Obsah (4)

§ 187§ 133§ 180§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tanel Saar, Einar Vene, Madis Ernits 13.02.2020, Tartu 3-18-2351 X kaebus

) § 187 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus pärast apellatsioonkaebuse saamist selle menetlusse võtmise või sellest keeldumise. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb kaebajale tagastada. 13.

§ 187

lg 3¹ kohaselt võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse tagastada, kui seadus võimaldab asja läbi vaadata lihtmenetluses ning asjaoludest tulenevalt on apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 14.

§ 133

lg 1 kohaselt võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Ringkonnakohus leiab, et vaidluse sisu arvestades saab käesolevat asja

§ 133lg 1 alusel läbi vaadata lihtsustatud korras.

Kuigi kaebaja vaidlustab distsiplinaarkaristust, on tegemist noomitusega, mis on VangS § 63 lg 1 järgi kergeim võimalik distsiplinaarkaristus, millega ei kaasne täiendavat vabaduse piirangut (vrd RKHKo 14.11.2012, 3-3-1-44-12, p 20; 16.02.2016, 3-3-1-62-15, p 14).

1. Kaebaja kirjelduse kohaselt ei ole ta 20.09.2018 keeldunud täitmast korraldust asuda tööle, vaid talle ei ole antud otsest korraldust tööle asumiseks, sest kui valvur teda otsimas käis, oli ta duši all. Halduskohus järeldas asja materjalide pinnalt, et kaebajale anti korraldus tööle asumiseks, et kinnipeetav pidi seejuures selgelt aru saama, et teda sooviti tööle rakendada, ning et talle anti korraldus tööks valmis olla, kui valvur uuesti tagasi tuleb. Valvur sai tööle asumiseks korralduse anda kaebajale otse (kaebaja avas duši all olles ukse ja suhtles valvuriga) ning viimasele jäi ka piisavalt aega enda kordategemiseks ja tööle asumiseks. Halduskohus jõudis järeldusele, et 2 verbaalselt ei ole kaebaja keeldunud tööle asumast, kuid ta on teinud seda oma käitumisega. Kaebajal ei esinenud tööle asumist takistavaid asjaolusid. Halduskohus viitas ka asjakohasele kohtupraktikale VangS § 37 rakendamise kohta. Apellatsioonkaebuses väidab kaebaja üksnes, et kohus peaks tutvuma asja kõigi materjalidega ning tegema uue otsuse, millega tühistab vastustaja käskkirja nr 6-2/
2. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebuses väidetu ei viita halduskohtu poolt materiaalõiguse normide ebaõigele kohaldamisele, tõendite ebaõigele hindamisele ega kohtumenetluse normide olulisele rikkumisele (vt

§ 180lg 1).

Ükski kaebaja poolt väljatoodud asjaolu ei viita sellele, et vangla oleks kaebajale distsiplinaarkaristust määrates rikkunud kaalutlusõiguse põhimõtteid. Vanglal on distsipliinirikkumise korral nii otsustuskaalutlus kui ka valikukaalutlus. Kui vangla otsustab kinnipeetavale distsiplinaarkaristuse määrata, siis on vanglal võimalik valida mitme erineva VangS § 63 lg-s 1 sätestatud karistusliigi vahel. Kaebajale distsiplinaarkaristusena määratud noomitus on kergeim võimalik distsiplinaarkaristus. VangS § 65 lg 5 järgi kustub distsiplinaarkaristus ühe aasta jooksul distsiplinaarkaristuse määramisest arvates. Viidatud sättest tulenevalt on käesolevaks ajaks kaebajale vaidlusaluse käskkirjaga määratud distsiplinaarkaristus kustunud ega mõjuta enam kuidagi kaebaja õigusi. Ringkonnakohtu hinnangul on käesolevas haldusasjas kogutud tõenditele tuginedes ja haldusasja asjaolusid arvestades kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 16. Eeltoodust lähtudes leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul on täidetud

§ 187lg-s 31 sätestatud eeldused ning apellatsioonkaebus tuleb kaebajale tagastada.

Tegemist ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist takistava puudusega, mida saaks kõrvaldada. Seetõttu puudub vajadus

§ 187

lg 4 alusel apellatsioonkaebuse käiguta jätmiseks.

§ 187

lg 2 kohaselt tagastatakse apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult. Apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. 17.

§ 187

lg 7 kohaselt võib apellant määruse peale, millega kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, esitada määruskaebuse Riigikohtule. Selleks on aega 15 päeva arvates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Kui kaebaja ei esita nimetatud tähtaja jooksul määruskaebust Riigikohtule, siis jõustub käesolev määrus. 18.

§ 175lg 3 alusel asendab kohus määruse avaldamisel kaebaja nime initsiaalidega.

(allkirjastatud digitaalselt) 3