Obsah (6)

§ 96§ 97§ 99§ 101§ 102§ 108

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-20-545 Otsuse tegemise aeg ja koht 30. aprill 2020, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi V. M. hagi A. M. vastu elatise nõudes. H

) 8-ndas peatükis. Vastavalt

§ 96

ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Vastavalt

§ 97

lg 2 on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21- aastaseks saamiseni.

1. Sünnitunnistusest nähtub, et A. M. on V. M. isa. xxx 07.01.2020.a tõendist nr. 3.1-13/2 nähtub, et V. M. õpib kutsehariduskeskuse II kursusel, lõpetamise tähtaeg juuni
2. Hageja nõuab kostjalt elatist alates 01.12.2019 summas 292 eurot kuus.
3. Täisealiseks saanud õpinguid jätkavale lapse elatise nõude lahendamisel tuleb lähtuda

§ 99lg 1 (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15 p 10).

Tulenevalt

§ 99

lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Täisealise lapse elatisenõude lahendamisel ei saa lähtuda

§ 101

lg 1 sätestatud elatise miinimumsuuruse nõudest (mis on sätestatud alaealisele lapsele elatise väljamõistmise puhul). Elatise saamiseks tuleb täisealisel lapsel tõendada oma vajadusi enda tavalisest elulaadist lähtudes. 22.01.2020 esitatud kulude kalkulatsiooni kohaselt moodustavad hageja igakuised kulutused kokku 612,50 eurot kuus. Tõendeid kulutuste kohta lisatud ei ole.

1. 05.02.2020 esitatud vastuses palus kostja kohustada hagejat esitama põhjalikud andmed kulude ja varade kohta, samuti andmed nende kulude kohta, mida kannab hageja ema. Kuigi kohus edastas kostja vastuse hagejale, ei ole hageja täiendavaid andmeid kohtule esitanud. Samas leiab kohus, et hageja poolt täiendavate tõendite mitteesitamine ei takista käesoleva hagi läbivaatamist.
2. Kohus tutvudes hageja poolt esitatud kulude kalkulatsiooniga, leiab, et mitte kõik hageja poolt märgitud kulutused ei ole vajalikud, on kulutusi, mis on ilmselgelt ülepaisutatud, samuti esitatud perioodi eest, mis ei hõlma käesoleva hagiga seotud ajavahemikku. Kohtule tunduvad ülepaisutatud ja/või põhjendamatud alljärgnevad kulutused: • Kohus ei pea põhjendatuks keelekursuste ja sõidueksamiga seotud kulusid kogusummas 50 eurot kuus, kuna hageja ei ole esitanud mingeid tõendeid keelekursuste ja nende maksumuste kohta. Kuna hageja puhul on tegemist täisealise isikuga, siis lasub hagejal ka vastutus iseenda õpitulemuste eest ning nende kulude kostja kanda jätmine ei ole põhjendatud. Mis puudutab kulutusi sõidueksamile, siis on kohtu poolt tuvastatud, et hagejale on 08.11.2019 väljastatud esmane juhiluba nr. xxx, mis eeldab, et hageja poolt on sõidueksam juba sooritatud perioodil, mil kostja maksis hageja ülalpidamiseks elatist ning antud kulu lisamine igakuise kuluna ei ole põhjendatud. Antud kulude osas on esitanud vastuväite ka kostja ning kohus nõustub kostja vastuväitega; • Kohus ei pea osaliselt põhjendatuks hageja poolt märgitud transpordikulusid summas 120 eurot kuus, kuna hageja ei ole tõendanud nende kulude vajalikkust. Kuigi kostja, esitades 3 nende kulude osas vastuväite, märkis, et kulud ei ole põhjendatud, sest hageja elab õppeasutuse läheduses, siis nähtub kohtule esitatud tõendist, et hageja õpib Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse Narva õppekohas, so mitte elukoha läheduses. Samas leiab kohus, et antud kulu ei ole suuremas osas tõendatud ja põhjendatud, kuna Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse 27.03.2020 vastuse kohaselt „….on Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses korraldatud tasuta busside liiklus õppekohtade vahel. Kohtla-Järvel elavatel õpilastel on võimalus kasutada koolibussi marsruutidel Kohtla-Järve-Sillamäe väljumisega kell 07:15 ja edasi Sillamäe-Narva väljumisega kell 7:
3. Koolipäeva lõppu koolibuss väljub Narvast Sillamäe suunas kell 15:25 ning edasi Sillamäelt Kohtla-Järveni kell 15:
4. Tasuta koolitransporti saavad kasutada kõik kooli õpilased.“ Seega võib pidada vajalikuks ja mõistlikuks transpordikuluks 20 eurot kuus (juhuks, kui puudub võimalus kasutada koolitransporti); • Kohus peab põhjendatuks hügieeniga seotud kulutusi osaliselt, mitte 20 euro, vaid 10 euro (so 120 eurot aastas) ulatuses kuus – kohus leiab, et antud summa on piisav vajalike hügieenitarvete soetamiseks, kuna antud esemeid ei osteta siiski igakuiselt; • Kohus peab põhjendatuks rõivaste ja jalatsitega seotud kulutusi osaliselt, mitte 100 euro, vaid 50 euro (so 600 eurot aastas) ulatuses kuus – kohus leiab, et antud summa on piisav vajalike rõivaste/jalatsite soetamiseks, kuna antud esemeid ei osteta siiski igakuiselt, vaid pigem hooajaliselt ning neid kantakse pikema perioodi vältel. Ülaltoodust lähtuvalt leiab kohus, et hageja kulud, mida võivad olla põhjendatud ja vajalikud, moodustavad ca 402,50 eurot kuus (80+200+20+12,50+10+10+20+50).
5. Kuigi ülalpidamise ulatus on

§ 99

lg 1 järgi määratud ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest lähtudes, tuleb ülalpidamiseks kohustatud isikult elatist välja mõistes arvestada,

§ 102

ja § 105 lg 3 järgi ka tema varalist seisundit.

§ 102

lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 järgi ei vabane vanem üksnes alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning peab sellises olukorras kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

§ 102

lg 2 kohaldub üksnes alaealise lapse ülalpidamise korral ning muudel juhtudel võib ülalpidamist andma kohustatud isik

§ 102

lg 1 alusel ülalpidamiskohustusest vabaneda (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15).

§ 108

kohaselt, õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hagi on kohtule esitatud 13.01.2020, hageja palus välja mõista elatise tagasiulatuvalt, so alates 01.12.

2. Kostja 05.02.2020 kohtule esitatud vastuses hagiga ei nõustunud, esitades vastuväited kulude tõendamatuse osas.
3. Kohus, tutvudes kostja poolt esitatud vastuväidetega ja lisatud dokumentidega, peab vajalikuks märkida alljärgnevat: • Kuna kostja märgib ise, et hageja elab koos oma emaga, siis peaks olema iseenesest arusaadav ja mõistetav, et kuna hagejal puudub iseseisev sissetulek, siis kannab tema ülalpidamisega seatud kulutused tema ema, seega ei vaja antud asjaolu täiendavat tõendamist; • Kuna kostja ei ole alates
4. detsembrist (pärast hageja täisealiseks saamist) hagejale ülalpidamist andnud ning hagejal puudub sissetulek, siis on ilmselge, et hageja ema kannab vähemalt praegusel hetkel kõik hageja ülalpidamisega seotud vajalikud kulud, seega ei vaja see asjaolu täiendavat tõendamist; 4 • Mis puudutab kostja taotlust „kohustada hagejat esitama põhjalikud andmed kulude ja varade kohta“, siis jääb kohtule ebaselgeks, mida on kostja antud taotlusega silmas pidanud. Kui kostja pidas silmas kõikide ostutšekkide, jne kuludokumentide esitamist, siis kerkib küsimus, et mida teha juhul, kui hageja ei ole neid tšekke kogunud? Kas see tähendaks, et hageja ei ole kulutusi tõendanud või ei ole tal kulutusi olnud? • X AS 28.01.2020 teatisest nähtub, et kostja 6 kuu brutotöötasu moodustab 10 906,76 eurot, so 1817,79 eurot kuus, mis annab tunnistust sellest, et kostja omab piisavalt rahalisi vahendeid elatise maksmiseks (kulutusi ei ole kostja kohtule esitatud vastuses märkinud).
5. Kohus tegi enda algatusel hageja, tema ema ja kostja varalise seisundi hindamiseks päringud Maksu- ja Tolliametile, samuti pidas kohus vajalikuks päringute tegemist erinevatesse registritesse.
6. Maksu- ja Tolliameti 26.03.2020 vastuse kohaselt moodustas hageja V. M. neto-sissetulek ajavahemikul 01.03.2019-29.02.2020 kokku 0,14 eurot; tema ema I. D. neto-sissetulek ajavahemikul 01.03.2019-29.02.2020 moodustas 10 081,84 eurot, so keskmiselt 840,15 eurot kuus. Maksu- ja Tolliameti 26.03.2020 vastuse kohaselt moodustas kostja A. M. neto-sissetulek ajavahemikul 01.03.2019-29.02.2020 kokku 22 217,30 eurot, so keskmiselt 1 851,44 eurot kuus. Seega ületab hageja isa, so kostja sissetulek rohkem kui kahekordselt hageja ema sissetuleku. Kostjale kuulub kinnisasi aadressil xxx, mida kostja kasutab elukohana ja sõiduauto Audi Q7, reg.märgiga xxx, 2008.a. ehitusaasta; ning 2 haagist, reg.märkidega xxx, ehitusaasta 2013 ja xxx, ehitusaasta
7. Hagejale kuulub sõiduauto Volkswagen Passat Variant, reg.märgiga xxx, Kinnisvara hagejale ei kuulu. ehitusaasta
8. Hageja emale kuulub korteriomand aadressil xxx, mida hageja ja tema ema kasutavad elukohana ja 2 mopeedi: Yamaha YN50, reg.märgiga xxx, ehitusaasta
9. ning Benelli 491ST, reg.märgiga xxx, ehitusaasta
11. Ülaltoodud andmetest nähtub, et kostja majanduslik seis on piisavalt hea selleks, et hageja ülalpidamiseks tema õpingute ajal elatist maksta. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis võiksid välistada elatise maksmise kostja poolt. Kohtu poolt on tuvastatud, et hageja vajalikud ja põhjendatud kulud moodustavad 402,50 eurot kuus.
12. Seega leiab kohus, et on põhjendatud kostjalt välja mõista elatis alates 01.12.2019 summas 201,25 eurot kuus (402,50/2=201,25), kuni V. M. poolt xxx lõpetamiseni, so kuni
13. juuni
14. (õppeasutuse mittelõpetamise korral kuni eksmatrikuleerimiseni). Eeltoodust lähtuvalt rahuldab kohus hagi TsMS § 3 lg 2, perekonnaseaduse (

) § 96, § 97 lg 2, § 100; § 108 toodud õiguslikel alustel osaliselt. Menetluskulude jaotus

1. TsMS § 173 lg 1, 2 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse 5 avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise ja muutmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis. Kostja esindaja esitas 31.12.2018 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt moodustavad kostja menetluskulud kokku 671,81 eurot. Kostja esindaja palus jätta menetluskulud hageja kanda. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 164 lg 3 kohaselt, ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta.
2. Kuna hageja ja kostja on riigilõivu tasumisest vabastatud, TsMS § 164 lg 3 märgitud asjaolusid ei esine, siis jätab kohus muud menetluskulud lähtuvalt TsMS § 163 lg 1 poolte endi kanda Helgi Vinni Kohtunik /digitaalallkiri/ 6