) § 405 alusel RESOLUTSIOON
lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Käesolevas asjas ei anna kohus luba edasikaebamiseks. ASJAOLUD
lg 1 p 1 ja lg 5 alusel hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale avalikult kätte toimetatuks 19.03.
) § 405 lg 1 esimene lause näeb ette, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes
-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Seega on käesoleva asja näol tulenevalt hagi hinnast tegemist lihtmenetluses menetletava asjaga. 4.
lg 1 kohaselt võib sellise hagi menetlemisel muuhulgas kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all, loobuda kirjalikust eelmenetlusest või kohtuistungist, teha asjas otsuse kirjeldava või põhjendava osata ning tunnistada asjas tehtud lahend viivitamata täidetavaks ka muul juhul, kui on seaduses nimetatud või ilma seaduses ettenähtud tagatiseta. 5. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt.
lg 1 p 9 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, märkides üksnes järgmist.
lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Kohus on seisukohal, et poolte vahel sõlmitud leping ja selle lisa on sõlmitud tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. Lepingu sõlmimise ajal kehtinud VÕS § 42 lg 3 p 5 redaktsiooni kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Arvestades, et käsitlustasu nõutakse lepingu lõpetamisega seonduvate kulude, mitte sissenõudekulude katmiseks, on kohtu hinnangul käsitlustasul leppetrahvi iseloom. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 415 lg 1 teise lause kohaselt on kokkulepe, millega võimaldatakse tarbijalt nõuda maksetega viivitamisel eelkõige käsiraha või leppetrahvi, tühine. Kuivõrd antud juhul on tegemist tarbijaga sõlmitud lepinguga, on kohus seisukohal, et hageja poolt sätestatud tüüptingimuse näol on tegemist tühiste tingimustega. Kuna käsitlustasu ette nägevad tüüptingimused on tühised, tuleb kostjalt põhinõudena hageja kasuks välja mõista 487,20 eurot (627, 20 – 140). 6. Kuivõrd hageja põhinõude suurus on väiksem, kui hageja on hagis märkinud, tuleb ümber arvestada ka viivised. Arvestades hageja põhinõude suurust, viivise määra ja viivituses oldud päevade arvu, tuleb kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 99,90 eurot (põhivõlgnevus 487,20 eurot x viivitatud päevade arv 932 x seadusjärgne viivisemäär 0,022 %). Hageja on palunud välja mõista ka viivis alates 07.01.2020. Kohus on
Edasiselt tuleb tasuda viivist kuni põhinõude täitmiseni protsendina tasumata põhinõudest. 7. Hagi tuleb jätta rahuldamata käsitlustasu summas 140 eurot ja sellelt arvestatud viivise osas. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 8.
lg 1 alusel ja hagi rahuldamise ulatust (hagis taotletu 755,32 eurot; hagi rahuldamise ulatus 597,92 eurot) arvestades tuleb jätta menetluskuludest 79% kostja kanda ja 21% hageja kanda.
lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse.
lõikele 4 tuleb otsuses märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja ei ole menetluses osalenud, mistõttu kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Kohtuotsuse teatavakstegemine ja täidetavaks tunnistamine 11. Vastavalt
Kostjale ei ole õnnestunud menetlusdokumente kätte toimetada, kuna kohtule ja hagejale ei ole teada kostja asukoht, mida ei ole õnnestunud kõiki võimalikke vahendeid kasutades välja selgitada. Seetõttu on hagimaterjalid kostjale kätte toimetatud avalikult. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ka käesolev kohtuotsus tuleb kostjale avalikult kätte toimetada. Vastavalt
lg 3 avaldatakse avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte väljaandes Ametlikud Teadaanded. 12.
lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus kohtuotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.