Obsah (5)

§ 424§ 73§ 32§ 56§ 50

1-20-2921 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. mai 2020. a Haapsalu Kriminaalasja number 1-20-2921 (19239000002) Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaksoo Ko

§ 424

lg 1 järgi lühimenetluses Prokurör Indrek Kalda Süüdistatav Ivo Lees – elukoht XXX XXXX XXXXX XXXX XXXXXXX XXXX XXXXX XXXXXXX, isikukood 36405022724, XX kodanik, XXXharidus, emakeel XX, ei tööta, karistamata Kaitsja Advokaat Vahur Krinal RESOLUTSIOON 1. Süüdi mõista Ivo Lees

§ 424lg 1 järgi ja karistada vangistusega 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud. 2. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada Ivo Leesile mõistetud karistust ⅓, s.o 6 kuu võrra ning karistuseks on vangistus 1 (üks) aasta. 3. Vastavalt

§ 73

lg 1, 3 jätta ärakandmata 1-aastane vangistus Ivo Lees suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et ärakandmata vangistust ei pöörata täitmisele kui Ivo Lees ei pane 18 (kaheksateistkümne) kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

1. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o
2. mai
3. a
4. Võtta Ivo Leesilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 9 (üheksaks) kuuks, mille algust lugeda kohtuotsuse jõustumisest.
5. Välja mõista Ivo Leesilt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulu 1337 (üks tuhat kolmsada kolmkümmend seitse) eurot 84 senti /tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 ASis SEB Pank, ak nr EE502200221014193355 Swedbank ASis, ak nr EE401700017002872300 Luminor Bank ASis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 1 1-20-2921
6. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, otsus nr 120-2921, menetluskulud I. Lees/. Ajatada menetluskulu tasumise tähtaeg 12 kuu peale - määrata menetluskulu tasumisele osade kaupa 12 kuu jooksul alljärgnevalt - esimene osamakse 116,84 eurot tasuda otsuse jõustumisele järgneva kuu
7. kuupäevaks, järgnevad 11 osamakset summas 111 eurot järgnevate kuude
8. kuupäevaks. Eelnimetatud tähtaja möödumisel pööratakse otsus täitmisele ja saadetakse kohtutäiturile ning lisandub kohtutäituri tasu.
9. Saata kohtuotsus peale jõustumist Regionaalse Maanteeameti liiklusregistri büroole juhtimisõiguse äravõtmise osas registrisse kande tegemiseks. Ivo Lees on kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus otsusega mittenõustumisel esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Prokuratuuril KrMS § 318 lg 3 p 2 alusel apellatsiooniõigus puudub. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. SÜÜDISTUS Ivo Leesi süüdistatakse selles, et tema juhtis 29.12.2018 kella 20.00-20.28 paiku XXXX XXXXXXXXX XXXXXXXX XXXXX XXXXX XXXXX XXXXXXX – XXXXXX tee 6-ndal kilomeetril oma isiklikku mootorsõidukit XXXXXX XXXXXXX, registreerimismärgiga XXXXXX alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et tema ühes grammis veres oli alkoholisisaldus - etanooli 2,60 +- 0,06 mg/g, seega isikuna, kellel oli alkoholi sisaldus veres mitte vähem kui 2,54 mg/g (k=2). Sellise tahtliku tegevusega rikkus Ivo Lees Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi juht olla alkoholijoobes ja § 69 lg 2 p 1 sätteid, mille kohaselt loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi. Sellise tegevusega pani Ivo Lees toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTUS UURITUD TÕENDID ja KOHTU SEISUKOHT Ivo Lees ütles kohtus, et on süüdi, kohtus enda küsitlemist ei soovinud ja ütles, et kõik on kirjas uurimisel antud ütlustes. Kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub /II kd tl 2831/, et Ivo Lees ennast kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud. I. Lees sõnul läks ta 29.12.2018 XXXXXXXXX sõbrale külla. Umbes kella 17.00 ajal sõitis ta XXXXXXXXXXX kodust enda autoga XXXXXXX XXXXXXX, registreerimismärgiga XXXXXX, XXXXXX sadamasse. Praamil nägid I.Leesi ka tunnistajad S.V ja P.R. S.V /kd II tl 10/ on rääkinud, et töötas 29.12.2018 praamil, mis sõidab XXXXXXXX ja XXXXXXXX vahel. I.Lees ja S.V on rääkinud kokkulangevalt, et enne väljumist ostis I.Lees, kes oli praamile jõudnud umbes paar tundi varem, praamipileti endale ja autole, ühe 0,5 liitrise GIN-i, mis on umbes kangusega 4-5 kraadi ja poole reisi peal ostis teise samasuguse joogi. 2 1-20-2921 S.V on öelnud, et ühe GIN-i jõi see mees ära, teise jäi natuke järgi. I.Lees – ühe GIN-i jõi ära ja teine jäi praamis lauale. S.V andis alkoholi tarvitanud I.Leesist, kes oli praamile tulnud autoga, teada praamil viibinud erariietes politseinikule, et alkoholi tarvitanud juht liiklusesse ei satuks. Tunnistaja P.R kinnitas /tl 12-14 II kd/, et S.V talle alkoholi tarvitavast isikust teada andis. Nägi, et I.Lees jõi 0,5 liitrist GIN-i ja sõidu ajal jõi ta neid kaks. Teatas XXXXXXX politseipatrullile, et praamilt võib tulla joobes juht. Nende tõenditega on tõendamist leidnud, et I.Lees tarvitas 29.12.2018 praamil alkoholi. I.Lees kirjeldas, et kui praam jõudis XXXXle, istus ta esialgu autos kõrvalistuja kohale. Nähes, et teised autod ootavad tema auto taga, läks ta rooli ja sõitis praamilt maha. Sõitis esimese valgustatud kohani, parkis auto sinna. P.R on rääkinud, et nägi, et I.Lees istus XXXXXX XXXXXX reg.nr XXXXXX rooli ja sõitis autoga praamilt maha. Auto sõitis umbes 300-400 meetrit, keeras vasakule XXXX muuseumi otsas olevasse parklasse ja jäi seisma. Eelkirjeldatud ütlused kinnitavad kokkulangevalt, et I.Lees oli isikuks, kes 29.12.2018 XXXXXX XXXXXXXga praamilt maha sõitis, s.o juhtis süüdistuses märgitud ajal ja kohas mootorsõidukit. Vaidlus oli kohtus selle üle, kas I.Lees juhtis mootorsõidukit joobeseisundis. P.R selgitas, et politseipatrull – J.L ja K.H jõudsid kohale 5-10 minuti pärast peale praamilt maha sõitmist. Seda kinnitas ka I.Lees. P.R ja K.H /II kd, tl 15-17/ sõnade kohaselt juht keeldus indikaatorvahendisse puhumast. I.Lees on seda asjaolu kinnitanud. 29.12.2018 kell 20.28 on I. Lees suhtes kasutatud indikaatorvahendit, I.Lees keeldus indikaatorvahendisse puhumast /kd II tl 2/. 29.12.2018 kell 20.30 kõrvaldati I. Lees sõiduki juhtimiselt, kuna oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis /kd II tl 3/. K.H rääkis, et seejärel viisid koos J.L´ga I. Leesi XXXXXX haiglasse, kus tal võeti vereproov joobe tuvastamiseks. I.Lees sellist asjade käiku kinnitab. Joobeseisundi tuvastamise saatekirjast /kd II tl 4/ nähtub, et I.Leesilt on 29.12.2018 kell 21.27 võetud etanoolisisalduse uuringuks verd. Nimetatud proovist 07.01.2019 tehtud uuring (akt nr 25T) näitas, et veres oli etanooli (2,60+-0,06), k=

1. Sama, 29.12.2018 kell 21.27 I.Leesilt võetud proovi kohta on teostatud ka toksikoloogiaekspertiis (Ekspertiisiakt nr 351, 13.04.2020) ja ekspert on andnud arvamuse, et ekspertiisiks esitatud verest leiti etanooli (2,60 +- 0,06) mg/g, k=
2. Eelkirjeldatud tõendid kinnitavad, et I.Leesi veres oli 29.12.2018 kell 21.27 alkoholi sisaldus mitte väiksem kui 2,54 mg/g. I. Lees väidab, et eelnevalt päeval ta alkoholi tarvitanud ei olnud. Seda, miks ütles politseinikele 29.12.2018, et oli ka eelnevalt päeval kodus alkoholi tarvitanud, ta ei mäleta. Jõi küll praamil 1,5 purki GIN-i, kuid hiljem tuvastatud alkoholijoobe sai ta sellest, et manustas peale auto peatamist sadamas kapsli, kus sisaldus kange alkohol. I. Lees selgitas, et kohe kui ta jättis auto seisma peale praamilt maha sõitmist, tuli tema auto juhipoolse ukse juurde võõras meesterahvas, kes proovis auto ust avada – koputas aknaklaasile ja karjus, et tee uks lahti. Ei teinud ust lahti. Taskus oli V.S viis aastat tagasi antud 4 x 3 cm suurusega ning umbes 1 cm paksusega kilest kapsel, milles oli kange alkohol, kuid täpset alkoholi kangust ei teadnud. Tekkis stress, et võõras meesterahvas ümber auto kõndis ja oli 3 1-20-2921 jätkuvalt ka kõhuvalu, seega võttis kapsli oma jope paremast taskust välja, hammustas katki ja sõi koos kilega selle ära. Tunnistaja P. R sõnade kohaselt jooksis ta peatunud sõiduki juurde, roolis oli sama mees, auto ust ta lahti ei teinud. Politsei ootamise ajal mees sõidukist välja ei tulnud ja P. R nägi, et ootamise ajal mees alkoholi ei tarvitanud, ta lihtsalt istus oma kohal sõidukis. Kohus märgib, et P.R ei kirjelda, et ta politsei ootamise ajal oleks ümber auto käinud, kirjeldab, et jälgis roolis istujat. Kui I.Lees oleks tema poolt kirjeldatud viisil alkoholikapsli ära tarvitanud, oleks see tegevus P.R´le näha olnud. Tunnistaja K. H on rääkinud, et I.Lees rääkis talle sündmuskohal, et elab XXXXXXXXX ja oli juba kodus jooma hakanud, oli ka praamil alkoholi tarvitanud (ütlused on tõendiks KrMS § 66 lg 2-1 p 3 alusel). Ekspertiisiaktis nr 19E-LÕX0114 20.11.2019 /tl 21-25 II kd/ on ekspert andnud arvamuse, et vastavalt kohtueelsel menetlusel kogutud andmetele ei ole võimalik, et 29.12.
3. a Ivo Lees tarbis vahetult pärast XXXX muuseumi juurde seisma jäämist tema ütlustest fikseeritud ühe 4x3x1 cm mõõtudega kapslitäie kanget alkoholi ning saavutas vere etanooli kontsentratsiooni 2,60 +- 0,06 mg/g , k=2, vaid ta pidi olema alkoholijoobes enne väidetava kapslitäie alkoholi manustamist, kuna ühe 4x3x1 cm mõõtudega kapslitäie kange alkoholi manustamisel oleks arvutuslikult Ivo Leesi vere etanooli kontsentratsioon olnud 0,12-0,14 mg/g. Ekspert on andnud ka arvamuse, et eelandmetest ja nende alusel tehtud arvutustest lähtuvalt oli 29.12.2018 Ivo Leesi vereproovist määratud etanooli kontsentratsioonist (2,60 +- 0,06 mg/g), k=2 umbes 0,35-0,63 mg/g tingitud tarvitatud 0,5 l mahuga veidi enam kui 1,5 purgitäiest 4-5vw% kangusega GINist. Ekspertiisiaktis nr 20E-LÕX0051 08.04.2020 /tl 46-48 II kd/ on ekspert andnud arvamuse, et I. Leesi vere etanooli kontsentratsioon 29.12.
4. a enne ekspertiisimääruses (12.08.2019) fikseeritud alkoholi (mõõtudega 4x3x1 cm ühe kapslitäie kange alkoholi ja 0,5 l mahuga 4-5 vw% kangusega veidi enam kui 1,5 purgitäie GIN-i) manustamist oli arvutuslikult vähemalt 1,77 mg/g. Kohus leiab, et eelkirjeldatu kinnitab kokkulangevalt, et I.Lees oli juba enne praamile jõudmist alkoholi tarvitanud, tarvitas ka praamil olles alkoholi ja 29.12.2018 kui ta mootorsõidukit praamilt maha juhtis, oli alkoholi kontsentratsioon tema veres mitte väiksem kui 2,54 mg/g. See tähendab, et liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 mõttes oli ta mootorsõiduki juhina alkoholijoobes. Kohus leiab, et I.Leesi ütlused tema poolt 29.12.2018 tarvitatud alkoholi koguste kohta (v.a praamil GINi joomine) ei ole usaldusväärsed, sest on tõsikindlat ümber lükatud teiste kohtule esitatud tõenditega ja I.Leesi sellekohased ütlused tuleb tõendite kogumist välja jätta. Kohus leiab, et kohtule esitatud tõenditega on tõendamist leidnud, et I.Lees oli 29.12.2018 süüdistuses märgitud ajal ja kohas mootorsõidukit juhtides joobeseisundis. I. Leesi tegu täidab

§ 424lg 1 sätestatud teokooseisu, seega kuriteo objektiivne koosseis on täidetud.

Kohus on seisukohal, et I. Lees pani teo toime otsese tahtlusega. I. Lees oli alkoholi tarvitanud juba enne kui hakkas kodust praamile sõitma, praamil tarvitas veel alkoholi. Tunnistaja S.V juhtis praamil tema tähelepanu ka sellele, et alkohol ja auto juhtimine kokku ei käi. I.Lees ütles S.V´le, et keegi tuleb talle järgi. See vastus näitab, et I.Lees sai aru, et ta on alkoholi tarvitamise tõttu seisundis, millises ei tohi autot juhtida. P.R kirjeldas, et praamil oli silmnähtavalt aru saada, et I.Lees on joobes. Samuti on P.R kirjeldanud, et I.Lees ei pannud autol sõites tulesid põlema ja auto vingerdas – kohus leiab, et sõidumaneer näitab selgelt, et I.Lees oli sellises joobes, mis takistas tal autot nõutava 4 1-20-2921 kindlusega juhtida. Kohus leiab, et joobeseisundi kirjeldamise protokollist /tl 2pöördel II kd/ on näha, et I.Lees oli joobes. Tal oli alkoholi lõhn suust. Korraldusi täitis, kuid neid pidi kordama. Jutt arusadav, kasutas roppusid väljendeid. Ei tea, kus täpselt asub ja kuidas sinna saaks, kuhu tahab minna. Mäletas viimase 24-tunni sündmusi. Käimisel vaarus kergelt. Isiku tujud vaheldusid, kord rahutu ja ärritunud, siis rahuneb. Ka I. Leesi veres tuvastatud alkoholi sisaldus oli selline, mille puhul ta ilmselgelt pidi aru saama, et ta on seisundis, millises ei tohi mootorsõidukit juhtida, kuid sellest hoolimata asus ta mootorsõidukit juhtima. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Süüküsimus.

§ 32

lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub

1. peatükis
2. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Kohus leiab, et kriminaalasjas ei ole kogutud ja kohtule esitatud tõendeid, mis välistaks I. Leesi süü temale süüks arvatud kuritegude toimepanemises. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kohtule esitatud tõenditega on tõendamist leidnud süüdistuses kirjeldatud kuriteo toimepanemine I. Leesi poolt. I. Leesi poolt toime pandud tegu täidab

§ 424lg 1 sätestatud teokoosseisu, on õigusvastane ja I.

Lees on selle toimepanemises süüdi. KARISTUS Põhikaristus Vastavalt toimepandule tuleb I.Leesi ka karistada.

§ 424

lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56lg 1 sätestatud alustest.

Karistamise alus on isiku süü, mis on tuvastatud. I. Lees on toime pannud ühe II astme kuriteo. Kohus leiab, et I. Leesi süü on keskmine – joobe määr oli oluliselt suurem kui kriminaalse joobe miinimummäär, tegu on toime pandud otsese tahtlusega. Karistust kergendavaid ja karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusregistri teatise /tl 38 II kd/ kohaselt on I. Lees karistamata isik. Kohus leiab, et I. Leesil tuvastatud alkoholijoove näitab, et ta oli enne mootorsõiduki juhtima asumist tarvitanud alkoholi suures koguses. Sellises joobes isik ei saa end tunda kainena ja sellises seisundis auto juhtimine näitab tahtlikku õiguskorra eiramist. I.Lees asus autorooli hoolimata sellest, et vahetult enne oli praamil töötav isik ka küsinud tema käest, et kuidas alkohol ja autoga sõitmine kokku käivad. See näitab, et I.Lees suhtub äärmiselt ükskõikselt õiguskorda. Kohus leiab, et üldpreventiivne karistuse eesmärk on I. Leesile karistuse mõistmise puhul oluline. Kohus leiab, et I. Lees ei hoolinud teiste liiklejate ohutusest, tema sõidustiil oli vingerdav. Kohus leiab, et kõiki karistuse mõistmise aluseid arvestades, ei ole I. Leesi võimalik karistada kergeima karistusega, milleks on rahaline karistus, vaid teda tuleb karistada vangistusega sanktsiooni keskmises määras. Samas leiab kohus, et I. Lees on võimalik karistuse kandmisest vabastada tingimuslikult

§ 73

alusel, sest ta on karistamata isik, ka peale käesolevas asjas arutusel olevat tegu (sündmus toimus 29.12.2018, s.o aasta 5 kuud tagasi) ei ole ta kohtule esitatud andmetel uusi õigusrikkumisi toime pannud. Lisakaristus 5 1-20-2921 I. Leesil on juhtimisõigus, mida näitab tl 32 II kd olev juhiluba, kehtivuse algus 29.06.2011 ja kehtib kuni 28.06.2021.

§ 50

lg 1 p 1 kohaselt mootorsõiduki ohutu liiklemisega seotud süüteo eest võib süüdimõistetule kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuriteo korral kuni kolmeks aastaks kohtu poolt. Prokurör leidis, et I. Lees suhtes tuleb kohalda lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 1 aastaks. I. Lees avaldas kohtus, et juhtimise õiguse äravõtmine tähendab tema jaoks töökaotust. Samas avaldas I.Lees kohtus, et juba 7 kuud ei ole töötanud. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-26-10 leidnud: “töökoha kaotamise võimalus ei saa olla iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks, sest

50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu.“ Kohus märgib, et lisakaristus ei täida mitte ainult süüdistatava süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet (

kommenteeritud väljaanne, 2009, § 49 p 1). Seega lisakaristuse kohaldamisega tuleb luua olukord, kus isik ei paneks toime uusi samalaadseid rikkumisi, s.t ei asuks joobnuna juhtima mootorsõidukit. Kohus leiab, et käesoleval juhul esinevad asjaolud, mis tingivad I. Leesi suhtes lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamise – I. Leesi puhul oli tegemist kriminaalse joobe miinimummäära olulise ületamisega, tal esinesid ka välised joobe tunnused ja ta asus autot juhtima hoolimata sellest, et talle oli vahetult enne seda meelde tuletatud, et alkohol ja autosõit kokku ei käi. Kõik need asjaolud annavad aluse põhjendatud kahtluseks, et I. Lees võib ka edaspidi liiklusalaseid süütegusid toime panna. Kohus leiab, et lisakaristust tuleb kohaldada alla sanktsiooni keskmise määra, mis on tingitud sellest, et I. Lees on karistamata isik ja kohus leiab, et kohtu poolt mõistatavad põhi- ja lisakaristus koos vastavad I. Leesi süü suurusele. Ivo Leesi suhtes tõkendit kohaldatud ei ole. Tsiviilhagi ei ole esitatud. Asitõendid puuduvad. MENETLUSKULUD. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuludeks käesolevas kriminaalasjas on: Sundraha. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 tuleb Ivo Leesilt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 876 eurot (1,5 * 584). Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see kaitsjale advokaadile V. Krinal I. Lees kaitsmise eest makstud riigi õigusabi tasu ja kulud 330,96 eurot. Joobe tuvastamisega seotud kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu – vere etanoolisisalduse uuringu maksumus 14 eurot /kd II tl 4/, eriarsti esmane vastuvõtt Hiiumaa haiglas 21,88 eurot /kd II tl 5, 6/, arstliku kohtutoksikoloogiaekspertiisi (akt nr 19E-LÕX0114 20.12.2019) tasu 95 eurot /tl 26 II kd/, kokku joobe tuvastamisega seotud kulu 130,88 eurot. Kokku I. Leesilt riigi kasuks välja mõistetavad menetluskulud 1337,84 eurot. Kohtule esitatud õiendi kohaselt puuduvad Maksu- ja Tolliametil andmed I. Leesi päevasissetulek kohta /tl 39/. I. Lees avaldas kohtuistungil, et on 7 kuud töötu olnud. Kohus leiab, et KrMS § 180 lg 3 alusel ja selleks, et süüdimõistmisega kaasnevate menetluskulude tasumine ei seaks I. Leesi raskesse majanduslikku olukorda, tuleb 6 1-20-2921 menetluskukude tasumine ajatada seaduses lubatud maksimaalse tähtaja, s.o 1 aasta peale. Kohus leiab, et menetluskulude tasumise ajatamine toetab ka I. Leesi resotsialiseerumisväljavaateid. (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 7