← Eesti

2-20-2522/14

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Külli Puusep Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. mai 2020, Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-2522 Tsiviilasi A. T.e hagi J. T.e vastu abielu lahutamiseks Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja A. T. (isikukood xxxxxxxxxxx) Kohtuistungi toimumise aeg Kostja J. T. (isikukood xxxxxxxxxxx)
  2. mai 2020 RESOLUTSIOON
  3. Lahutada A. T. ja J. T.e abielu, mis on registreeritud xx. juunil 19xx Valga Perekonnaseisuametis (kanne nr xx).
  4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue ja põhjendused 2-20-2522
  5. A. T. esitas kohtule
  6. veebruaril 2020 hagiavalduse J. T.e vastu abielu lahutamiseks. Poolte abielu registreeriti xx. juunil 19xx Valga Perekonnaseisuasutuses. Hageja toob esile, et pooled ei ela koos enam 8 aastat. Kostja ei soovi lahutada ning otsib võimalusi lahutusest hoiduda. Perekonnaseisuametis ei ole abielu lahutamine õnnestunud. Kostja vastuväited
  7. J. T. kohtuistungile ei ilmunud kuigi on kohtukutse isiklikult kätte saanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  8. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.
  9. Hageja selgitas kohtuistungil, et ta jääb esitatud hagiavalduse juurde ja soovib abielu lahutada, sest nad ei ela koos enam 8 aastat. Poolte abielu sõlmiti xx. juunil 19xx. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 346 lg 2 alusel kohustab kohus abieluasjas pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. Asja sisulise arutamist ilma ühe poole osavõtuta võimaldab TsMS § 414 lg 1, mis näeb ette, et kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus võib selliselt lahendada ka abieluasja ja põlvnemisasja.
  10. Kohtu hinnangul on abielu lahutamine põhjendatud, kuivõrd hageja on kohtule kinnitanud, et nad ei ela koos 8 aastat ning ta soovib abielu lahutamist. Kostja ükskõiksust ja austuse puudumist abikaasa suhtes näitab see, et ta ei ole nõustunud varem lahutama ega ole ka ilmunud kohtuistungile abielu lahutamiseks. Kostjal oli võimalik 8 aasta jooksul proovida hagejaga suhteid parandada, sh lahendada tekkinud probleeme, kuid tema tegevusetus on kohtule piisav asjaolu tuvastamaks, et ka tema ei soovi abielu jätkumist. Vastupidist saanuks kostja väita kohtuistungil. Seetõttu on mõlema poole huvides see, kui abielu lahutatakse.
  11. TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.