lg 1 järgi lühimenetluses Prokurör Indrek Kalda Süüdistatav Ivo Lees – elukoht XXX XXXX XXXXX XXXX XXXXXXX XXXX XXXXX XXXXXXX, isikukood 36405022724, XX kodanik, XXXharidus, emakeel XX, ei tööta, karistamata Kaitsja Advokaat Vahur Krinal RESOLUTSIOON 1. Süüdi mõista Ivo Lees
MS § 238 lg 2 alusel vähendada Ivo Leesile mõistetud karistust ⅓, s.o 6 kuu võrra ning karistuseks on vangistus 1 (üks) aasta. 3. Vastavalt
lg 1, 3 jätta ärakandmata 1-aastane vangistus Ivo Lees suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et ärakandmata vangistust ei pöörata täitmisele kui Ivo Lees ei pane 18 (kaheksateistkümne) kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
KOHTUS UURITUD TÕENDID ja KOHTU SEISUKOHT Ivo Lees ütles kohtus, et on süüdi, kohtus enda küsitlemist ei soovinud ja ütles, et kõik on kirjas uurimisel antud ütlustes. Kohtueelsel uurimisel antud ütlustest nähtub /II kd tl 2831/, et Ivo Lees ennast kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud. I. Lees sõnul läks ta 29.12.2018 XXXXXXXXX sõbrale külla. Umbes kella 17.00 ajal sõitis ta XXXXXXXXXXX kodust enda autoga XXXXXXX XXXXXXX, registreerimismärgiga XXXXXX, XXXXXX sadamasse. Praamil nägid I.Leesi ka tunnistajad S.V ja P.R. S.V /kd II tl 10/ on rääkinud, et töötas 29.12.2018 praamil, mis sõidab XXXXXXXX ja XXXXXXXX vahel. I.Lees ja S.V on rääkinud kokkulangevalt, et enne väljumist ostis I.Lees, kes oli praamile jõudnud umbes paar tundi varem, praamipileti endale ja autole, ühe 0,5 liitrise GIN-i, mis on umbes kangusega 4-5 kraadi ja poole reisi peal ostis teise samasuguse joogi. 2 1-20-2921 S.V on öelnud, et ühe GIN-i jõi see mees ära, teise jäi natuke järgi. I.Lees – ühe GIN-i jõi ära ja teine jäi praamis lauale. S.V andis alkoholi tarvitanud I.Leesist, kes oli praamile tulnud autoga, teada praamil viibinud erariietes politseinikule, et alkoholi tarvitanud juht liiklusesse ei satuks. Tunnistaja P.R kinnitas /tl 12-14 II kd/, et S.V talle alkoholi tarvitavast isikust teada andis. Nägi, et I.Lees jõi 0,5 liitrist GIN-i ja sõidu ajal jõi ta neid kaks. Teatas XXXXXXX politseipatrullile, et praamilt võib tulla joobes juht. Nende tõenditega on tõendamist leidnud, et I.Lees tarvitas 29.12.2018 praamil alkoholi. I.Lees kirjeldas, et kui praam jõudis XXXXle, istus ta esialgu autos kõrvalistuja kohale. Nähes, et teised autod ootavad tema auto taga, läks ta rooli ja sõitis praamilt maha. Sõitis esimese valgustatud kohani, parkis auto sinna. P.R on rääkinud, et nägi, et I.Lees istus XXXXXX XXXXXX reg.nr XXXXXX rooli ja sõitis autoga praamilt maha. Auto sõitis umbes 300-400 meetrit, keeras vasakule XXXX muuseumi otsas olevasse parklasse ja jäi seisma. Eelkirjeldatud ütlused kinnitavad kokkulangevalt, et I.Lees oli isikuks, kes 29.12.2018 XXXXXX XXXXXXXga praamilt maha sõitis, s.o juhtis süüdistuses märgitud ajal ja kohas mootorsõidukit. Vaidlus oli kohtus selle üle, kas I.Lees juhtis mootorsõidukit joobeseisundis. P.R selgitas, et politseipatrull – J.L ja K.H jõudsid kohale 5-10 minuti pärast peale praamilt maha sõitmist. Seda kinnitas ka I.Lees. P.R ja K.H /II kd, tl 15-17/ sõnade kohaselt juht keeldus indikaatorvahendisse puhumast. I.Lees on seda asjaolu kinnitanud. 29.12.2018 kell 20.28 on I. Lees suhtes kasutatud indikaatorvahendit, I.Lees keeldus indikaatorvahendisse puhumast /kd II tl 2/. 29.12.2018 kell 20.30 kõrvaldati I. Lees sõiduki juhtimiselt, kuna oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta on joobeseisundis /kd II tl 3/. K.H rääkis, et seejärel viisid koos J.L´ga I. Leesi XXXXXX haiglasse, kus tal võeti vereproov joobe tuvastamiseks. I.Lees sellist asjade käiku kinnitab. Joobeseisundi tuvastamise saatekirjast /kd II tl 4/ nähtub, et I.Leesilt on 29.12.2018 kell 21.27 võetud etanoolisisalduse uuringuks verd. Nimetatud proovist 07.01.2019 tehtud uuring (akt nr 25T) näitas, et veres oli etanooli (2,60+-0,06), k=
Kohus on seisukohal, et I. Lees pani teo toime otsese tahtlusega. I. Lees oli alkoholi tarvitanud juba enne kui hakkas kodust praamile sõitma, praamil tarvitas veel alkoholi. Tunnistaja S.V juhtis praamil tema tähelepanu ka sellele, et alkohol ja auto juhtimine kokku ei käi. I.Lees ütles S.V´le, et keegi tuleb talle järgi. See vastus näitab, et I.Lees sai aru, et ta on alkoholi tarvitamise tõttu seisundis, millises ei tohi autot juhtida. P.R kirjeldas, et praamil oli silmnähtavalt aru saada, et I.Lees on joobes. Samuti on P.R kirjeldanud, et I.Lees ei pannud autol sõites tulesid põlema ja auto vingerdas – kohus leiab, et sõidumaneer näitab selgelt, et I.Lees oli sellises joobes, mis takistas tal autot nõutava 4 1-20-2921 kindlusega juhtida. Kohus leiab, et joobeseisundi kirjeldamise protokollist /tl 2pöördel II kd/ on näha, et I.Lees oli joobes. Tal oli alkoholi lõhn suust. Korraldusi täitis, kuid neid pidi kordama. Jutt arusadav, kasutas roppusid väljendeid. Ei tea, kus täpselt asub ja kuidas sinna saaks, kuhu tahab minna. Mäletas viimase 24-tunni sündmusi. Käimisel vaarus kergelt. Isiku tujud vaheldusid, kord rahutu ja ärritunud, siis rahuneb. Ka I. Leesi veres tuvastatud alkoholi sisaldus oli selline, mille puhul ta ilmselgelt pidi aru saama, et ta on seisundis, millises ei tohi mootorsõidukit juhtida, kuid sellest hoolimata asus ta mootorsõidukit juhtima. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine. Süüküsimus.
lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub
Lees on selle toimepanemises süüdi. KARISTUS Põhikaristus Vastavalt toimepandule tuleb I.Leesi ka karistada.
lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse Karistuse mõistmisel lähtub kohus
Karistamise alus on isiku süü, mis on tuvastatud. I. Lees on toime pannud ühe II astme kuriteo. Kohus leiab, et I. Leesi süü on keskmine – joobe määr oli oluliselt suurem kui kriminaalse joobe miinimummäär, tegu on toime pandud otsese tahtlusega. Karistust kergendavaid ja karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusregistri teatise /tl 38 II kd/ kohaselt on I. Lees karistamata isik. Kohus leiab, et I. Leesil tuvastatud alkoholijoove näitab, et ta oli enne mootorsõiduki juhtima asumist tarvitanud alkoholi suures koguses. Sellises joobes isik ei saa end tunda kainena ja sellises seisundis auto juhtimine näitab tahtlikku õiguskorra eiramist. I.Lees asus autorooli hoolimata sellest, et vahetult enne oli praamil töötav isik ka küsinud tema käest, et kuidas alkohol ja autoga sõitmine kokku käivad. See näitab, et I.Lees suhtub äärmiselt ükskõikselt õiguskorda. Kohus leiab, et üldpreventiivne karistuse eesmärk on I. Leesile karistuse mõistmise puhul oluline. Kohus leiab, et I. Lees ei hoolinud teiste liiklejate ohutusest, tema sõidustiil oli vingerdav. Kohus leiab, et kõiki karistuse mõistmise aluseid arvestades, ei ole I. Leesi võimalik karistada kergeima karistusega, milleks on rahaline karistus, vaid teda tuleb karistada vangistusega sanktsiooni keskmises määras. Samas leiab kohus, et I. Lees on võimalik karistuse kandmisest vabastada tingimuslikult
alusel, sest ta on karistamata isik, ka peale käesolevas asjas arutusel olevat tegu (sündmus toimus 29.12.2018, s.o aasta 5 kuud tagasi) ei ole ta kohtule esitatud andmetel uusi õigusrikkumisi toime pannud. Lisakaristus 5 1-20-2921 I. Leesil on juhtimisõigus, mida näitab tl 32 II kd olev juhiluba, kehtivuse algus 29.06.2011 ja kehtib kuni 28.06.2021.
lg 1 p 1 kohaselt mootorsõiduki ohutu liiklemisega seotud süüteo eest võib süüdimõistetule kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kuriteo korral kuni kolmeks aastaks kohtu poolt. Prokurör leidis, et I. Lees suhtes tuleb kohalda lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 1 aastaks. I. Lees avaldas kohtus, et juhtimise õiguse äravõtmine tähendab tema jaoks töökaotust. Samas avaldas I.Lees kohtus, et juba 7 kuud ei ole töötanud. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-26-10 leidnud: “töökoha kaotamise võimalus ei saa olla iseenesest mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist välistavaks asjaoluks, sest
50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta üksnes isikult, kes kasutab seda sõidukit liikumispuude tõttu.“ Kohus märgib, et lisakaristus ei täida mitte ainult süüdistatava süüd heastavat, vaid ka ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet (
kommenteeritud väljaanne, 2009, § 49 p 1). Seega lisakaristuse kohaldamisega tuleb luua olukord, kus isik ei paneks toime uusi samalaadseid rikkumisi, s.t ei asuks joobnuna juhtima mootorsõidukit. Kohus leiab, et käesoleval juhul esinevad asjaolud, mis tingivad I. Leesi suhtes lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamise – I. Leesi puhul oli tegemist kriminaalse joobe miinimummäära olulise ületamisega, tal esinesid ka välised joobe tunnused ja ta asus autot juhtima hoolimata sellest, et talle oli vahetult enne seda meelde tuletatud, et alkohol ja autosõit kokku ei käi. Kõik need asjaolud annavad aluse põhjendatud kahtluseks, et I. Lees võib ka edaspidi liiklusalaseid süütegusid toime panna. Kohus leiab, et lisakaristust tuleb kohaldada alla sanktsiooni keskmise määra, mis on tingitud sellest, et I. Lees on karistamata isik ja kohus leiab, et kohtu poolt mõistatavad põhi- ja lisakaristus koos vastavad I. Leesi süü suurusele. Ivo Leesi suhtes tõkendit kohaldatud ei ole. Tsiviilhagi ei ole esitatud. Asitõendid puuduvad. MENETLUSKULUD. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskuludeks käesolevas kriminaalasjas on: Sundraha. KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha. Vastavalt § 179 lg 1 p 2 tuleb Ivo Leesilt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses summas s.o 876 eurot (1,5 * 584). Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see kaitsjale advokaadile V. Krinal I. Lees kaitsmise eest makstud riigi õigusabi tasu ja kulud 330,96 eurot. Joobe tuvastamisega seotud kulu on KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu – vere etanoolisisalduse uuringu maksumus 14 eurot /kd II tl 4/, eriarsti esmane vastuvõtt Hiiumaa haiglas 21,88 eurot /kd II tl 5, 6/, arstliku kohtutoksikoloogiaekspertiisi (akt nr 19E-LÕX0114 20.12.2019) tasu 95 eurot /tl 26 II kd/, kokku joobe tuvastamisega seotud kulu 130,88 eurot. Kokku I. Leesilt riigi kasuks välja mõistetavad menetluskulud 1337,84 eurot. Kohtule esitatud õiendi kohaselt puuduvad Maksu- ja Tolliametil andmed I. Leesi päevasissetulek kohta /tl 39/. I. Lees avaldas kohtuistungil, et on 7 kuud töötu olnud. Kohus leiab, et KrMS § 180 lg 3 alusel ja selleks, et süüdimõistmisega kaasnevate menetluskulude tasumine ei seaks I. Leesi raskesse majanduslikku olukorda, tuleb 6 1-20-2921 menetluskukude tasumine ajatada seaduses lubatud maksimaalse tähtaja, s.o 1 aasta peale. Kohus leiab, et menetluskulude tasumise ajatamine toetab ka I. Leesi resotsialiseerumisväljavaateid. (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.