lg 2 p 3 järgi lühimenetluses Süüdistatav KERT EVERTSON, isikukood 39202226012, xxxx, elukoht xxxx; xxxx; emakeel xxxx; töökoht xxxx; varem kriminaalkorras karistamata, 9 kehtivat väärteokaristust, tõkendit ei ole kohaldatud Kaitsja vandeadvokaat Sandra Sepp määratud korras Juhindudes KrMS § 233 lg 1, § 238 lg 1 p 4, lg 2, § 310313, § 315 lg 4, 5, § 318, § 175 lg 1 p 4, 9 ja § 179 lg 1 p 2 RESOLUTSIOON Tunnistada Kert Evertson süüdi
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra ning Kert Evertsoni karistuseks mõista 8 (kaheksa) kuud vangistust. Mõistetud vangistust ei pöörata
lg 1 ja 3 alusel tingimisi täitmisele, kui Kert Evertson ei pane 1 (ühe) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
p 1 alusel hakkab Kert Evertsonile määratud katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 10.02.2020. 1 ASITÕENDID Asitõendid – 2 CD plaati (kasiino poolt edastatud turvakaamera salvestused), mis asuvad kriminaalasja toimikus – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde. MENETLUSKULUD KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista Kert Evertsonilt menetluskuluna sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista Kert Evertsonilt menetluskuluna kaitsjatasu 354 (kolmsada viiskümmend neli) eurot v.adv. Sandra Sepa poolt õigusabi osutamise eest riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 180 lg 3 alusel jätta kohtumenetluses tekkinud määratud kaitsja kulu kohtueelses menetluses 194,40 (ükssada üheksakümmend neli eurot ja 40 senti) eurot riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 ja
lg 3 alusel võimaldada Kert Evertsonil tasuda menetluskulud kokku 1230 (üks tuhat kakssada kolmkümmend) eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt vähemalt 102,50 eurot. Menetluskulude osamaksed tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB PANK EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355, LUMINOR BANK EE401700017002872300, viitenumbriga 99920700006602 ning selgitusega: „Kert Evertson, 1-19-7746, menetluskulude osamakse“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. TSIVIILHAGI Tsiviilhagi esitatud summas 1045 eurot, sellest moraalne kahju 1000 eurot, tahvelarvuti maksumus 45 eurot ja EMO visiiditasu 5 eurot. Rahuldada kannatanu A Vu tsiviilhagi osaliselt ning mõista VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel Kert Evertsonilt välja otsene varaline kahju summas 50 (viiskümmend) eurot, mis kanda kannatanu arveldusarvele nr xxxx AS-s Xxxx. Kui rahaline nõue ei ole täies ulatuses tasutud, on kannatanul õigus pöörduda nõude täitmiseks kohtutäituri poole täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Jätta kannatanu A Vu tsiviilhagi mittevaralise kahju hüvitamise nõudes rahuldamata. Kannatanu A V ei ole mittevaralise kahju hüvitamise nõuet põhjendanud. Kohtuotsus edastada kannatanu A Vu e-posti aadressile xxxx või elukohta xxxx. EDASIKAEBAMISE KORD Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav maakohtu kantseleis alates 03.03.2020. Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 18.03.2020. 2 SÜÜDISTUS Kert Evertsoni süüdistatakse selles, - et tema lõi 14.09.2018 kella 20:00 paiku xxxx asuvas xxxx kasiino suitsuruumis neli korda rusikaga A Vut näkku, põhjustades viimasele füüsilist valu ja punased laigud näole; - et tema, olles varem toime pannud teise isiku kehalise väärkohtlemise, 03.11.2018 kella 17.20 ajal xxxx asuvas kasiinos lõi ühe korra rusikaga A Vule vastu pead ja mõni aeg hiljem kasiino ees õues tõmbas A Vu pikali ja lõi teda jalaga vastu pead, millega põhjustas kannatanule parema silma punetuse ning parema kõrva marrastuse. Seega Kert Evertson isikuna, kes on varem toime pannud teise isiku kehalise väärkohtlemise ja põhjustades oma tegevusega teisele isikule füüsilist valu ja kehavigastuse, s.o parema silmaümbruse punetuse ja parema kõrva marrastuse, pani toime
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, on seisukohal, et Kert Evertsonile esitatud süüdistus on täielikult tõendamist leidnud ja õigesti kvalifitseeritud. Kert Evertson on end 14.09.2018 kehalise väärkohtlemise episoodis süüdi tunnistanud ning 03.11.2018 kehalise väärkohtlemise episoodi toimepanemine süüdistatava poolt on tõendamist leidnud järgnevate tõenditega. 1) Esitatud süüdistuse esimese episoodi kohaselt süüdistatakse Kert Evertsoni selles, et tema lõi 14.09.2018 kella 20:00 paiku xxxx asuvas xxxx kasiino suitsuruumis neli korda rusikaga A Vut näkku, põhjustades viimasele füüsilist valu ja punased laigud näole. Nimetatud tegu on tõendatud kannatanu ütlustega selle kohta, et Kert Evertson teda 14.09.2018 kasiinos olles korduvalt rusikaga näkku lõi, tunnistaja L Mi ütlustega (tl 27-28) selle kohta, et süüdistatava ja kannatanu vahel oli mitmel korral füüsiline konflikt, mida kasiinotöötajad pidid lahendama. Tunnistaja K Õa (tl 36-38) sõnade kohaselt oli A V talle peale kehalist väärkohtlemist Kert Evertsoni poolt helistanud ning toimunust rääkinud. Turvakaamera salvestusest (tl 10-15) nähtub samuti Kert Evertsoni poolt A Vu löömine mitmel korral 14.09.2018. Lisaks tõendavad A Vu kehalist väärkohtlemist kannatanust tehtud pildid (tl 18-24), millelt nähtuvad tema näol olevad vigastused, s.o löömiste tagajärjel tekkinud punased laigud. Süüdistatav on end nimetatud episoodis ka täielikult süüdi tunnistanud. 2) Esitatud süüdistuse teise episoodi kohaselt süüdistatakse Kert Evertsoni selles, et tema, olles varem toime pannud teise isiku kehalise väärkohtlemise, 03.11.2018 kella 17.20 ajal xxxx asuvas kasiinos lõi ühe korra rusikaga A Vule vastu pead ja mõni aeg hiljem kasiino ees õues tõmbas A Vu pikali ja lõi teda jalaga vastu pead, millega põhjustas kannatanule parema silma punetuse ning parema kõrva marrastuse. Nimetatud episoodis süüdistatav tunnistab end süüdi vaid osaliselt. Tema sõnul lõi ta kannatanut jalaga, kuid viimane kukkus ja sai vigastused seetõttu, et oli purjus. Kohtu hinnangul oli Kert Evertsoni poolt toimepandud tegu tõendatud kannatanu poolt politseile väljakutse tegemisega, mis nähtub patrullilehelt (tl 45-46), kannatanu ütlustega (tl 54-56) selle kohta, et Kert Evertson teda kasiinos rusikaga näkku lõi, seejärel teda ebatsensuursete sõnadega sõimas ning hiljem kasiinost väljudes uuesti lõi, seekord jalaga meelekohta, turvakaamera salvestusega (tl 68-70) löömise toimumisest kasiinos, AS Rakvere Haigla patsiendikaardiga (tl 57-59), millelt nähtuvad kannatanu vigastused, s.o parema silma 3 piirkonnas vähene hematoom ja punetus paremal ajupoolkeral ning fotodega kannatanu vigastustest (tl 47-52), millelt nähtub, et A Vul on punetus paremal pool silmapiirkonnas ja kõrva taga. Eelnevast lähtuvalt on Kert Evertsoni käitumises tuvastatud
lg 2 p-s 3 sätestatud kehalise väärkohtlemise objektiivsed tunnused, s.o teisele inimesele korduvalt valu ja kehavigastuste tekitamine.
lg 1 kohaselt on karistatav üksnes tahtlik tegu, kui
-s ei ole sätestatud karistust ettevaatamatu teo eest.
kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus.
lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kert Evertson on oma ütlustes kinnitanud, et tahtis kannatanut lüüa ehk lõi kannatanut otsese tahtlusega. Eeltoodust tulenevalt on täidetud ka Kert Evertsoni süüdistuses esitatud kvalifikatsiooni subjektiivne koosseis. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud Kert Evertsoni teos puuduvad. KARISTUS
Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 2 p 3 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Seetõttu, lähtudes seni omaks võetud kohtupraktikast, mõistetakse karistus üldjuhul sanktsiooni keskmise määra järgi, kui puuduvad karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud. Kert Evertson tunnistab end toimepandud tegudes süüdi. Seega esineb nende käitumises karistust kergendav asjaolu
Raskendavad asjaolud puuduvad. Eripreventiivses mõttes on Kert Evertson varem kriminaalkorras karistamata. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud mõista Kert Evertsonile karistus kvalifikatsiooni sanktsiooni keskmisest määrast madalamas määras, mille võib mõista tingimisi vangistusena.
Kuna tegemist on lühimenetlusega, siis
lg 2 alusel tuleb vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõista Kert Evertsonile 8 kuud vangistust. Mõistetud vangistust ei pöörata
lg 1 ja 3 alusel tingimisi täitmisele, kui Kert Evertson ei pane 1 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. TSIVIIHAGI Kannatanu A V on esitanud tsiviilhagi kogusummas 1050 eurot, sealhulgas erakorralise meditsiini osakonna visiiditasu 5 eurot, lõhutud tahvelarvuti 45 eurot ning moraalne kahju 1000 eurot. Kohus leiab, et kannatanu tsiviilhagi kuulub rahuldamisele osaliselt, s.o varalise kahju nõudes kokku 50 eurot. EMO visiiditasu 5 eurot on tõendatud AS Rakvere Haigla 03.11.2018 visiiditasuarvega nr OA1238039 (tl 60) ning tahvelarvuti maksumus 45 eurot on kohtu hinnangul põhjendatud ning vastab reaalsele tahvelarvuti maksumusele. 4 Moraalset kahju 1000 eurot kannatanu põhjendanud ega tõendanud ei ole. Kannatanu paljasõnaline ütlus, et Kert Evertsoni poolt kehalise väärkohtlemise tagajärjel sai ta kõrvapõletiku ning tema kuulmine halvenes, ei saa olla aluseks mittevaralise kahju väljamõistmiseks. Hagiavaldusele ei ole lisatud ega kannatanu poolt hiljem esitatud tõendeid, mis nimetatud väidet kinnitaksid. Ülekuulamisel on kannatanud öelnud, et tõestab moraalse kahju tekkimist kohtus, kuid prokuratuurile või kohtule tõendeid selle kohta esitatud ei ole. Seetõttu jätab kohus kannatanu tsiviilhagi mittevaralise kahju nõudes summas 1000 eurot rahuldamata ning süüdistatavalt välja mõistmata. Võlaõigusseadus (VÕS) § 1043 ja 1045 lg 1 p 5 alusel tuleb Kert Evertsonilt välja mõista A Vu kasuks 50 eurot (a/a xxxx AS-s Xxxx). Asitõendid, 2 CD plaati kasiino poolt edastatud turvakaamera salvestustega, mis asuvad kriminaalasja toimikus, tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde. MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesolevas kriminaalasjas on Kert Evertsoni menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 876 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt kaitsjatasu kohtueelses menetluses ja kohtus kokku 548,40 eurot. Arvestades süüdistatava majanduslikku seisundit, on kohtu hinnangul põhjendatud jätta osa kaitsjatasust, s.o kaitsjatasu kohtueelses menetluses summas 194,40 eurot riigi kanda ning menetluskulud kokku summas 1230 eurot võimaldada Kert Evertsonil tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt vähemalt 102,50 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 06.05.2020 kohtuotsusega tühistati osaliselt Viru Maakohtu 10. veebruari 2020 otsus mittevaralise kahju hüvitise välja mõistmata jätmise osas. 10.02.2020 kohtuotsus 1-19-7746 jõustus osaliselt 03. juunil 2020 Riigikohtu kohtumäärusega. (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne referent 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.