S § 199 lg 1 järgi. RESOLUTSIOON
lg 1 alusel välja mõista Eesti Vabariigilt x x kasuks valitud kaitsja kulud 1200 (üks tuhat kakssada) eurot.
lg 1 alusel jätta Eesti Vabariigi kanda
lg 1 p-s 4 nimetatud menetluskulu, s.o riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu, summas 185.28 (ükssada kaheksakümmend viis eurot ja 28 senti) eurot. Asitõendid - pakend nr 1, milles kõvaketas CORSAIR 120GB –
lg 3 p 2 alusel tagastada x x; - pakend nr 2, milles jalanõud -
lg 3 p 2 alusel tagastada x x; - pakend nr 5, milles jalanõud -
lg 3 p 2 alusel tagastada x x; - pakendid 6-20, milles plastmasskanistrid -
lg 3 p 2 alusel tagastada x x; - DVD- ja CD-plaadid, mis asuvad prokuratuuri valduses –
lg 3 p 1 alusel jätta prokuratuuri valdusesse.
Kohtuotsus saata x x ja tema kaitsjale, prokurörile ning OÜ-le Plokkturvas. Jõustunud kohtuotsus saata asitõendite osas Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuurile ning x x kasuks välja mõistetud menetluskulude osas Rahandusministeeriumile. 1 1-20-1095 Edasikaebamise kord Vastavalt
lg-le 1 tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et apellatsioon kohtuotsusele tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.
lg 3 kohaselt võib kriminaalmenetluse kulude hüvitamise vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebe korras 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule. Apellatsiooniteate esitamise korral on motiveeritud kohtuotsus kättesaadav 29.05.2020.a. Asjaolud x x süüdistatakse selles, et tema, ajavahemikul 15.01.2019.a kell 23.43 kuni 16.01.2019.a kell 01.25 Pärnu Maakonnas Tori vallas Sauga alevikus Lauka tee 6 asuvas Sauga tehnoülevaatuspunkti parkimisplatsil lõhkus tahtlikult varguse toimepanemise ja varalise kasu saamise eesmärgil parkimisplatsil pargitud Plokkturvas OÜ-le kuuluva sõiduki Volvo FH reg. nr 547BKC kütusepaagi korgi väärtusega 126.67 eurot ja kütusetaseme anduri väärtusega 214.20 eurot ning varastas sõiduki kütusepaagist diiselkütust 500 liitrit (1 liiter 1.156 eurot), mille pani kaasavõetud kanistritesse ja viis enda elukohta x, x. Oma tahtliku tegevusega tekitas x x Plokkturvas OÜ-le vargusega varalist kahju 578 eurot. Seega x x oma tahtliku tegevusega, s.o võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtumenetluse poolte seisukohad kohtus x x ennast talle etteheidetud kuriteo toimepanemises süüdi ei tunnistanud, selgitades, et tema ei ole vargust toime pannud. Ka kaitsja leidis, et ei ole leidnud tõendamist, et x x oleks toime pannud talle ette heidetud kuriteo. Kaitsja taotles süüdistatava õigeks mõistmist ning kaitsja kulude riigi kanda jätmist. Kannatanu jäi esitatud tsiviilhagi juurde, taotledes tekitatud kahju 1218.87 euro hüvitamist. Prokurör leidis, et esitatud süüdistus on leidnud tõendamist. Prokurör taotles süüdistatava süüdi tunnistamist KarS § 199 lg 1 järgi ning tema karistamist 6-kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 1 alusel suurendada Pärnu Maakohtu 28.06.2019.a otsusega mõistetud karistust ning liitkaristuseks mõista 12 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusest kantuks eelvangistuses viibitud neli päeva ning kandmata vangistus jätta KarS § 74 lg 1, 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata, kui x x ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 kontrollnõudeid. Prokurör leidis, et tsiviilhagi tuleks rahuldada. Samuti esitas prokurör omapoolse seisukoha asitõendite ja menetluskulude osas. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et süüdistatava süü talle ette heidetava kuriteo toimepanemises ei ole leidnud tõendamist ning x x tuleb talle esitatud süüdistuses õigeks mõista. Nii Plokkturvas OÜ esindaja kui ka tunnistaja on kinnitanud, et 2019.a aasta jaanuaris varastati ettevõttele kuuluvast sõidukist diiselkütust, mille käigus lõhuti kütusepaagi kork ja kütusetaseme andur. Seega leiab kohus, et kriminaalasjas puudub igasugune vaidlus selles, et 15.01.2019.a vastu 16.01.2019.a varastati OÜ-le Plokkturvas kuuluvast sõidukist reg. märgiga 547 BKC diiselkütust. Kohus on seisukohal, et varguse fakt kui selline on käesolevas kriminaalasjas, tuginedes kannatanu ja tunnistaja ütlustele, tõendamist leidnud, samas puuduvad tõendid, mille alusel saaks jõuda tõsikindlale järeldusele, et varguse on toime pannud just x x. 2 1-20-1095 Kohus leiab, et tõendikogumist tuleb välja jätta süüdistatava ütlused kui ebausaldusväärsed. Kohtueelses menetluses on süüdistatav tunnistanud varguse toimepanemist, kirjeldades äärmise detailsusega teo toimepanemist. Samas kohtuistungil süüdistatav eitas teo toimepanemist, väites, et ta ei ole sündmuskohal viibinud ega vargust toime pannud. Süüdistatava väitel võttis ta kohtueelses menetluses teo omaks üksnes väidetava politsei poolt avaldatud surve tõttu, väidetav lubadus vastasel juhul isik vahistada. Kohtu hinnangul on süüdistatava kohtuistungil antud ütlused diametraalses vastuolus kohtueelses menetluses antud ütlustega. Kohtu hinnangul ei ole süüdistatav suutnud kohtule arusaadavalt, veenvalt ning eluliselt usutavalt põhjendada ütluste erinevust. Kohtu hinnangul on väidetav politsei surve ta vastasel juhul vahistada paljasõnaline ja tõendamata. Eelmärgitud asjaoludel leiab kohus, et süüdistatava ütlused on ebausaldusväärsed, mistõttu tuleb need jätta tõendikogumist välja. Eelviidatud lõigus märgitud põhjendustel tuleb tõendikogumist välja jätta ka 18.01.2019.a ütluste olustikuga seostamise protokoll (t.l 118-121), x x omakäeline kiri (t. l 116) ja x x joonistatud skeem (t.l 117). Kohtu hinnangul on märgitute puhul oma olemuselt tegemist samuti kohtueelses menetluses antud ütlustega. Ka on Riigikohus lahendis nr 3-1-1-62-07 asunud seisukohale, et kohtueelse menetluse ütlused võivad kajastuda lisaks ülekuulamisprotokollile ka vastastamise-, äratundmiseks esitamise- või ütluste olustikuga seostamise protokollis. Viidatud Riigikohtu lahendist järeldub ka, et kui näiteks ütluste olustikuga seostamise protokollis kajastuvad ütlused on vastuolus isiku kohtus antud ütlustega, ei saa kohus otsuse tegemisel tugineda ütluste olustikuga seostamise protokollis kajastatud ütlustele, jättes isiku kohtus antud ütlused kõrvale, vaid kohus saab ütluste olustikuga seostamise protokollis kajastatud ütlusi kasutada üksnes isiku kohtus antud ütluste usaldusväärsuse hindamiseks. Kohus ei saa kohtumenetluse võistlevuse põhimõttest lähtuvalt lihtsalt öelda, et otseselt ütluste lahknevusest tulenevalt jätab ta ristküsitluse koos selle tulemiga kõrvale ja tugineb kohtuotsuse tegemisel vaid kohtueelses menetluses antud ütlustele. Kuna ütluste olustikuga seostamise protokoll (t.l 118-121), x x omakäeline kiri (t. l 116) ja x x joonistatud skeem, mis oma olemuselt on antud juhul kohtueelses menetluses antud ütlused, on diametraalses vastuolus kohtus antud ütlustega, ei saa kohus neile kohtuotsuses kui tõenditele tugineda. Kriminaalasjas teostati x x elukohtades x ja x, x läbiotsimised (t.l 61-99). Läbiotsimistel võeti muuhulgas kaasa kaks paari jalatseid ning erinevaid kanistreid. 16.01.2019.a sündmuskoha vaatlusprotokolliga (t.l 22-60) on tuvastatud sündmuskohal nelinurksed jäljed (nt fotod 38-41, 46-49) ning jalatsijäljed (nt fotod 57-64). Võib möönda, et x x äravõetud ja 04.02.2019.a asitõendi vaatlusprotokolliga (t.l 107-110) vaadeldud jalatsite tallamuster sarnaneb visuaalselt sündmuskohalt leitud jalatsijälgedele (nt foto 63, t.l 59). Samas vaid selline visuaalne sarnasus ei võimalda kohtul teha järeldust, et sündmuskohale jäetud jalatsijäljed võivad olla jäetud just x x äravõetud jalatsitega mitte kellelegi teisele kuuluvate jalatsitega. x x võeti ära jalatsid nr 46, samas omamata mitteõiguslikke eriteadmisi ei ole võimalik fotode põhjal järeldada, kas jäljed sündmuskohale on jäetud jalatsitega nr 46 või näiteks hoopis jalatsitega nr 45 või 44. Märgitu oleks võimalik kindlaks teha üksnes ekspertiisiga, kuna ekspert omab mitteõiguslikke eriteadmisi, mille alusel saab ta anda hinnangu, kas vastavad jäljed võivad olla jäetud vastavate jalatsitega. Ka ei ole x x ära võetud nn töösaabaste puhul tegemist eriliste ja vähelevinud jalatsitega. Kohtu hinnangul võivad sellised sarnased jalatsid olla väga paljudel inimestel. Seetõttu leiab kohus, et x x leitud jalatsid, mille tallamuster sarnaneb visuaalselt sündmuskohalt leitud jälgedele, ei aseta x x tõsikindlalt ja ühegi kahtluseta sündmuskohale. Samuti võib möönda, et x x äravõetud ja 19.03.2019.a asitõendi vaatlusprotokolliga (t.l 101-106) vaadeldud kanistrite muster (nt foto 19, t.l 104 pöördel) sarnaneb visuaalselt sündmuskohalt leitud jälgedele (nt fotod 39, 40-41 t.l 45-46). Samas kohtu hinnangul ei ole x x ära võetud kanistrite puhul samuti tegemist eriliste ja vähelevinud esemetega. Kohtu hinnangul võivad 3 1-20-1095 sellised sarnased kanistrid olla väga paljudel inimestel. Seetõttu leiab kohus, et ka x x leitud kanistrid, mille põhjamuster sarnaneb visuaalselt sündmuskohalt leitud jälgedele, ei aseta x x tõsikindlalt ja ühegi kahtluseta sündmuskohale. Ka on kohtule esitatud 25.03.2019.a asitõendi vaatlusprotokoll (t.l 100), mille kohaselt on vaadeldud sündmuskoha (Sauga ülevaatuspunkt) turvakaamerasalvestisi ning DVD-plaat, millel salvestised, on tunnistatud kriminaalasjas asitõendiks. Asitõendi puhul on oluline, et seadustik nõuab selle kajastamist uurimistoimingu protokollis ning järelikult ei saa asitõendit käsitleda lahus seda kajastavast protokollist.1 23.04.2020.a toimunud kohtuistungil turvakaamerasalvestiste vaatamine ei õnnestunud, sest DVD-plaat ei hakanud tööle (t.l 164-165), kohtuistungi protokolli lk 20 alumised 4 rida ja kohtuistungi protokolli lk 21 ülemised kaks rida), mistõttu kohtule anti üle vaid asitõendi vaatlusprotokoll ning sinna juurde kuuluvat DVD-plaati kohtule üle ei antud. Samas asitõendit (antud juhul DVD-plaat) tuleb käsitleda koos protokolliga. Käesoleval juhul on kohtule esitatud n.-ö. vaid pool tõendit mitte tervik. Kuna kohtule DVD-plaati esitatud ei ole, ei ole kohtul võimalik tugineda ka protokollile. Protokoll ja asitõend on üks tervik ning neid ei saa käsitleda üksteisest eraldi. Kohus ei saa tugineda kohtuotsuse tegemisel ainult 25.03.2019.a vaatlusprotokollile, sest kohtul ei ole võimalik veenduda ja kontrollida, vaadates salvestisi, et protokollis märgitu kajastab justnimelt sündmuskoha turvakaamerasalvestisi. Kohtu hinnangul on sisuliselt ainsateks tõenditeks, mis võiks tõendada x x poolt teo toimepanemist, vaid tema elukohast leitud ja äravõetud jalatsid ning kanistrid, mille talla- ja põhjamuster sarnanevad visuaalselt sündmuskohalt leitud jälgedele. Samas leiab kohus, et viidatud esemed ei võimalda x x tõsikindlalt ja ühegi kahtluseta sündmuskohale asetada. Leitud ja ära võetud jalatsite ja kanistrite puhul on kohtu hinnangul tegemist tavapäraste ja laialt levinud esemetega, mistõttu ei ole välistatud, et sarnased jalatsid ja kanistrid võivad olla ka kellelgi teisel. Ka ei ole antud kriminaalasjas teostatud näiteks jäljeekspertiisi, millele tuginedes saaks tõsikindlalt järeldada, et jalatsijäljed sündmuskohale võiks olla jäetud just x x ära võetud jalatsitega nr 46 mitte näiteks jalatsitega nr 45 või 44. Kohus on seisukohal, et antud juhul esineb
Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-8-10 p-s 8 märkinud, et süüdistatava kasuks tuleb tõlgendada vaid selline kõrvaldamata kahtlus süüdistusversiooni paikapidavuses, mis on konkreetseid asjaolusid arvestades eluliselt usutav. Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et lisaks x x võivad samasugused jalatsid ja kanistrid olla veel mitmel teisel isikul. Käesolevas kriminaalasjas nõustub kohus kaitsjaga, et antud kriminaalasjas esitatud mitte ükski tõend ei aseta x x konkreetselt sündmuskohale varguse toimepanemise ajal. Kohtu hinnangul ei ole kriminaalasjas kogutud selliseid tõendeid, mis asetaks x x kahtlusteta sündmuskohale. Sisuliselt ainsateks süüstavateks tõenditeks on leitud kanistrid ja jalatsid. Samas kohtu hinnangul on tegemist levinud ja tavapäraste esemetega, mis ei võimalda teha tõsikindlat järeldust, et just x x viibis sündmuskohal ja on toime pannud talle etteheidetava kuriteo. Eelöeldust tulenevalt on kohus seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad tõendid, mis asetaks x x kahtlusteta sündmuskohale. Seetõttu ei ole võimalik teha ka järeldust, et diiselkütuse varguse pani toime just x x. Seega ei ole täidetud KarS § 199 lg 1 objektiivne koosseis, mistõttu ei ole realiseerunud ka KarS § 199 lg 1 sätestatud kuriteo koosseis. Seega tuleb süüdistatav süüdistuses KarS § 199 lg 1 järgi õigeks mõista. Asitõendid - pakend nr 1, milles kõvaketas CORSAIR 120GB –
lg 3 p 2 alusel tagastada x x; - pakend nr 2, milles jalanõud -
lg 3 p 2 alusel tagastada x x; - pakend nr 5, milles jalanõud -
lg 3 p 2 alusel tagastada x x; - pakendid 6-20, milles plastmasskanistrid -
1 Kriminaalmenetluse seadustik: kommenteeritud väljaanne. Juura 2012, lk 260. 4 1-20-1095 Pakendid 1, 2, 5, 6-20 sisaldavad läbiotsimiste käigus x x ära võetud esemeid. Kuna x x mõistetakse talle esitatud süüdistuses õigeks, tuleb ära võetud esemed x x tagastada. - DVD- ja CD-plaadid, mis asuvad prokuratuuri valduses –
Menetluskulud
lg 1 kohaselt õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik, arvestades käesoleva seadustiku §-s 182 sätestatud erandeid. x x riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu on 185.28 eurot (t.l 131-134). Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud ja vajalike tasu ja kuludega. Arvestades kriminaalasja, ei ole tegemist põhjendamatult suure tasu ja kuludega. Kuna x x mõistetakse õigeks, tuleb viidatud kulu jätta
Kaitsja esitas taotluse x x valitud kaitsja kulude 1200 eurot (t.l 142-144) riigi kanda jätmiseks. Kliendil ja kaitsjal ei ole keelatud kokku leppida õigusteenuse osutamise kindlas tasus (AdvS § 61 lg 1 p 2), kuid esitades kohtule valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamise taotluse, peab see võimaldama kohtul analüüsida osutatud õigusteenuse põhjendatust
Olukorras, kus kaitsjatasu taotlusest ega arvetest ei nähtu menetlustoimingutele kulutatud aega ega kaitsja tunnihinda, tuvastab kohus ka need asjaolud enda äranägemisel hinnanguliselt, arvestades kohtupraktikat ning mõistlikkuse põhimõtet. (Vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
lg 2 sätestab, et kui kohus teeb õigeksmõistva kohtuotsuse või lõpetab kriminaalmenetluse, jäetakse tsiviilhagi või avalik-õiguslik nõudeavaldus läbi vaatamata. Kuna kohus mõistab süüdistatava õigeks, tuleb esitatud tsiviilhagi tulenevalt
Tõkendit ei ole kohaldatud. (allkirjastatud digitaalselt) Teet Olvik kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.