel kirje „OBEY“. Mütsi nokk on laiguliste kujunditega, pruuni värvi. Nokamütsi sisepinna esi- ja tagaosalt võeti DNA proovid, mis pakendati kahte pappkarpi tähistega 1.1 ja 1.2. Prokurör esitas 12.11.2019.a kohtuistungil kriminaalasja juurde nokamütsi eraldi pakendis, mis avati 12.11.2019.a kohtuistungil ja pakendis olnud nokamütsi vaadeldi kohtusaalis kohtulikul uurimisel (I, 166 all). 12.11.2019.a kohtuistungil kohtusaalis nokamütsi vaatluse ajal kinnitas süüdistatav Rauno Heinmann, et see nokamüts on tema oma ja ta tahab seda endale tagasi saada (I, 166 all). 09.12.2019.a süüdistatavana ütlusi andes avaldas Rauno Heinmann, et sai selle mütsi enda kätte umbes kuu enne süüdistuses märgitud aega G. S. ning kui müts talle tagastatakse, siis annab mütsi ise edasi (II, 42, 43). Tunnistaja T. K. i (II, 29-38) ütlustega selle kohta, et K. P. tegeles Facebook´i lehelt kaine autojuhi otsimisega, kust selle ka leidis, on kooskõlas ka 08.08.2019.a asitõendi vaatlusprotokollist (I, 94-97) nähtuv selle kohta, et Facebook´is on olemas sotsiaalmeedia leheküljed „Kained juhid Tartus“ ja „Kained autojuhid Tartus/Tartumaal“. Veebilehitseja Google Chrome kaudu avati sotsiaalmeedia lehekülg Facebook, mille otsingumootorisse sisestati nimi Rauno Heinmann ja sellele saadi 2 vastet, millest üks on Facebook´i kasutaja nimega „Hr Rauno“. Avades kasutaja „Hr Rauno“ on näha avalikud fotod, millistelt on tuvastatav Rauno Heinmann ja seega on tegemist Rauno Heinmanni Facebook´i kontoga. Asitõendi vaatlusprotokollis kajastatu kohaselt on sotsiaalmeedia leheküljel Facebook kaks gruppi, millest võib leida kauneid autojuhte. Nendeks gruppideks on „Kained juhid Tartus“ ja „Kained juhid Tartus/Tartumaal“. Sisestades mõlema grupi liikmete otsingusse kasutajanime „Hr Rauno“, ilmneb, et Rauno Heinmann on mõlema Facebook´i grupi liige. Asitõendi vaatlusprotokollile on lisatud sotsiaalmeedia keskkonnast tehtud kuvatõmmised. Tunnistaja T. K. i (II, 29-38) ütlustega selle kohta, et K. P. selgitas välja juhi eesnime Rauno ja K. P. käest sai ta ise ning ka politsei sai K. P. käest juhiks olnud Rauno telefoninumbri XXX, on kooskõlas ka 25.07.2019.a isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollist (I, 100103) ja Rauno Heinmanni süüdistatavana 09.12.2019.a antud ütlustest (II, 40-43) nähtuv selle kohta, et Rauno Heinmanni kasutuses oleva telefoni number on XXX (II, 42). Süüdistatava Rauno Heinmanni ütlused on ülejäänud tõendite kogumist nähtuvaga kooskõlas ainult osaliselt ning lahknevad eelkajastatud tõendite kogumist kõige enam. Kuna Rauno Heinmanni ütlustest üle jäävas osas on tõendite kogum loogilises ja veenvas kooskõlas, siis lähtub kohus otsuse tegemisel Rauno Heinmanni ütlustest ainult osas, millises need on ülejäänuid tõendite kogumiga kooskõlas. Selle osa Rauno Heinmanni ütlustest, mis on 10 ülejäänud tõendite kogumiga vastuolus, hindab kohus ebausaldusväärseks ja sellest otsuse tegemisel ei lähtu. Rauno Heinmanni väited, et tema ei juhtinud 20.07.2019.a kella 23:20 paiku mootorsõidukit Infinity M reg märgiga XXX ei ole veenvad ja on ümber lükatud ülejäänud tõendite kogumiga. Tunnistajate E. P. i (I, 171-178), S. T. (I, 178-187) ja T. K. i (II, 29-38) ütlustega on kogumis veenvalt tõendatud, et sõidukis Infinity M reg märgiga XXX oli neli isikut, kahekesi koos olid T. K. ja K. P. , kes soovisid Tallinnasse jõuda ning kahekesi koos olid sõidukis juhiteenust osutav Rauno Heinmann ja tema sõber A. K. ; sõiduki juht Rauno Heinmann põgenes sündmuskohalt, ees juhi kõrval istus T. K. ja tagaistmel sõidukis olid A. K. ja K. P. ; juhile püüdis järele jõuda ja teda kätte saada talle järgnenud K. P. , kuid juhti tal ja ka kohale saabunud politseil sündmuskohal kinni pidada ei õnnestunud. Kohtul ei ole põhjendatud alust loogilises ja veenvas kooskõlas olevate tunnistajate E. P. i (I, 171-178), S. T. (I, 178-187) ja T. K. i (II, 29-38) ütluste usaldusväärsuses kahtlemiseks. Mootorsõiduki juhtimisõiguseta Rauno Heinmann tegutses sihiteadlikult ja kindla eesmärgiga, s.o tahtlikult, kavatsetult KarS § 16 lg 1,2 mõttes, kui ta kajastas ennast gruppides „Kained juhid Tartus“ ja „Kained juhid Tartus/Tartumaal“ liikmeks ning kasutas neid Facebook´i lehti selleks, et hankida endale kliente kaine juhi teenuse osutamisega, nagu käesoleval juhtumil leidis K. P. 20.07.2019.a kaine juhi Rauno Heinmanni, et viimane viiks tema ja ta sõbra 20.07.2019.a õhtul Tartust Nõo kaudu Tallinnasse. KarS § 16 lõikes 1 sätestatu kohaselt on tahtlus kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus. KarS § 16 lõikes 2 sätestatu kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Ajal, mil Rauno Heinmann pidi joobes juhtimise ja süstemaatilise juhtimisõiguseta juhtimise eest 08.04.2019.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja süüdimõistva kohtuotsuse alusel tegema 355 tundi üldkasulikku tööd, reklaamis ta ennast hoopiski Facebook´i lehtedel „Kained juhid Tartus“ ja „Kained juhid Tartus/Tartumaal“ kaine juhi teenuse osutajana ning 20.07.2019.a läkski K. P. ga kokkuleppimise peale osutama T. K. ile ja K. P. le kaine juhi teenust, et viia nad tasu eest Tartust Nõo kaudu Tallinnasse. Rauno Heinmann, olles 08.04.2019.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega muuhulgas karistatud KarS § 423¹ järgi mootorsõiduki juhtimisõiguseta süstemaatiliselt juhtimise eest, juhtis 20.07.2019.a kella 23:20 paiku kavatsetult uuesti mootorsõidukit, omamata selleks nõutavat juhtimisõigust. Rauno Heinmanni käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Liiklusseaduse (LS) § 90 lg 1 punktis 1 sätestatu kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Rauno Heinmann jättis 20.07.2019.a LS § 90 lg 1 p 1 nõude täitmata. Ühtegi mõjuvat ja aktsepteeritavat põhjust tal selleks polnud. Teistele kaine juhi teenuse pakkumine ja osutamine endale sissetuleku teenimise eesmärgil, olukorras kui endal puudub mootorsõiduki juhtimise õigus, ei ole vähimalgi määral aktsepteeritavaks ja lubatavaks põhjuseks mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimiseks. Rauno Heinmanni käitumine kvalifitseerub KarS § 423¹ järgi mootorsõiduki juhtimiseks vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. Juhtimisõiguseta Rauno Heinmann oli 20.07.2019.a kella 23:20 paiku mootorsõidukit juhtides isik, keda oli 08.04.2019.a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega karistatud KarS § 423¹ järgi mootorsõiduki juhtimisõiguseta süstemaatiliselt juhtimise eest. Sellele järgnevalt 11 teenis ta endale sissetulekut Facebook´i lehtedel „Kained juhid Tartus“ ja „Kained juhid Tartus/Tartumaal“ kaine juhi teenuse osutajana ning 20.07.2019.a läkski K. P. ga kokkuleppimise peale osutama T. K. ile ja K. P. le kaine juhi teenust, et viia nad 75 euro suuruse tasu eest Tartust Nõo kaudu Tallinnasse. Taolisest Rauno Heinmanni käitumisest nähtub, et mootorsõidukite juhtimisõiguseta juhtimine oli kujunenud tema elustiili üheks osaks. Süüdistusaktis on Rauno Heinmanni käitumine põhjendatult kvalifitseeritud KarS § 423¹ järgi. KarS 423¹ kohaselt karistatakse süstemaatiliselt juhtimisõiguseta juhtimise eest kas rahalise karistusega või kuni üheaastase vangistusega. KarS § 56 lõikes 1 sätestatu kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Rauno Heinmanni süü on suur, kuna süstemaatilise juhtimisõiguseta juhtimise pani 20.07.2019.a toime kavatsetult, linnaliikluses, Sõpruse sillal, kus sõltumata kellaajast on peaaegu alati liiklus ning enamasti on see äärimiselt tihe ja inetnsiivne. Süü suurust iseloomustab ka asjaolu, et politseilt peatumismärguande saamise järgselt R.Heinmann sõidukit ei peatanud ja kiirendas intensiivselt, kiirusmõõtur mõõtis 104 km/h, mis oli äärmiselt ohtlik, kuna silla lõpus sellelt maha sõites on nn T-kujuline ristmik, kust sai pöörata 90-kraadise nurga all vasakule, mida käesolevalt ka tehti ning kui sellise kiirusega poleks järsku kurvi välja võetud, oodanuks ees majaseina vastu sõitmine. T. K. i ütlustest nähtuvalt karjusid nad mõlemad K. P. ga sõiduki juhile, et ta peatuks ning kartsid vastu maja seina sõitmist. Ka sillalt maha sõitmisel vasakpöörde tegemise järgselt sõiduki äkkpiduramine oli autos viibijatele ohtlik. Sõiduki peatamise järgselt juhi kohalt põgenemine iseloomustab R.Heinmanni ignoreerivat suhtumist ühiselu reeglitesse ja õiguskorda. Rauno Heinmanni karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Karistust raskendavaks KarS § 58 p 1 alusel on omakasu, kuna Tartust Tallinnasse kohale sõidutamise eest pidi Rauno Heinmann saama kaine juhi teenuse osutamise eest endale 75 eurot. Varasemalt on Rauno Heinmanni nii Eesti Vabariigis (I, 12-15, 35-38, 121-128, 137-144) kui ka Soome Vabariigis (I, 129-134: juhtis juhtimisõiguseta 26.07.2015 14:29, 29.01.2016 14:10, 05.05.2016 18:08, 05.05.2016 21:53, 14.05.2016 15:12, 10.06.2016 20:30) karistatud mootorsõiduki juhtimisõiguseta juhtimise eest, sealhulgas Eesti Vabariigis 28.08.2015.a ja 08.04.2019.a kohtuotsustega kriminaalkorras (I, 12-15, 121-128), kuid senini pole need karistused pannud R.Heinmanni enda käitumist vabaduses muutma ning juhtimisõiguseta juhtimised on üha jätkunud. 28.08.2015.a kohtuotsuse alusel tuli Rauno Heinmannil vanglas reaalselt ära kanda 7 kuud 8 päeva vangistust, mille kandmisele ta ei ilmunud, mistõttu ta kuulutati 05.11.2015.a tagaotsitavaks, 16.02.2016.a koostati vahistamismäärus ja Euroopa Vahistamismäärus (I, 121128). Karistusregistri teatiselt nähtuvalt on sellel kajastatud 7 kuu 8 päeva vangistuse kandmise alguseks 20.06.2016.a ja ta vabanes selle kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt 22.11.2016.a katseajaga 6 kuud (I, 137 pöördel). Eelkajastatud asjaoludel on Rauno Heinmanni suhtes välistatud kergemaliigilise karistuse, s.o rahalise karistuse kohaldamine ja teda on põhjendatud õiguskuulekusele suunamiseks ja õiguskorra kaitsmise huvides karistada vangistusega sanktsiooni ülempiiri lähedal, s.o 11 kuu vangistusega. 20.07.2019.a mootosõidukit juhtimisõiguseta juhtides lasus Rauno Heinmannil kahe kohtulahendi alusel üldkasuliku töö tegemise kohustus. 12 Kriminaalasjas nr 1-19-344 tehtud Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 08.04.2019.a kohtuotsuse alusel pidi Rauno Heinmann tegema 355 tundi üldkasulikku tööd. 355 tunnist on tehtud 38 tundi, tegemata on 317 tundi (I, 145). 14.06.2019.a Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja määruse alusel pidi Rauno Heinmann tegema 80 tundi üldkasulikku tööd. Nimetatud määrusega asendati kriminaalasjas nr 1-13-7253 tasumata rahaline karistus 80 päevale vangistusele vastava 80 tunni üldkasuliku tööga selle tegemise tähtajaga 6 kuud määruse jõustumisest alates (I, 59-61, 135-136). Kohtumäärus jõustus 02.07.2019.a (I, 59,35p). 80-st tunnist üldkasulikust tööst pole kriminaalhooldusosakonna teatel ühtegi tundi tehtud (I, 145). KarS § 69 lg 7, KarS § 65 lg 2 alusel tuleb 11 kuud vangistust suurendada Rauno Heinmannile kriminaalasjas nr 1-19-344 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 08.04.2019.a kohtuotsusega karistuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa, s.o 10 kuu 17 päeva vangistuse võrra ja kriminaalasjas nr 1-13-7253 Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 14.06.2019.a kohtumäärusega asenduskaristuseks mõistetud vangistuse ära kandmata osa, s.o 2 kuu 20 päeva vangistuse võrra ning mõista Rauno Heinmannile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 aastat 7 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata Rauno Heinmanni käesolevas kriminaalasjas eelvangistuses viibitud aeg alates 25.07.2019.a kuni kohtuotsuse kuulutamiseni karistusaja hulka ja lugeda 2 aasta 7 päeva vangistuse kandmise alguseks 25.07.2019.a. Kohtunik Heli Sillaots /allkirjastatud digitaalselt/ 13
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.