Obsah (6)

§ 100§ 97§ 108§ 99§ 101§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Siiri Malmberg Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 06. aprill 2020, Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kantselei kau

§ 100lg 1, § 101 lg 1 ja § 102 sisu.

Kohus tegi kostjale ettepaneku esitada täiendavad tõendid oma tervisliku seisundi ja töösuhte kohta, samuti selle kohta, kui tihti hageja kostja juures viibib, hageja miinimumist väiksemate vajaduste kohta ja R.R.i vajaduste kohta. KOHTUOTSUSE PÕJENDUSED 26. Perekonnaseadus (edaspidi

) § 96 sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97punkti 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

27. Vanem on kohustatud oma alaealist last perekonnaseaduse (

) § 97 lg 1 kohaselt ülal pidama. Kohus tuvastab, et hageja on kostja laps hageja sünni tõendi alusel (tl 4). Seega on kostja

§ 97lg 1 kohaselt kohustatud hagejat ülal pidama.

Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ei ela koos kostjaga, mis kohtu hinnangul nähtub kostja kirjalikust vastusest 4 2-19-12102 hagile, milles kostja teeb hageja seaduslikule esindajale etteheiteid hagejaga suhtlemise korra üle.

1. Hageja on taotlenud elatise väljamõistmist alates 01.07.
2. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja lõpetas elatise tasumise alates juulist
3. Nimetatu nähtub kohtu hinnangul kostja kirjalikust vastusest hagile. Kostja ei ole esitanud asjaolusid selle kohta, et ta oleks juulis 2019 hagejale elatist tasunud.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue alates juulist 2019 põhjendatud. 29.

§ 99

lõike 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 101

lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.o 2019.a 270 eurot kuus ja 2020.a 292 eurot kuus. Hageja on taotlenud elatist miinimummääras (

§ 101lg 1).

Hagiavalduse asjaolude kohaselt on hageja vajadused 465 eurot kuus. Kuigi hageja seaduslik esindaja on hagiavalduse täienduses väitnud, et hageja vajadused on piiramatud, ei saa kohus mõista elatist välja nende vajaduste eest, mida ja mille suurust hageja esile toonud ei ole. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul alus määrata kostjalt väljamõistetava elatise suuruseks kummagi hageja osas seaduses sätestatud miinimumsuurust, vaid lähtub hageja poolt hagis esile toodud vajadustest.

1. Riigikohus on oma 07.02.2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-15-15909 asunud seisukohale, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses hinnata. Kohus on seisukohal, et nimetatud seisukoht kehtib ka juhul, kui hageja toob välja oma vajadused miinimumelatisest väiksemana. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et hageja poolt esile toodud vajaduste suurus ei vasta hageja tegelikele vajadustele, mis on väiksemad. Kostja ei esitanud oma väidete tõendamiseks ühtegi tõendit, kuigi kohus selgitas kostjale 07.11.2019 toimunud eelistungil vajadust esitada tõendid oma väite kohta, et hageja vajadused on hagiavalduses välja toodust väiksemad. Eeltoodust tulenevalt lähtub kohus sellest, et hageja põhjendatud vajadused on 465 eurot. Eelduslikult peavad vanemad pidama last üleval võrdsetes osades. Hageja seaduslik esindaja ja kostja ei ole esile toonud asjaolusid selle kohta, et hagejate ülalpidamiskulude jaotus vanemate vahel peaks olema teistsuguses proportsioonis. Eeltoodust tulenevalt on hageja poolt hagiavalduses esile toodud vajaduste rahaline suurus selline, et kostjale eelduslikult langev osa on 465/2=232,50 eurot, mis on alla seaduses sätestatud miinimummäära.
2. Riigikohus on oma 09.06.2017 otsuses nr 3-2-1-35-17 asunud seisukohale, et kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, sh kui lapsel on vahelduv elukoht, võib tekkida olukord, kus mõlemad vanemad täidavad vahetult ülalpidamiskohustust piisavalt ning elatist ei tulegi välja mõista. Asjaolu, et lahuselav vanem kannab ajal, mil laps on tema juures, kulud lapsele vahetult, tuleb arvestada aga ka juhul, kui lapsel ei ole vahelduvat elukohta või kui laps ei viibi olulist osa ajast lahuselava vanema juures (p 23.1). Kolleegium leiab sealjuures aga, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, saab eeldada, et lahuselav vanem kannab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt ajaga, mil laps tema juures viibib. Teisel vanemal on (last esindades) võimalik see eeldus ümber lükata ja tõendada, et ajal, mil laps viibib lahuselava vanema juures, peab ka tema lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks kulutusi tegema (p 23.3). 5 2-19-12102
3. Hageja seaduslik esindaja võttis 07.11.2019 eelistungil omaks, et hageja veedab kostjaga ca 2 nädalavahetust, s.o ca 4 päeva kuus. Samal eelistungil võttis hageja seaduslik esindaja omaks, et augustis 2019 veetis hageja kostja juures nädal aega. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et hageja veedab tegelikult kostjaga rohkem aega, kuigi kohus selgitas kostjale tõendite esitamise vajadust eelistungil. Hageja seaduslik esindaja ei ole esitanud asjaolusid ja tõendeid selle kohta, et ajal mil hageja on kostja juures ei pea kostja hagejat vahetult üleval. Seega tuvastab kohus, et alates 01.07.2019 on kostja pidanud hagejat vahetult üleval keskmiselt 4 päeva kuus ja augustis 2019 7 päeva kuus. 1 päeva elatis moodustab 232,50/keskmiselt 30 päevaga kuus=7,75 eurot. Seega tuleb kostja elatise kohustuse tuvastamisel arvutada igakuiselt talle langevast 232,50 eurost maha 4*7,75 eurot=31 eurot ja augusti 2019 eest 7*7,75=54,25 eurot. Seega kokku on igakuise elatise suurus 232,5031=201,50 eurot ja augusti 2019 eest 232,50-54,25=178,25 eurot. Puudub alus arvata, et tulevikus veedaks hageja kostjaga vähem kui 4 päeva kuus.
4. Riigikohus on oma 16.01.2013 lahendis nr 3-2-1-159-12 asunud seisukohale, et ka alates
5. juulist 2010 kehtiva perekonnaseaduse järgi on vanem ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Üksnes juhul, kui lapse eest iga päev hoolitsev vanem annab enne nõusoleku ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatist maksma kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud. Eeltoodust tulenevalt ei arvesta kohus kostja elatise kohustuse määramisel kostja väidetud ja tõendamata asjaoluga selle kohta, et hageja enda kontole on igakuiselt kantud 50 eurot. Antud juhul ei nähtu kohtumenetluses hageja seadusliku esindaja poolt avaldatust ega tõenditest, et hageja seaduslik esindaja oleks taolisel viisil ülalpidamise andmise hagejale heaks kiitnud. 34.

§ 102

lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi lg 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla

§ 101lõikes 1 sätestatud määra.

Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

1. Kohus tuvastab, et kostjal on lisaks hagejale teine alaealine laps R.R. (sündinud xxxxxxxxxxx) (tl 26). Kostja on R.R.i igakuiste vajadustena toonud esile elamiskulud 125 eurot, hügieenitarbed 100 eurot, toidukulu 80 eurot, ravimid 20 eurot, riided 40 eurot, muud kulud 100 eurot, transport 5 eurot, kokku 470 eurot (tl 129). Kohus on seisukohal, et kostja on esitanud R.R.i vajaduste kohta vastuolulisi andmeid, kuna vastuses hagiavaldusele väitis kostja, et kostja pere, kuhu kuulub kaks täiskasvanud isikut ja kolm last, sh R.R., igakuine eelarve on 680 eurot. Kohus on seisukohal, et kuigi kostja ei ole R.R.i vajaduste kohta esitanud ühtegi tõendit, võib eeldada, et R.R.i vajadused on ligilähedased hageja vajadustega, arvestades Riigikohtu 07.02.2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-15-15909 esile toodud seisukohta, et eelduslikult kulub lapse vajaduste rahuldamiseks kahekordne miinimumelatis.
2. Riigikohus on asunud seisukohale, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal 6 2-19-12102 ei ole sissetulekut või tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu 24.10.2012 otsus nr 32-1-118-12).
3. Kohus tuvastab Eesti Töötukassa 02.09.2019 otsuse alusel (tl 33), et kostja oli alates septembrist 2019 töötu. Kohus on seisukohal, et vahepealne töötuks olemine ei ole piisavalt mõjuv põhjus elatise vähendamiseks. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et tema tööl mittekäimine oleks olnud seotud tema tervisest tingitud vähenenud töövõimega. Kohtu hinnangul on märkimist väärt asjaolu seegi, et kostja vormistas ennast töötuks pärast seda, kui hageja esitas elatise nõude kohtusse.
4. Kohus tuvastab, et alates novembrist 2019 asus kostja tööle Xxxxxxxxxxx-s. Detsembris 2019 kandis Xxxxxxxxxxx kostjale töötasu 493,57 eurot. Kostja enda väitel töötab ta n-ö poole kohaga ehk osalise tööajaga. Kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, miks on kostja puhul põhjendatud töötada osalise tööajaga. Kohtule esitatud asjaolude ja tõendite alusel ei ole võimalik tuvastada, et kostja oleks täielikult või osaliselt töövõimetu. Kostja esitas kohtule tõendid selle kohta, et ta on pöördunud perearsti juurde seoses valudega kätes, kusjuures paremas käes on valud suuremad (tl 148), kuid ei ole esitatud tõendeid mistahes diagnoosi kohta, ega asjaolu kohta, et kostja töövõime oleks vähenenud. Kuna kostjal on kohustus laste ülalpidamiseks hankida piisavad vahendid ja puuduvad asjaolud, mille alusel saaks järeldada, et piisavate vahendite hankimine oleks objektiivselt takistatud, siis on kohtu hinnangul võtta elatise väljamõistmisel aluseks olukord, kus kostja töötaks täisajaga. Arvestades asjaolu, et kostja on saanud ühes kuus osalise tööaja eest 493,57 eurot, siis võib eeldada, et täistööaja puhul oleks kostja igakuine sissetulek ligikaudu 987,14 eurot ja selliselt ei oleks takistatud kostja mõlema lapse ühetaoline ülalpidamine.
5. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et põhjendatud ja õiglane on määrata hageja igakuise elatise suuruseks 201,50 eurot.
6. Kohus tuvastab kinnistusraamatu väljavõttega (tl 34-35), et kostjale kuulub korteriomand aadressil Xxxxxxxxxxx, mida kostja kasutab oma elukohana. Kohus on seisukohal, et põhjendatuks ei saa pidada olukorda, kus ühele lapsele tasutava elatise jaoks on vajalik müüa teise lapse kasutatav eluase, seega ei arvesta kohus kostja varalise seisundi tuvastamisel kostjale kuuluva korteriomandiga.
7. Kohus tuvastab Maanteeameti väljavõtte alusel (tl 36-38), et kostjale kuulub 24.02.1999 esmase registreeringuga Chrysler M1 ja 31.08.2015 esmase registreeringuga Volvo V
8. Volvo V70 osas on sõlmitud liikluskindlustusleping 10.12.2019 ja tehnoülevaatus kehtib kuni november
9. Chrysler M1 puudub kehtiv tehnoülevaatus ja sõiduk on ajutiselt registrist kustutatud kuni 18.12.2020 (tl 130). Kohus tuvastab äriregistri teabesüsteemist, et kostjale kuulub Xxxxxxxxxxx (registrikood 12673342) ainuosa nimiväärtusega 2500 eurot. Osaühing on asutatud ilma sissemakset tegemata ja on likvideerimisel (tl 39 – 40). Samuti kuulub kostjale XXXXXXXXXXX (registrikood 12423378) ainuosa nimiväärtusega 2500 eurot. Osaühing on asutatud ilma sissemakset tegemata ja on likvideerimisel (tl 41-42). Arvestades eelmises punktis tuvastatud asjaolusid võib eeldada, et kostjale kuuluvate osaühingu osadel ja sõidukil Chrysler M1-l puudub reaalne turuväärtus. Kohus on seisukohal, et kostjal on elatise nõuet võimalik täita Volvo V70 arvel.
10. Kohus tuvastab, et hageja põhjendatud elatise nõue alates hagi esitamisest, s.o alates 01.07.2019 kuni otsuse tegemiseni 06.04.2020 kujuneb järgmiselt: 01.07.2019 – 31.03.2020 on 9 kuud. 8 kuu eest on kostja kohustatud tasuma 201,5 eurot koos, s.o 8*201,50=1612 eurot ja ühe kuu eest 178,25 eurot, s.o kokku 1790,25 eurot. Aprillis 2020 on 30 päeva, seega elatis alates 01.04-06.04.2020, s.o 6 päeva eest on 6*201,5/30=40,26 eurot. Kokku on elatise võlgnevus 06.04.2020 seisuga 1830,51 eurot, millest kohus arvestab maha kostja poolt hagejale novembris ja detsembris 2019 tasutud elatise kokku 7 2-19-12102 300 eurot. Seega moodustab tasuda jääv võlgnevus 1530,51 eurot. Alates 07.04.2020 tuleb igakuiselt tasuda 201,50 eurot kuus. Menetluskulud
11. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, mistõttu kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Kohus ei pea põhjendatuks mõista menetluskulusid osaliselt välja alaealiselt lapselt. Kohtule teadaolevalt ei ole pooled menetluskulusid kandnud, kumbki pool ei ole kohtule esitanud menetluskulude nimekirju. Tsiviilasja hind
12. TsMS § 129 lg 2 kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hageja nõudis kostjalt elatist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. 2019 oli miinimumelatis 270 eurot kuus ja 2020 292 eurot kuus. Hageja esitas hagi 13.08.
13. Hagi esitamisele järgneva üheksa kuu miinimumelatis on kokku 2483,44 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Siiri Malmberg Kohtunik 8