Kriminaalasi nr 1-19-4369 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. mai 2020, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-4369 Täitmiskohtunik Liivi Loide Taotlus Menetluskulude
§ 424
lg 2 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta vangistust.
§ 74
lg 1, 2 alusel määrati, et mõistetud vangistusest tuleb Mati Margil koheselt ära kanda 30 päeva vangistust.
§ 74
lg 1, 3 alusel määrati, et mõistetud karistuse ülejäänud osa, s.o 11 kuu pikkust vangistust ei pöörata täitmisele, kui Mati Mark ei pane 2 aasta 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab
§ 75
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja
§ 75
lg 2, 4 alusel temale määratud lisakohustusi.
§ 75
lg 2 p 2 alusel määrati Mati Margile katseajaks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi,
§ 75
lg 2 p 8 alusel lisakohustus osaleda kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis ja
§ 75
lg 4 alusel lisakohustus registreerida ennast vangistuse kandmiselt vabanemisest 1 kuu jooksul riikliku 1 alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele. KrMS § 180 lg 1 alusel mõisteti menetluskuludena riigituludesse Mati Margilt välja sundraha 405 eurot ja kaitsjatasu 60 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrati menetluskulud tasumisele osade kaupa 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Otsus jõustus 17.06.
- Tartu Maakohtu 18.02.2020.a kohtumäärusega pöörati karistuse ärakandmata osa 11 kuud vangistust täitmisele. Mati Mark esitas 20.05.2020 kohtule avalduse, milles palus pikendada menetluskulude tasumise tähtaega. Avalduse kohaselt ei olnud tal juhtimisõiguse puudumise tõttu kaheksa kuud võimalik sissetulekut teenida. Veebruaris 2020 sai ta juhiload tagasi, kuid seejärel oli sissetuleku teenimine takistatud karantiini tõttu. Alates 21.05.2020 kannab ta vanglakaristust Tartu Vanglas. Mati Mark palus pikendada menetluskulude tasumise tähtaega kuni 01.07.
- Maksu-ja Tolliameti jurist on esitanud 22.05.2020 Mati Margi avalduse kohta arvamuse, milles ta tähtaja pikendamisega ei nõustu. Sissenõudja tõi välja, et nõue summas 465 eurot on täies ulatuses tasumata. Võlgnik ei saa tugineda väitele, et eriolukord on tema majanduslikku olukorda halvendanud, sest ta ei ole ka varasemalt nõuet tasunud. Selliseid asjaolusid, mida lugeda mõjuvaks põhjuseks vabatahtliku tasumise tähtaja pikendamiseks, esitatud ei ole. Samuti ei ole tulenevalt Riigikohtu praktikast isiku vangistuses viibimine tähtaja pikendamise alus. KOHTU SEISUKOHT KrMS § 423 sätestab, et kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel järgitakse KrMS-i sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. KrMS § 424 sätestab, et mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaks määratud tähtaegadel osade kaupa. Kohus leiab, et menetluskulude tasumise tähtaja pikendamine ei ole põhjendatud. Mati Mark on avalduses märkinud menetluskulude tasumist takistava asjaoluna sissetuleku puudumise, mis on olnud tingitud juhtimisõiguse puudumisest ja eriolukorrast. Esmalt märgib kohus, et Mati Margile on juba antud võimalus tasuda menetluskulud pikema tähtaja jooksul. Tartu Maakohtu 30.05.2019.a kohtuotsusega määrati menetluskulud tasumisele osade kaupa 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Sealjuures arvestati asjaoluga, et kogu summa koheselt tasumine käiks süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Mati Mark ei ole peaaegu aasta aja jooksul teinud nõude tasumiseks mitte ühtki makset. Süüdimõistetu taotlusest tuleneb, et tal ei olnud sissetulekut, esialgu seoses juhtimisõiguse puudumisega ja seejärel eriolukorraga. Samas nähtub Tartu Maakohtu 18.02.2020.a kohtumäärusest, millega karistuse ärakandmata osa täitmisele pöörati, et kriminaalhooldusel olles on ta muutnud vastuvõtuaega seoses töötamisega. Järelikult ei saa tema väidet sissetuleku puudumise kohta pidada usutavaks. Viidatud määrusest ka nähtub, et isik on korduvalt tarvitanud alkoholi ja tema pangakonto väljavõttelt on kajastunud alkoholimüügile spetsialiseerunud poodides tehtud kulutusi. Seega perioodil, mil Mati Margil väidetavalt puudus sissetulek ja sellest tulenevalt võimalus 2 menetluskulusid kasvõi osaliselt tasuda, on tal olnud piisavalt rahalisi vahendeid hankimaks alkoholi, mille tarvitamine oli tal keelatud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetluskulude tasumata jätmine on olnud Mati Margi vaba valik, tingituna soovist oma rahalisi ressursse teisiti kasutada. See ei ole aga mõjuv põhjus menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks KrMS § 424 tähenduses. Kohus nõustub, et riigis kehtinud eriolukorra tõttu võis sissetuleku teenimine olla raskendatud. Arvestades, et Mati Margil oli menetluskulude tasumiseks aega terve aasta, ei ole paar kuud väldanud eriolukord piisav põhjus tähtaja pikendamiseks. Lisaks märgib kohus, et vangistuses viibimine ei ole iseenesest selliseks asjaoluks, mille alusel pikendada menetluskulude tasumise tähtaega. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrused kriminaalasjas nr 3-1-1105-12, p 7 ja kriminaalasjas nr 3-1-1-109-13, p 9). Käesoleval juhul on ka oluline märkida, et Mati Mark asus vangistust kandma vähem kui kuu aega enne menetluskulude tasumise tähtaja saabumist. Kohtu hinnangul on vähetõenäoline, et isik oleks hakanud menetluskulusid tasuma viimastel nädalatel, kui temalt varasemalt ühtki makset laekunud ei ole. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Mati Margi avalduse menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3