Obsah (16)

§ 635§ 13§ 637§ 638§ 641§ 116§ 644§ 197§ 115§ 127§ 118§ 112§ 648§ 111§ 77§ 646

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 8. mai 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-19

§ 635lg 1).

Pooled olid kokku leppinud lepingujärgses tasus 7607 eurot (dtl 26-27). Töövõtulepinguga koos on koostatud eelarve, milles on muu hulgas lahti kirjutatud töövõtulepingus kokku lepitud tööde maht (dtl 28-32). Töövõtulepingust tulenev ettemaks summas 3000 eurot on kostja poolt hagejale tasutud. Lepingujärgne maksumus 4607 eurot on kostjal hagejale tasumata. Töövõtulepingust nähtub, et tööde lõpetamise tähtaeg oli

1. september
2. Pooled ei vaidle, et hageja on lepingust tulenevad tööd valmis teinud
3. detsembril
4. Juhul, kui tegemist on tähtajalise lepinguga, siis eeldatakse, et sõlmitud leping lõpeb lõppkuupäeva saabudes. Kostja teatas hagejale puudustest töös
5. detsembril 2018 ja
6. detsembril 2018 (dtl 71, 144-145). Parandustöid tõendab ka kostja käsitsi koostatud
7. novembri 2018 parandustööde nimekiri (dtl 69, 143). Kostja avaldas, et kuivõrd hageja poolt ei olnud lepinguperioodi jooksul kõik vajalikud tööd nõuetekohaselt teostatud, leppisid pooled kokku parandustööde tegemises (dtl 57). Selliselt on kostja vähemalt kaudselt nõustunud, et lepingust tulenevate tööde valmimise tähtaeg lükkub edasi (

§ 13lg-d 1 ja 2).

Seega on alusetud kostja etteheited, et töö ei olnud teostatud töövõtulepingus kokku lepitud ajal. Pooled on lepingu tähtaega pikendanud ning leping kehtis ka pärast töövõtulepingus märgitud tööde lõpetamise tähtaega. Tasunõude sissenõutavuse hindamiseks peab esmalt tuvastama, kas hageja ja kostja vahelises töövõtulepingus lähtus tasu sissenõutavus töö valmimisest või töö vastuvõtmisest (

§ 637lg-d 3 ja 4).

Töövõtulepingus ei ole kokku lepitud töö vastuvõtmises. Hageja väidab, et pooltel oli suuline kokkulepe, et pärast tööde lõppu (18. detsembril 2018) võtab kostja tööd vastu. Kostja sõnul kokkulepet polnud. Kohus leidis, et olukorras, kus hageja teostas kostja korteris remonditöid, on sellise töö omadustest tulenevalt tavaline, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks

§ 637lg 4 esimese lause järgi töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega.

Hageja peab töövõtjana

§ 638teise lause järgi tõendama, et kostja keeldus alusetult tööd vastu võtmast.

Samuti peab hageja tõendama, et tema poolt vastuvõtmiseks esitatud töö on lepingukohane. Toimiku materjalidest nähtub, et

1. detsembril 2018 esitas kostja hagejale teate lepingu rikkumise kohta, mille kohaselt soovis ta vaidlusalusest lepingust taganeda ning palus hagejal lõpetada töövõtulepingus sätestatud tasu alusetu nõudmine (dtl 129). Hageja on pärast tööde valmimist edastanud
2. detsembril 2018 e-posti aadressile XXXXXXXX kostja jaoks teate töövõtja poolt teostatud tööde vastuvõtmise kuupäeva määramise kohta. Samuti saadeti
3. detsembril 2018 kostja e-posti aadressile samasisuline korduv teade (dtl 131, 154, 156). Lisaks saatis hageja esindaja
4. detsembril 2018 kostja e-postile ettepaneku määrata tehtud tööde vastuvõtmise päev (dtl 132-133, 157-158). Sama kirjaga tehti kostjale ettepanek võimalike puudujääkide ilmnemisel töödes viia töö töövõtulepingu tingimustega vastavusse. Hageja on seega korduvalt proovinud kostjaga töö ülevaatamises ning selle vastuvõtmises kokku leppida, kuid tulutult. Hageja oli nõus ka pärast kostja poolt tööde ülevaatamist ning võimalike puuduste ilmnemist, neid vajadusel parandama. Kostja hageja nimetatud teadetele ei vastanud. Kostja on teatanud, et hageja poolt teostatud tööd ei vastanud lepingutingimustele ka pärast puuduste kõrvaldamist (

§ 641lg 1 ja § 647 lg 1).

Asjaolu, et hageja töödes esinesid lepingu kehtivuse ajal puudused, on kohtu hinnangul tõendatud kostja

1. detsembri 2018 ja
2. detsembri 2018 teadetega (dtl 71, 144-145), kostja
3. novembri 2018 parandustööde nimekirjaga (dtl 69, 143) ning kostja esitatud fotodega (dtl 73-103). Vaidlus selles osas puudub. 4 Pooled ei vaidle ka, et hageja on pärast kostja poolt puudustest teatamist asunud puudusi parandama. Ajal, kui töö sai lõplikult valmis, kostja hageja teadetele töö ülevaatamise ja vastuvõtmise kohta enam ei reageerinud. Vaatamata sellele, et
4. detsembril 2018 on kostja hagejale teatanud, et viimane on töövõtulepingut korduvalt rikkunud ning et ka seisuga
5. detsember 2018 ei ole hageja oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud, mistahes tõendeid selle kohta kostja hagejale ega kohtule esitanud ei ole. Kostja selline käitumine on olnud kohtu hinnangul põhjendamatu. Hageja esitatud
6. detsembri 2018 ja
7. detsembri 2018 poolte telefonikõnede väljavõtete kohaselt helistas kostja ise hagejale ning pidas läbirääkimisi tasu maksmise osas (dtl 45-49). Kostja ei eitanud, et peab hagejale tasu maksma ning otsis võimalusi raha saamiseks. Hageja on võimaldanud kostjal tasuda võlgnevus osade kaupa. Kostja on ka hagejaga nõustunud, et töö sai valmis. Samas ei ole ka kostja mistahes puudustest töös enam hagejale rääkinud. Kostja käitumine on seega kohtu hinnangul olnud vasturääkiv ning põhjendamatu. Selleks et tellijat saaks lugeda tööd vastuvõtnuks

§ 638

teise lause kohaselt, peab töövõtja tõendama, et ta tegi töö valmis, esitas selle tellijale vastuvõtmiseks ning andis töö vastuvõtmiseks mõistliku tähtaja. Hageja on tõendanud, et töö sai valmis

1. detsembril
2. Hageja on korduvalt andnud kostjale võimaluse tehtud töö üle vaadata ning see vastu võtta. Hageja on ka tõendanud, et kostja poolt märgitud puudused olid hageja poolt kõrvaldatud (dtl 193-198). Hageja on seega oma lepingulised kohustused täitnud. Kostja etteheited töös esinevate puuduste osas pärast tööde lõppu (s.o
3. detsembril 2018) on olnud kohtu hinnangul paljasõnalised ja tõendamata. Ka kostja väited, et töö oli lõpetamata ega vastanud kvaliteedinõuetele, on tõendamata. Kostja on käitunud pahauskselt, keeldudes töö ülevaatamisest ja selle vastu võtmisest, rikkudes oma lepingulisi kohustusi. Kohus asus eelnevast tulenevalt seisukohale, et töö tuleb lugeda kostja poolt vastuvõetuks hiljemalt
4. detsembril 2018, kui kostja on esimest korda hagejale helistanud ning hageja poolt töö valmimise ja tasu maksmisega nõustunud (dtl 45-46). Ka
5. detsembri 2018 ja
6. detsembri 2018 kostja kirjalikes pretensioonides ning
7. novembri 2018 parandustööde nimekirjas märgitud puudused ei ole kohtu hinnangul sedavõrd olulised, mille tõttu oleks põhjendatud töö vastuvõtmisest keeldumine. Kostja on seega jätnud alusetult tehtud tööd vastu võtmata, töö tuleb lugeda vastuvõetuks

§ 638alusel ning hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks.

Kohus selgitas, et kui töös on üksnes ebaolulised puudused, võivad olla täidetud

§ 638eeldused, et lugeda töö vastuvõetuks.

Hea usu põhimõttega on vastuolus olukord, mil tellija keeldub töö vastuvõtmisest ainuüksi ebaoluliste puuduste tõttu. Kostja on seega jätnud alusetult tehtud tööd vastu võtmata, ning hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Telefoni teel kostja nõustumisega hagejale tasu maksta on ta ka kohtu hinnangul kaudselt nõustunud, et hageja poolt tehtud töö on saanud detsembris 2018 valmis ja on olnud nõuetekohane. Kohus selgitas, et kokkulepitud tasu maksmisest saab tellija keelduda üksnes juhul, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks või kulutuste hüvitamiseks, mille tellija tasaarvestab töövõtja tasunõudega. Lisaks võib tellija keelduda tasu maksmisest, kui ta alandab lepingujärgset hinda või kui ta taganeb lepingust

§ 116lg 1 alusel.

Kui kostja tugineb töö lepingu tingimustele mittevastavusele, pidi ta tõendama esiteks, et töö ei vastanud lepingu tingimustele ning teiseks, et mittevastavus esines töö üleandmise hetkel või et mittevastavus tekkis hageja poolt kohustuste rikkumisest tulenevalt (

§ 644lg-d 1 ja 3, § 642 lg-d 1 ja 3).

Kostja väitis, et hetkel näeb tema korter välja väga halb ning selle kasutamine on võimatu hageja poolt teostatud töödes esinenud puuduste ja kahju tõttu, mis on hageja poolt kostja korterile tekitatud. Tekitatud kahju olemasolu tõendavad kostja hinnangul tema poolt 5 pretensioonidesse lisatud fotod ning Limited Project OÜ poolt

1. veebruaril 2019 esitatud ettekirjutus (dtl 104-105, 161-162).
2. aprillil 2019 pöördus kostja ka OÜ SANMADEN poole, kes omakorda esitas hinnapakkumise seoses vaidlusaluse korteri renoveerimisega, mis läheks maksma 5564,80 eurot (dtl 107). Kostja nõudis hagejalt töövõtulepingust tulenevalt tööga tekitatud kahju summas 5564,80 eurot. Kostja on seisukohal, et

§ 197

lg 1 järgi saab kahju hüvitamise nõude hageja vastu tasaarvestada hageja tasunõudega tema vastu. Võlausaldaja võib lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eelduse, s.o võlgnik on lepingut rikkunud (

§ 115

lg 1); võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (

§ 115

lg 1); võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (

§ 127

lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (

§ 127

lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4).

Juhul, kui töö on puudusega, kuid tellijal ei ole õigust töövõtulepingust taganeda, võib ta siiski nõuda töövõtjalt kahju hüvitamist

§ 115lg-te 2 ja 3 järgi.

See tähendab, et tellija võib juhul, kui ta on järginud

§ 115

lg 2 ja 3 sätestatut, nõuda töövõtjalt kahjuhüvitisena töö lepingutingimuste vastavusse viimiseks kantud või kanda tulevaid kulutusi ka siis, kui ta on

§ 118lg 1 järgi kaotanud õiguse lepingust taganeda.

Kahju hüvitamise nõude eesmärgiks on

§ 127

lg 1 järgi kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Selleks et kahjuhüvitist saada, peab seega töövõtja eelkõige olema rikkunud lepingust tulenevat kohustust ning selle kohustuse rikkumise tagajärjel peab olema lepingu teisele poolele tekkinud kahju. Maakohus leidis, et kuigi OÜ SANMADEN

1. aprilli 2019 hinnapakkumises on märgitud korteri aadressil XXXXXXXX renoveerimine/parandamine, ei tõenda see hageja poolt teostatud tööde puudusi ega hageja puudustest teavitamist pärast töö valmimist. Toimiku materjalidest ei nähtu ka, et hageja oleks keeldunud puudusi parandamast või et hageja ei oleks seda teinud mõistliku aja jooksul. Kostja ei ole hagejale pärast tööde valmimist mistahes põhjalikke pretensioone ega puuduste nimekirja esitanud, kostja keeldus ka koos hagejaga töö üle vaatamisest ning puudustest teatamisest. Kostja poolt hagejale lepingu kehtivuse ajal esitatud puuduste nimekiri (dtl 68-70, 143-144) on ka oluliselt erinev OÜ SANMADEN poolt esitatud hinnapakkumises märgitud tööde loetelust. Kohus nõustus kostjaga, et hageja esitatud fotodel toodud nn „parandatud“ puudused ei kattu OÜ SANMADEN hinnapakkumises määratud puudustega. Kohus märkis siiski, et hageja poolt tõenditena esitatud fotod (dtl 193199), mis tõendavad puuduste kõrvaldamist, kattuvad samas kostja poolt puuduste nimekirjas märgituga. Seega ei tõenda OÜ SANMADEN hinnapakkumine puuduste kõrvaldamises kokkuleppimist ega puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmist. Pigem soovis kostja tellida OÜ-lt SANMADEN täiendavaid töid. Ka on OÜ SANMADEN hinnapakkumine tehtud pärast käesoleva menetluse algatamist, s.o kostja on asunud puudusi töös otsima pärast hageja poolt kohtusse hagi esitamist. Kostja esitatud Limited Project OÜ
2. veebruari 2019 ettekirjutusest (104, 161-162) nähtub, et kostjale tehti ettekirjutus seoses gaasivarustusega ning paluti turvalisuse tagamiseks nimetatud rikkumised kõrvaldada. Toimiku materjalidest ei nähtu, et kostja on pärast nimetatud ettekirjutuse saamist hagejaga ühendust võtnud või palunud puuduste kõrvaldamist vms. OÜ SANMADEN hinnapakkumisest ei nähtu, et nad kõrvaldavad ettekirjutusest tulenevaid puudusi. Kohus asus eelnevast tulenevalt seisukohale, et kostja nõue hüvitada hageja puudustega töö parandamisest tekkinud kahju või kulutused tuleb jätta rahuldamata, kuna kostja ei tõendanud 6 puuduste olemasolu tema poolt väidetud ajal, puudustest töövõtja teavitamist ega tähtaja andmist puuduste kõrvaldamiseks. Hageja ei ole kunagi lepingu ajal puuduste kõrvaldamisest keeldunud. Kostjal ei ole seega kohtu hinnangul tasaarvestatavat nõuet hageja vastu. Kostja esitas
3. detsembril 2018 hagejale teate, et soovib lepingust taganeda. Tellija võib taganeda, kui töövõtja on oluliselt lepingut rikkunud (

§ 116

lg 1 ja 2, § 647 lg 3) Kohus tuvastas, et kostja etteheited hagejale on olnud paljasõnalised ja tõendamata ning kostjal ei olnud õigust lepingust taganeda. Lisaks on kostja kohtule teatanud, et ta võib keelduda tasu maksmisest, kui ta alandab puudustele tuginedes lepingujärgset hinda

§ 112lg 1 alusel.

Kohus selgitas, et

§ 648

on olemuselt erinorm, mis piirab

§-s 112 sätestatud hinna alandamise võimalikkust töövõtulepingute puhul. Tellijal on seega õigus vähendada tasu

§ 648

eelduste esinemise korral, kuid seda reeglina siis, kui töövõtja on kas keeldunud tööd heastamast või heastamine on ebaõnnestunud. Kuivõrd kohtu hinnangul keeldus kostja õigustamatult vastu võtmast töövõtja ettepanekut töö lepingutingimustega vastavusse viimiseks või uue töö tegemiseks pärast töö valmimist ning võimalike puuduste avastamist, ei saa kostja nõuda hinna alandamist. Eeltoodust tulenevalt puudub kostjal õigus keelduda tasu maksmisest ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus summas 4607 eurot. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Kostja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada ning jätta hagi rahuldamata. Kostja leiab, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud

§-des 637, 638, 644 ja 646 sätestatut. Kostja vastuväiteks hageja tasunõudele on läbivalt olnud, et hageja tehtud töö on puudustega. Maakohus ei ole arvestanud, et töövõtuleping on vastastikune leping. Tellija saab

§ 111

lg 1 alusel keelduda lepingutingimustele mittevastava töö korral tasu maksmisest seni, kuni töövõtja teeb nõuetekohase töö või parandab puudused. Hageja on esitanud nii kostjale kui kohtule seisukohti töö puuduste osas, kuid need jäeti tähelepanuta. Kostja nõuab praeguseni hagejalt puuduste kõrvaldamist ja saab puudustega tööle tuginedes keelduda

§ 111alusel kohase täitmiseni tasu maksmisest.

Hageja ei ole tõendanud, et tööd on nõuetekohaselt lõpetatud. Kuna korter ei ole siiani valmis ning hageja ei ole seda nõuetekohaselt üleandmiseks esitanud, ei saanud kostjal tekkida töö vastuvõtmise kohustust

§ 638järgi.

Kostja on samas piisavalt põhjendanud, et hageja tehtud töö oli oluliste puudustega. Samuti ei olnud tehtud töö vähemalt keskmise kvaliteediga

§ 77lg 1 tähenduses.

Korteris elamine on ohtlik, arvestades OÜ Limited Project ettekirjutust seoses gaasivarustusega. Tegelikkusele ei vasta maakohtu põhjendused, et kostja pole pärast ettekirjutuse saamist hagejaga ühendust võtnud või palunud puuduse kõrvaldamist. Kostja esitas OÜ Limited Project ettekirjutuse hagejale käesoleva tsiviilasja materjalides. Maakohus oleks pidanud kostjale selgitama, et kostja võib esitada hagi või vastuhagi. Kostja on maakohtu otsuse tõttu olukorras, kus ta on sunnitud tasuma puudustega töö eest ja samal ajal leidma ehitusfirma, kes parandaks hageja tööd. Maakohus pidi kostjale andma võimaluse vastuhagi esitamiseks, sest kostja nõue on samaväärne hageja nõudega. Kostja esitas koos apellatsioonkaebusega uued tõendid, mille asja materjalide juurde võtmist kostja taotleb. Kostja esitas tõenditena e-kirja (lisa 1), millest nähtub, et kostja on esitanud hagejale ja tema lepingulisele esindajale

1. detsembril 2019 teate puuduste kõrvaldamise kohta koos lisadega/tõenditega (lisa 2).
2. detsembril 2019 pöördus kostja hageja ja tema esindaja 7 poole meeldetuletusega (lisa 3). Kostja esitas tõendina ka
3. detsembri 2019 AS Vant koostatud eelarve, mis puudutab korteri parandusremonti (lisa 4). Kostja esitas koos lõplike seisukohtadega
4. aprillil 2020 uued tõendid,
5. jaanuari 2020 ekirjad hagejale (lisa 1 ja 2) ning fotod korteri seisukorrast (lisa 3). Kostja leiab, et tal on õigus nõuda TsMS § 633 lg 4 ja 5 alusel kostjalt töövõtulepingu alusel tehtud töödes esinenud puudustega seoses kahju hüvitamist ning palub ringkonnakohtul sellega arvestada.

§-s 650 ei ole sätestatud, millal tuleb töö lepingutingimustele mittevastavusest teatada. Kohaldub

§ 646

lg 1, mille kohaselt on kostjal õigus nõuda töö parandamist või uue tegemist, kui töö ei vasta nõuetele. Kostja on nõus oma kahju nõuet summas 3821,42 eurot tasaarvestama hageja nõudega. Kahju suurus tuleneb AS Vant koostatud eelarvest, mis tõendab ka hageja tehtud tööde mittevastavust keskmisele kvaliteedile. Kahju nõue sisaldab gaasivarustuse parandustöid summas 330 eurot.

1. Hageja (vastustaja) palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hageja nõustub maakohtu otsuse põhjendustega. Hageja on püüdnud korduvalt leppida kostjaga kokku selles, et tööd tuleb üle vaadata ja vastu võtta. Kostja ei ole esitanud hagejale ega kohtule tõendeid selle kohta, et hageja ei oleks oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Maakohus tuvastas õigesti töö vastuvõtmisega seonduva ning hageja tasunõue muutus sissenõutavaks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, osas, millega maakohus jättis arvestamata kostja vastuväitega talle gaasiboileri parandustööde summas 110 eurot kahju tekitamises ja selles ulatuses hageja nõude tasaarvestamises oma nõudega hageja vastu. Ringkonnakohus tuvastab, et kostjal oli õigus oma 110 euro suurune kahjunõue tasaarvestada hageja nõudega ning seetõttu vähendab ringkonnakohus kostjalt hageja kasuks välja mõistetavat rahasummat 4497 euroni (4607-110). Muuta tuleb ka menetluskulude jaotust. Ülejäänud osas on maakohtu otsus seaduslik ja põhjendatud ning tuleb jätta muutmata.
3. Ringkonnakohus võtab kõigepealt seisukoha kostja poolt apellatsioonimenetluses esitatud uute tõendite osas. Kostja esitas uusi tõendeid nii koos apellatsioonkaebusega kui ka pärast kaebetähtaja möödumist. TsMS § 633 lg 5 kohaselt kui apellatsioonkaebuse põhjendamiseks esitatakse uusi tõendeid, tuleb apellatsioonkaebuses märkida uute tõendite esimese astme kohtule esitamata jätmise põhjus. Kostja ei ole uute tõendite esitamist põhjendanud. Ringkonnakohus leiab, et seetõttu tuleb kostja taotlus uute tõendite vastuvõtmiseks jätta rahuldamata.
4. Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle selles, et nad sõlmisid
5. juunil 2018 remondilepingu nr 27-06 (dtl 26-27), mille järgi hageja kohustus teostama remonti kostja korteris asukohaga XXXXXXXX, tööde loetelu oli märgitud eelarves (dtl 28-32). Tööde lepingujärgseks maksumuseks oli 7607.00 eurot, millest 3000.00 eurot oli kostja poolt hagejale tasutud ettemaksuna. Hageja on lepingus märgitud tööd lõpetanud
6. detsembril
7. Kostja on jätnud töö vastu võtmata ning hagejale lepingust tulenevalt ülejäänud tasu, s.o 4 607.00 eurot, maksmata.
8. Maakohus rahuldas hagi ning mõistis kostjalt välja töövõtulepingu alusel tekkinud kohustuse täitmiseks 4607 eurot. Kostja vaidlustab apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse eelkõige põhjusel, et hageja ei ole teostanud töid kvaliteetselt, ei ole puudusi kõrvaldanud, mistõttu on kostjal

§ 111lg 1 alusel õigus keelduda tehtud töö eest tasumast.

Kostja väidab, et tal on 8 seoses puudustega töös hageja vastu kahju hüvitamise nõue 3491,42 eurot, mille ta tasaarvestab hageja tasu nõudega. Maakohtu menetluses tugines hageja lisaks neile vastuväidetele veel lepingust taganemisele ja hinna alandamisele, milliseid vastuväiteid ei pidanud maakohus asjakohasteks. Kostja ei ole selles osas maakohtu otsust apellatsioonkaebuses vaidlustanud, mistõttu ringkonnakohus lähtub kostja vastuväidete hindamisel hageja nõudele üksnes kostja apellatsioonkaebuses esitatud seisukohtadest. Kostja ei ole vaidlustanud ka maakohtu seisukohta, et poolte

1. ja
2. detsembri 2018 telefonikõnede väljavõtted on tõenditena lubatavad ning tegemist ei ole kuriteo või põhiõiguste rikkumisega saadud tõendiga. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu seisukohaga.
3. TsMS § 654 lg 6 kohaselt kui ringkonnakohus jätab esimese astme kohtu otsuse muutmata ja järgib esimese astme kohtu otsuse põhjendusi, ei pea ringkonnakohus oma otsust põhjendama. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et pooled ei ole lepingus kokku leppinud tööde vastuvõtmise korras. Hageja sai töö valmis
4. detsembriks 2018 ja maakohus tuvastas, et

§ 638alusel tuleb lugeda kostja töö vastuvõtnuks hiljemalt 24.

detsembril

1. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu seisukohaga. Poolte vahel oli perioodil 18-24 detsember 2018 tihe suhtlemine, kusjuures kostja on teinud tööde vastuvõtmise, puuduste ja tasu maksmise osas vastuolulisi avaldusi. Kuigi
2. detsembri 2018 e-kirjas (dtl 129) on kostja leidnud, et lepingu eesmärk on saavutamata ja palunud hagejal lõpetada tasu alusetu nõudmine (konkreetseid puudusi nimetamata), on ta
3. ja
4. detsembri 2018 telefonikõnedes pidanud hagejaga läbirääkimisi tasu maksmise osas, lubades tasu ära maksta pärast korteri müüki (dtl 45-49). Telefonikõnedes kostja puudustele töös ei tuginenud. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu seisukohtadega ja ei pea vajalikuks neid kõiki korrata. Kuna kostja tuleb lugeda tehtud töö vastuvõtnuks, on hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks (

§ 637lg 4).

Tööde mittevastavust lepingu tingimustele peab tõendama kostja. 11. Maakohus on põhjendatult lähtunud Riigikohtu seisukohast tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, et kokku lepitud tasu maksmisest saab tellija keelduda üksnes juhul, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks või kulutuste hüvitamiseks, mille tellija tasaarvestab töövõtja tasunõudega. Lisaks võib tellija keelduda tasu maksmisest, kui ta alandab lepingujärgset hinda või kui ta taganeb lepingust. Maakohus ei ole kostja taganemisõigust ja hinna alandamise õigust tuvastanud ja kostja ei ole selles osas maakohtu otsust vaidlustanud. Seega tuleb ringkonnakohtul kontrollida, kas kostjal on lepingu mittekohasest täitmisest tulenev kahju hüvitamise nõue (

§ 115lg 1), mida ta saab hageja lepingu järgse tasu nõudega tasaarvestada.

1. Ringkonnakohus leiab, et hageja on tõendanud temal kahju 110 eurot tekkimist seoses gaasiboileri ebaõige paigaldamisega. Kostja on esitanud Limited Project OÜ
2. veebruari 2019 ettekirjutuse (dtl 104, 161-162), millega on tõendatud rikkumised gaasiveesoojendi paigaldamisel. Eelarve (Dtl 30) kohaselt oli gaasiboileri ühendamine lepingujärgne töö, mida hageja pidi tegema. OÜ Sanmaden
3. aprilli 2019 hinnapakkumise järgi maksab gaasiveesoojendi demonteerimine 40 eurot ja uuesti paigaldamine 70 eurot, kokku 110 eurot. Ringkonnakohus leiab, et ettekirjutuse järgsete puuduste likvideerimine eeldab gaasiboileri demonteerimist ja uuesti paigaldamist. Hageja ei ole asjas vastupidist tõendanud. Kostja võib OÜ Sanmaden hinnapakkumisega kulu tõendada sõltumata sellest, kes selle puuduse faktiliselt kõrvaldab või kõrvaldas. Kostja esitas ettekirjutuse gaasiveesoojendi kohta kohtumenetluses koos vastusega hagile ja hageja ei ole selle aja jooksul ettepanekut puuduse kõrvaldamiseks teinud ega ettekirjutusest tulenevat puudust kõrvaldanud. Seega on hageja poolse ebakvaliteetse töö parandamise tõendatud kulu 110 eurot, millises osas tuleb kostja tasaarvestusavaldus rahuldada. Kostja väidab apellatsioonkaebuses, et gaasiboileri vahetamise kulu oli 330 eurot, 9 kuid tugineb seejuures tõendile, mis oli esitatud hilinenult ja mille vastuvõtmisest ringkonnakohus keeldus.
4. Ülejäänud osas nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega, et kostja ei ole kahju tekkimist, mida ta soovib tasaarvestada hageja nõudega tõendanud. Ainuüksi OÜ Sanmaden hinnapakkumine ei saa tõendada kostjal kahju olemasolu, kuna hinnapakkumises loetletud töid ei saa seostada hageja tehtud tööde ja väidetavate puudustega (va gaasiveesoojendi paigaldamine). Ringkonnakohus juhib tähelepanu ka asjaolule, et kui OÜ Sanmaden hinnapakkumine väidetava kahju hüvitamiseks on tehtud 5564,80 euro ulatuses, siis apellatsioonimenetluses on hageja kahjunõuet hinnanud 3821,42 eurole AS Vant koostatud eelarve järgi, millist tõendit kui hilinenult esitatud ringkonnakohus vastu ei võtnud. Samas
5. detsembril 2018, st enne hageja soovi tööd üle anda, hindas kostja kahjunõude suuruseks defektide eest 500 eurot (dtl 145). Kostja ei ole võimalike puuduste tuvastamiseks asjatundjat kaasanud ja on oma hinnanguid kahju suuruse osas pidevalt muutnud. Fotode järgi võimalike puuduste tuvastamiseks ja nende seostamiseks lepingu aluseks oleva eelarvega puuduvad ringkonnakohtul asjatundja teadmised. Kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks tasuna töövõtulepingu järgi 4497 eurot.
6. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus, et tasu maksmisest keeldumiseks ei pidanud kostja esitama hagi või vastuhagi hageja vastu. Piisas kostja vastuväitest, et tal on hageja vastu lepingu mittekohasest täitmisest tulenev kahju hüvitamise nõue, mida kostja soovib tasaarvestada hageja nõudega. Kostja on ise sellisele õigusele viidanud (dtl 208) ja sellise vastuväite maakohtu menetluses esitanud. Samas ei ole kostja suutnud oma kahjunõuet enamuses osas tõendada. See aga ei ole etteheidetav maakohtule. Maakohus on
7. oktoobri 2019 menetluse uuendamise määruses (dtl 186) pooltele selgitanud tõendamiskoormist tasunõude sissenõutavuse tuvastamiseks ning andnud tähtaja asjaolude täpsustamiseks ja tõendamiseks. Kostja jäi seisukohale, et tema poolt esitatud tõendid on hageja ebakvaliteetsete ehitustööde tõendamiseks piisavad (dtl 207).
8. Kostja ei saa töövõtulepingu järgsest tasu maksmisest keelduda

§ 111sätete alusel.

Asjas on tuvastatud, et hageja on oma töövõtulepingust tulenevad kohustused täitnud, tema tasunõue on muutunud sissenõutavaks ja kostja ei ole suutnud oma kahjunõuet suuremas ulatuses põhistada. Ka on kostja kahes telefonikõnes hagejale avaldanud, et tal on kohustus hageja tehtud töö eest tasu maksta. Ka ülejäänud apellatsioonkaebuse väited ei anna alust jätta hagi täielikult rahuldamata. 16. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohus rahuldas kostja vastuväited 110 euro ulatuses, mis on 2,38 % hagihinnast. Hageja esitas maakohtu menetluses nõude 7412.25 eurot ja tasus riigilõivuna 475 eurot (riigilõiv hagihinnalt kuni 8000 eurot). Maakohus lõpetas menetluse hagist loobumise tõttu 2805,25 euro ulatuses. Riigilõiv hagihinnalt 4607 eurot on 400 eurot. Nimetatud asjaoludel ei ole põhjendatud jätta kõiki menetluskulusid maakohtus kostja kanda. Ringkonnakohus leiab, et arvestades asjaolu, et nõudeosa, millest hageja maakohtus loobus ja mis jäi rahuldamata, moodustab kokku ca 38 % hageja nõudest, tuleb menetluskulude jaotamisel lähtuda samast jaotusest ning jätta TsMS § 163 lg 1 ja § 168 lg 4 alusel menetluskuludest maakohtus 38 % hageja ja 62 % kostja kanda, välja arvatud riigilõiv, millest tuleb 75 eurot jätta hageja ning 400 eurot kostja kanda. Ringkonnakohus rahuldas kostja apellatsioonkaebuse 110 euro ulatuses ja muutis selles ulatuses ka maakohtu otsust. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasus kostja riigilõivu 400 eurot. Riigilõiv kaebuse rahuldatud osalt oleks 75 eurot (riigilõiv hagihinnalt kuni 350 eurot on 75 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kuna kostja kaebus rahuldati marginaalses ulatuses, siis tuleb 10 TsMS § 171 lg 1 alusel jätta menetluskulud apellandi, st kostja kanda, välja arvatud riigilõiv, millest tuleb 75 eurot jätta hageja kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi (allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke 11 (allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks