KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Janar Jäätma, Monika Laatsit ja Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 28.05.2020, Tallinn Kohtuasja number 2-19-20814 Kohtuasi XX kaebus k

) § 28 lgle 1, § 29 lg-le 2 ja § 35 lg-le

2. Sissenõudja esitas kohtutäiturile 22.11.2019 kaebuse, milles taotles ettemaksu otsuse tühistamist. Sissenõudja arvates on ettemaksu otsus ebaseaduslik, kuna

29 lg 2 kohaselt ei või ettemaksu nõuda isikult, kes esitab täitmiseks elatusraha nõude. 5. Kohtutäitur jättis 16.12.2019 otsusega avaldaja kaebuse rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt välistab

§ 29

lg 2 ettemaksu küsimise üksnes olukorras, kus kohtutäiturile esitatakse täitmisavaldus perioodilise elatise sissenõudmiseks ja kuna avaldaja nõudis elatise võlgnevuse sissenõudmist, siis on kohtutäituril õigus nõuda enne täitemenetluse alustamist ettemaksu tasumist. 6. Avaldaja esitas 27.12.2019 Harju Maakohtule kaebuse, milles palus tühistada kohtutäituri 16.12.2019 otsus ja kohustada kohtutäiturit avaldaja kaebust uuesti läbi vaatama. Kaebuse põhjenduste kohaselt on

§ 29

lg-s 2 sätestatud absoluutne keeld nõuda ettemaksu isikult, kes esitab täitmiseks elatusraha nõude. Kohtutäitur pahatahtlikult ja otsitud põhjusel ei alusta täitemenetlust põhjusel, et tema ei soovi tegeleda täitemenetlusega, kus on vaja teha täiendavaid toiminguid võrreldes tavalise rahalise nõude sissenõudmisega. Kohtutäitur on teadlik, et avaldaja on alaealine isik, kellel ei ole raha ettemaksu maksmiseks. Esimese astme kohtu määrus 7. Harju Maakohus jättis 03.04.2020 määrusega kaebuse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on Riigikohtu tsiviilkolleegium 31.03.2011 määruses asjas nr 3-2-1-14-11 leidnud, et varem kogunenud ja täitmisele esitatud elatisraha võlgnevuse puhul on tegemist tavalise rahalise sissenõudega, mitte perioodilise elatise sissenõudmisega.

§ 29

lg 2 välistab ettemaksu küsimise üksnes olukorras, kus kohtutäiturile esitatakse täitmisavaldus perioodilise elatise sissenõudmiseks. Elatusraha mõistet sisustades tuleb arvesse võtta ka

§ 37

lg-s 1 märgitut, mis sätestab selgelt, et elatusraha sissenõudmise eest makstav menetluse alustamise tasu on sõltuvuses elatusraha miinimummäärast. Seega võib järeldada, et 2 2-19-20814 seadusandja on elatusraha mõiste all silmas pidanud just perioodilist elatise tasumise kohustust, mis tuleneb perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg-st

1. Kohtutäitur ei ole diskretsioonivolitust ületanud, kuna võlgniku elukoht on Permi linnas Venemaal. Täitemenetlus on sellisel juhul kohtutäituri jaoks tavapärasest töömahukam ja ettemaksu küsimine on põhjendatud. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
2. Sissenõudja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse ja rahuldada tema kaebuse, jäädes varem esitatud seisukohtade juurde. Lisaks märgib avaldaja, et maakohus rikkus täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg-st 2 tulenevat 15-päevast kaebuse lahendamise tähtaega.
3. Kohtutäitur palub jätta määruskaebuse rahuldamata, jäädes varem esitatud seisukohtade juurde.
4. Maakohus jättis määruskaebuse Ringkonnakohtule lahendamiseks. rahuldamata ning edastas selle Tallinna RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659 jätta rahuldamata ning maakohtu määrus tuleb jätta muutmata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu määruse põhjendustega.
6. TMS § 40 lg 2 p 3 kohaselt ei või täitekulude ettemaksu nõuda füüsiliselt isikult, kes esitab täitmiseks täitedokumendi elatise sissenõudmiseks. TMS § 40 lg 5 kohaselt võib kohtutäituri tasu ettemaksu sissenõudjalt nõuda kohtutäituri seaduses ettenähtud ulatuses ja korras.

§ 29

lg 2 sätestab: „Kohtutäituril on õigus nõuda tasu ettemaksu seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses. Ettemaksu ei või nõuda isikult, kes esitab täitmiseks elatusraha nõude.“ 13. Riigikohtu tsiviilkolleegium leidis 31.03.2011 määruses asjas nr 3-2-1-14-11 (p 11), et

§ 37

lg 1 kontekstis hõlmab termin „elatusraha“ üksnes perioodilist elatist.

§ 29

lg 2 teises lauses on samuti kasutatud terminit „elatusraha“ ja oleks põhjendamatu anda neile erinev sisu.

1. Tulenevalt Riigikohtu osundatud seisukohast on elatise võlgnevus tavaline rahaline nõue. Seda kinnitab ka viis, kuidas täitemenetluses täidetakse perioodilist elatisnõuet ja elatise võlgnevuse nõuet. Erinevalt perioodilise elatise sissenõudmisest ei saa elatise võlgnevuse puhul kasutada sundtäitmise hõlbustamise meetmeid (TMS § 25 lg 1¹, § 28 lg 1¹, § 118¹, § 132 lg 1¹ ja 8¹. peatükk). Elatise võlgnevuse sissenõudmiseks tuleb kasutada neid meetmeid, mis on TMS-s ette nähtud tavalise rahalise nõude sissenõudmiseks. Perioodilise elatise (elatusraha) ja elatise võlgnevuse puhul on seega tegemist erinevate nõuetega.
2. Seega, kuna elatise võlgnevus on tavaline rahaline nõue ja selle sissenõudmine ei erine muude võlgnevuste sissenõudmisest, ei kohaldu selle suhtes TMS § 29 lg 2 teises lauses sätestatud ettemaksu nõudmise piirang. Kohtutäituri ja maakohtu seisukohad on õiguspärased.
3. Kohtutäituri tasu ettemaksu nõudmine on kohtutäituri kaalutlusotsus. Kuna sissenõudjaks on alaealine laps, tuli kohtutäituril tasu ettemaksu nõudmist eriti hoolikalt kaaluda. Samas tuleb nõustuda, et praegune täitemenetlus osutub võlgniku elukohta arvestades ilmselt tavapärasest töömahukamaks. Samuti tuleb arvestada, et sissenõudja poolt ettemaksu 3 2-19-20814 tasumata kuulub Harju Maakohtu 16.12.2015 otsus asjas nr 2-14-5927 täitmisele perioodilisi makseid puudutavas osas. Kogunenud võlgnevuse 69 000 euro puhul pole ilmselgelt tegemist rahaga, mille puudumisel satuvad ohtu alaealise lapse eksistentsiaalsed miinimumvajadused. Neil põhjustel ei leia ringkonnakohus, et kohtutäitur oleks 69 000 euro suuruse elatise võlgnevuse pealt ettemaksu nõudmisel ületanud kaalutlusõiguse piire, jätnud mõne asjakohase kaalutluse arvestamata või teinud muid kaalutlusvigu, mis annaks alust kohtutäituri otsuse tühistamiseks.
4. Kuigi maakohus ei vaadanud võlgniku kaebust läbi TMS § 218 lg 2 esimeses lauses sätestatud 15 päeva jooksul, ei mõjutanud see asja sisulist tulemust ega anna alust maakohtu määruse tühistamiseks või muutmiseks.
5. Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 ja § 172 lg 1 kohaselt avaldaja kanda. (digitaaliselt allkirjastatud) 4