← Eesti

1-20-3056/6

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht

  1. mai 2020.a, Tallinn Kriminaalasja number 1-20-3056 Kohtunik Julia Katškovskaja Vaidlustatud lahend Riigiprokuratuuri
  2. aprilli
  3. a määrus, millega jäeti rahuldamata XX määruskaebus Menetlustoiming Riigi õigusabi taotluse lahendamine Riigi õigusabi taotluse esitaja XX (ik XXXXXXXXXXX; e-post:XXX) RESOLUTSIOON Jätta XX riigi õigusabi taotlus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  5. märtsil 2020 registreeriti Lääne Ringkonnaprokuratuuris XX kuriteoteade (kuriteokaebus), milles ta taotles KarS § 209 tunnustel kriminaalmenetluse alustamist AS Y (äriregistrist kustutatud
  6. märtsil 2010) pankrotihaldur (ajavahemikul
  7. november 2006 kuni
  8. august 2009) DD suhtes. Teate kohaselt pani pankrotihaldur DD AS Y võlausaldajate suhtes toime kelmuse sellega, et loobus tsiviilasjas nr 2-07-3159
  9. novembril 2007 võlausaldajate nõusolekuta
  10. mail 2007 kohtu poolt kinnitatud võlausaldajate nõuete jaotuse järgi esitatud hagist OÜ C vastu (hagi puudutas
  11. septembril 2001 AS-i poolt OÜ-le müüdud kinnistu aadressil XXX osas tehingu kehtetuks tunnistamist ja vara tagasivõitmist) ja taotles menetluse lõpetamist.
  12. novembril 2007 rahuldas Pärnu Maakohus tsiviilasjas hagist loobumise ja menetluse lõpetamise taotluse. Kuriteoteate kohaselt esitas pankrotihaldur hagi AS Y vara tagastamiseks summas 507 662,83 eurot. Hagist loobumise tõttu põhjustas pankrotihaldur võlausaldajatele suure varalise kahju summas 238 680,39 eurot. Meedias avaldatud teabe kohaselt loobus pankrotihaldur hagist altkäemaksu eest summas 63 856,96 eurot.
  13. Lääne Ringkonnaprokuratuur jättis
  14. märtsi 2020 teatisega kriminaalmenetluse alustamata kuriteosündmuse aegumise tõttu. Teates märgitu kohaselt on erinevad õigusasutused selgitanud XX-le alates
  15. a-st, et kuriteoteates esitatud asjaoludel ei esine kelmuse ega mõne muu kuriteo tunnuseid. XX on pankrotihalduri poolt
  16. novembril 2007 tsiviilasjas nr 2-07-3159 hagist loobumise ja menetluse lõpetamise osas esitanud politsei ja prokuratuuri erinevatele üksustele mitmeid erinevate kuriteokoosseisudega kuriteoavaldusi. Vastusena on kuriteoavalduste alusena koostatud kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatised, kuivõrd pankrotihalduri tegevuses ei sedastatud kuriteotunnuseid. Põhja Ringkonnaprokuratuur teavitas XX sellest
  17. novembril 2007 kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatises nr
  18. Pankrotihaldur DD poolt tsiviilasjas hagist loobumises ei tuvastatud KarS § 2172 tunnuseid. Kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatise nr 08230112416 kohaselt ei tuvastanud uurija niisamuti pankrotihalduri poolt hagist loobumises KarS § 2172 (usalduse kuritarvitamine) ega ka KarS § 293 (pistise võtmine) tunnuseid (teatis nr 08230112416 jäi muutmata ka
  19. septembril 2008 Riigiprokuratuuri kaebuse rahuldamata jätmise määrusega). Kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatises nr 10730000538 selgitati XX-le, et pankrotihaldur DD tegevuses tsiviilasjas nr 2-7-3159 hagist loobumisel ei tuvastatud korruptsioonikuriteo tunnuseid. Eelnevalt nimetatud pankrotihalduri tegevust käsitlesid ka kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatised nr 10730000634 (
  20. novembrist 2010), 13730000155 (
  21. märtsist 2013) ja 13221000101 (
  22. oktoobrist 2013). Ringkonnaprokurör nõustus kõigis neis teatistes esitatud seisukohtadega pankrotihaldur DD poolt
  23. novembril 2007 tsiviilasjas nr 2-07-3159 hagist loobumises kuriteotunnuste puudumise kohta. Isegi, kui pankrotihalduri tegevuses esineksid kuriteo tunnused, siis on kuriteo fakt aegunud. Kuriteoteate kohaselt pani pankrotihaldur kuriteo toime
  24. novembril 2007 tsiviilasjas hagist loobumise avalduse esitamisega, milline rahuldati Pärnu Maakohtu poolt
  25. novembril
  26. KarS § 81 lg 1 järgi ei tohi kedagi kuriteos süüdi mõista ega karistada, kui kuriteo toimepanemisest on möödunud kümme aastat I astme kuriteo korral või viis aastat II astme kuriteo korral. Seega esines XX kuriteoteates kirjeldatud asjaoludes absoluutne menetlustakistus kuriteo aegumise näol ja kriminaalmenetlus tuli igal juhul KrMS § 199 lg 1 p 2 alusel jätta alustamata.
  27. XX vaidlustas Riigiprokuratuuris.
  28. aprillil 2020 kriminaalmenetluse alustamata jätmise
  29. Riigiprokuratuur jättis
  30. aprilli
  31. a määrusega XX kaebuse rahuldamata ja kriminaalmenetluse alustamata, põhistades oma otsustust kokkuvõtlikult järgmiselt. Riigiprokuratuur nõustus kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatises märgitud põhjendustega. Täiendavalt märkis Riigiprokuratuur, et AS Y pankrotihaldur DD poolt tsiviilasjas nr 2-07-3159
  32. novembril 2007 kuriteoteates märgitud hagist OÜ-ga C
  33. septembril 2001 sõlmitud kinnistu aadressil XXX müügitehingu kehtetuks tunnistamise ja vara tagasivõitmise kohta loobumisega, ei ole pankrotihaldur toime pannud KarS § 199 mõttes vargust ega ka KarS § 209 mõttes kelmust. Varguse kontekstis ei ole pankrotihaldur selle toiminguga omastamise eesmärgil ära võtnud pankrotivara hulgast talle võõrast vallasasja (KarS § 199 kohaselt saab varastada üksnes võõrast vallasasja). Vaidlusalune hagi rääkis kinnistu aadressil XXX müügitehingu kehtetuks tunnistamisest ja vara pankrotivara hulka tagasivõitmisest, millisel juhul saaks kuriteoobjektina käsitleda üksnes pankrotivara hulka mõeldud kinnistut ehk kinnisasja. Niisamuti ei ole hagist loobumine võimaldanud pankrotihalduril tema jaoks võõrast vara endale võtta selle omastamise eesmärgil, mistõttu ei ole põhjust siinkohal rääkida ka varguse toimepanemisest. Eelpoolnimetatud hagist loobumise avalduse esitamisel Pärnu Maakohtule ei ole kellelegi loodud selle toiminguga teadvalt ebaõiget ettekujutust hagist loobumise asjaoludest. Pankrotihaldur on asjakohaselt oma seisukohta põhjendanud. Kas nendega oldi nõus või mitte, ei tähenda, et nende põhjuste osas on esitatud valeandmeid. Seetõttu ei saa rääkida hagist loobumisel ebaõige ettekujutuse loomisest, mille tõttu oleks AS-le Y tekkinud varaline kahju ja millega oleks pankrotihaldur saanud varalist kasu ehk siis kelmuse koosseisu realiseerimisest. Eeltoodud arutluskäik on igal juhul ainetu, kuivõrd väidetav kuriteofakt, s.o
  34. novembril 2007 AS Y pankrotihaldur DD poolt tsiviilasjas nr 2-07-3159 OÜ-ga C
  35. septembril 2001 sõlmitud kinnistu aadressil XXX müügitehingu kehtetuks tunnistamise ja vara tagasivõitmise hagist loobumine, oli kuriteoteate esitamise ajaks aegunud, mille tõttu on kriminaalmenetluse alustamine absoluutselt välistatud. Nii nagu ringkonnaprokurör selgitas on KarS § 81 kohaselt võimalik teise astme kuritegude puhul kriminaalmenetlust alustada 5 aasta jooksul peale kuriteofakti toimumist. Nii vargus kui ka kelmus on KarS kohaselt käsitletavad teise astme kuritegudena. Nende kuriteokoosseisude alusel määratletud kuriteofaktis möödus kriminaalmenetluse aegumise tähtaeg
  36. novembril
  37. RIIGI ÕIGUSABI TAOTLUS
  39. mail 2020 registreeriti Tallinna Ringkonnakohtus XX taotlus, milles ta soovib riigi õigusabi, vaidlustamaks Tallinna Ringkonnakohtus Riigiprokuratuuri
  40. aprilli
  41. a määrust, millega jäeti rahuldamata tema määruskaebus kriminaalmenetluse nr 20750000027 alustamata jätmise teatele. Taotlus ja selle juurde lisatud dokumendid esitati Tallinna Ringkonnakohtule elektrooniliselt, seejuures ei olnud riigi õigusabi taotlus digitaalselt allkirjastatud. Taotluses leiab XX, et pankrotihaldur on kuriteoteates esitatud asjaoludel pannud toime varguse summas 507 662,83 eurot.
  42. Tallinna Ringkonnakohus jättis
  43. mai 2020 määrusega XX taotluse käiguta ja anti puuduste kõrvaldamiseks aega
  44. maini
  45. XX kõrvaldas puudused tähtaegselt. MÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  46. Ringkonnakohtunik leiab, et XX riigi õigusabi taotlus Riigiprokuratuuri
  47. aprilli 2020 määruse vaidlustamiseks tuleb jätta rahuldamata. Oma otsustust põhjendab ringkonnakohtunik järgmiselt.
  48. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt on riigi õigusabi saamise esmaseks eelduseks taotleja maksejõuetus. Arvestades XX esitatud majandusliku teatise andmeid, leiab ringkonnakohtunik, et tema majanduslik seisund on selline, mis ei luba eeldada õigusabi eest tasumist. Nimelt, nähtuvalt majandusliku seisundi teatisest, on taotleja igakuine sissetulek 481,64 eurot, mis moodustub pensionist. Muid sissetulekuid taotlejal ei ole. Teatises on loetletud ära ka igakuised vältimatud kulud, mida saab ringkonnakohtuniku hinnangul pidada eluliselt usutavaks, ning mis kogusummas katavad XX sissetuleku pea terves ulatuses. Teatise kohaselt muud vara taotlejal ei esine. Teatises on ära toodud ka arvestatava suurusega võlgnevus ühe eraisiku ees. XX maksevõime on teatisest nähtuvate andmete pinnalt seega minimaalne. Seda arvestades saab XX lugeda RÕS § 6 lg 1 tähenduses riigi õigusabi saama õigustatud isikuks.
  49. Lisaks eelnevale tuleb riigi õigusabi taotluse lahendamisel hinnata, kas ei esine RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud riigi õigusabi andmisest keeldumise aluseid. Ringkonnakohtuniku hinnangul tuleb XX-le keelduda riigi õigusabi andmisest RÕS § 7 lg 1 p-st 5 tulenevalt. Nimetatud õigusnormi kohaselt ei anta taotlejale riigi õigusabi, kui asjaolude kohaselt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Ringkonnakohtunik märgib, et asjaoludest tulenevalt soovib XX riigi õigusabi selleks, et vaidlustada ringkonnakohtus kriminaalmenetluse alustamata jätmist väidetavas kuriteosündmuses, mis on kuriteoteatest nähtuva põhjal tänaseks selgelt aegunud. Kuriteoteates on viidatud kelmusele, taotluses ringkonnakohtule selgitab XX, et pankrotihaldur pani toime varguse. Nii või teisiti, olgu tegemist
  50. a toime pandud varguse või kelmusega, on see aastaks 2020 aegunud KarS § 81 lg 1 p 2 kohaselt. Kriminaalmenetluse alustamata jätmise teates ja Riigiprokuratuuri kaebuse rahuldamata jätmise määruses on XX-le selgitatud asjakohaselt ja põhjalikult, et tegemist on kriminaalmenetlust välistava absoluutse menetlustakistusega seaduse ehk KrMS § 199 lg 1 p 2 kohaselt. Ka juhul, kui XX-le antaks riigi õigusabi kaebuse koostamiseks ringkonnakohtule, on juba tuvastatud asjaolude pinnalt selge, et selline kaebus jääb rahuldamata, kuna see on perspektiivitu. See aga tähendab, et esineb RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks.
  51. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes RÕS § 6 lg-st 1 ja § 7 lg 1 p-st 5 ja KrMS § 41 lgst 3 jätab ringkonnakohus XX riigi õigusabi taotluse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.