← Eesti

1-20-3403/3

1-20-3403 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 2. juuni 2020 Tallinn, kirjalik menetlus Alustamata kriminaalasja number 1-20-3403 (19750000030) K

) ettenähtud korras. 3

(3)1-20-3403 9.

§ 6

lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Seega on riigi õigusabi saamise esmaseks ja kohustuslikuks eelduseks

-s märgitud maksejõuetus. Selle kindlaksmääramisel tuleb arvestada õigusabi taotleva isiku majanduslikku olukorda tervikuna, kusjuures

§-dest 1214 tulenevalt lasub maksejõuetuse tõendamise kohustus isikul enesel. 10. XX esitas Tallinna Ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks Riigiprokuratuuri määruse vaidlustamiseks kriminaalasjas nr 19750000030.

§ 13

lg 1 kohaselt on nõutav esitada taotlusele lisaks ka allkirjastatud ja nõuetekohane teatis isiku majandusliku seisundi kohta. Kohus selgitab, et isik, kes soovib riigi õigusabi saada, peab tõendama oma maksejõuetust ning esitama ka vastavad tõendid, võimaldamaks menetlejal hinnata, kas isik on õigustatud riigi õigusabi saama. Asja materjalide kohaselt puudub XX-l vara ning ka püsiv sissetulek. Taotleja on märkinud, et tema igakuisteks püsikulutusteks on kokku 80 eurot. Majandusliku seisundi teatises esitatud andmeid arvestades leiab ringkonnakohus, et sellised isiku majanduslikku seisu kirjeldavad andmed annavad alust lugeda õigusabi taotlejat maksejõuetuks

§ 6lg 1 tähenduses.

11. Ringkonnakohus selgitab aga, et isegi juhul, kui õigusabi taotleja on maksejõuetu, ei garanteeri see õigusabi taotlejale õigusabi andmist, kuna KrMS § 41 lg-st 3 tulenevalt peab kohus hindama, kas maksejõuetule kannatanule riigi kulul esindaja määramata jätmisel võiksid kaitseta jääda tema olulised huvid. Seega eeldab riigi õigusabi andmise küsimuse otsustamine ka menetleja süüvimist kaebuse sisusse (RKKK 3-1-1-134-04, 3-1-1-66-05, 3-1-1-151-05).

§ 7

lg 1 p-ga 5, mille kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Ringkonnakohus, tutvunud XX riigi õigusabi taotlusega, Riigiprokuratuuri määrusega ning kriminaalmenetluse alustamata jätmise asjaoludega nõustub Riigiprokuratuuriga, et kriminaalmenetluse alustamata jätmine oli käesoleval juhul põhjendatud ning seega on XX võimalus oma eesmärgi saavutamiseks ilmselt vähene.

  1. Riigiprokurör on oma määruses asjakohaselt selgitanud, miks ei esine käesolevas asjas ei ähvardamise ega mõne muu kuriteo koosseisu. Oma taotluses märgib XX, et kardab YY poolt ähvarduste täideviimist just eeskätt seetõttu, et viimane on psüühikahäirega isik ja tapnud oma isa. Riigiprokurör on märkinud, et sellised faktid kinnitust ei ole leidnud, YY on kriminaal- ja väärteokorras karistamata isik ja talle ei ole eestkostet seatud. Kuivõrd XX sisustab oma hirmutunnet ähvarduse ees just läbi nende asjaolude, tuleb riigiprokuröriga nõustuda ja asuda seisukohale, et käesoleval juhul puuduvad andmed, mis annaks aluse kriminaalmenetluse alustamiseks. Ringkonnakohtule esitatud taotluses pole välja toodud asjaolusid, mis annaks ringkonnakohtule aluse asuda prokuratuurist erinevale seisukohale. Eeltoodust tulenevalt ei näe ringkonnakohus võimalust, et Riigiprokuratuuri määruse peale esitataval kaebusel saaks olla edulootust. Kuivõrd ringkonnakohtu hinnangul on XX võimalus õiguste kaitseks kriminaalmenetluses ilmselt vähene, siis puudub ka alus riigi õigusabi andmiseks.
  2. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudest

§ 6lg-st 1 ja § 7 lg 1 p-st 5 jätab ringkonnakohus XX riigi õigusabi taotluse rahuldamata. 14. Kr

MS § 208 lg-st 1 tulenevalt võib Riigiprokuratuuri määruse vaidlustada kaebuse või taotluse esitaja selle rahuldamata jätmise korral advokaadi vahendusel ringkonnakohtus määruse koopia saamisest alates ühe kuu jooksul. Nimetatud kaebekord nähtub ka Riigiprokuratuuri 21.04.

  1. a määrusest. Kuivõrd XX on Riigiprokuratuuri 21.04.
  2. a määruse vaidlustamiseks taotlenud ka riigi õigusabi, on isik teadlik asjaolust, et kaebust saab esitada vaid advokaadi vahendusel. XX on koos riigi õigusabi taotlusega edastanud 4

(3)1-20-3403 ringkonnakohtule ka käsikirjalise dokumendi, kus vaidlustab prokuratuuri seisukohti ning mida tuleb seega käsitleda kui määruskaebust Riigiprokuratuuri määrusele. Eeltoodule tuginedes tuleb jätta XX määruskaebus Riigiprokuratuuri 21.04.2020. a määrusele läbi vaatamata, kuivõrd KrMS § 208 lg 1 kohaselt saab Riigiprokuratuuri määrust vaidlustada advokaadi vahendusel. /allkirjastatud digitaalselt/ 5
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.