Obsah (9)

§ 436§ 657§ 442§ 238§ 652§ 654§ 367§ 162§ 174

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 27.03.2020, Tallinn Tsiviilasj

) § 162 lõike 1 alusel jäid menetluskulud hageja kanda. Kohus pidas kostja taotletud menetluskulusid täielikult põhjendatuks ning mõistis hagejalt kostjale menetluskulude katteks välja 1045 eurot. Apellatsioonkaebus

1. 09.08.2019 kaebuses palub hageja maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Koos kaebusega esitas hageja taotluse täiendavate tõendite vastuvõtmiseks.
2. Hageja ei nõustu kohtu järeldusega, et broneerimistasu oli mõistlikus suuruses. Samuti, et hageja oleks pidanud tõendama tasu ebamõistlikkust, sh ei ole kohus tõendamiskoormist selgitanud.
3. Kohus kohaldas vääralt VÕS § 6 lõiget
4. Kohus hindas valesti kostja esitatud ekirjavahetust ning jättis selle osaliselt hindamata. Hageja õiguseelneja tasus enda arvates kinnistu ostuhinna ettemaksu, mitte broneerimistasu. Üksnes asjaolu, et pooled sõlmisid seaduse nõuetele mittevastava lepingu hageja õiguseelneja initsiatiivil, ei saa olla aluseks hagi rahuldamata jätmisele. Kohtu viide Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-31-08 ei ole asjakohane. Kohus ei ole põhjendanud, kelle õigusi on poolte kokkulepe rikkunud. Hagi rahuldamata jätmisel peaks kohus tuvastama hageja poolt kostja õiguste rikkumise. Hageja eeldas mõistliku isikuna, et kui müügitehingut ei tule, saab ta raha tagasi. Kostja ei ole millestki õigustamatult ilma jäänud. Kostja jätkas kinnisasja müüki kolmandatele isikutele ja keeldus seda hagejale müümast. Kostjal oligi kavatsus kinnistut mitte müüa ning jätta ettemaks endale. Vastustaja seisukoht
5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
6. Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega kirjalikus menetluses, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamise ja menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu (

§ 436lõige 1, § 438 lõige 1, § 442 lõige 8).

Ringkonnakohus saab teha ise tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi ja jaotab uuesti menetluskulud (

§ 657lõike 1 punkt 2).

Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele. 21.

§ 442

lõike 5 alusel lahendab kolleegium esmalt seni lahendamata menetluslikud taotlused. Lahendamata on apellandi taotlus kaebusele lisatud täiendavate tõendite (kostja e-kirjavahetus OÜ-ga Vericon; Polar Yacht Manufactory OÜ e-kirjavahetus kostjaga) vastuvõtmiseks. Kolleegiumi hinnangul tuleb nimetatud tõendite vastuvõtmisest keelduda. Apellant ei ole põhjendanud, millist asjas tähtsust omavat asjaolu soovib ta nendega tõendada (

§ 238lõike 1 punkt 1, § 652 lõige 4).

Apellant on viidanud, et tõenditest nähtub, et kostja jätkas broneerimislepingu kehtivuse ajal kinnisasja müüki kolmandatele isikutele ja keeldus kinnisasja hagejale müümast ning et maakohus jättis menetlusnormi rikkudes tõendamiskohustuse pooltele selgitama. Kuivõrd hageja ei ole maakohtu menetluses tuginenud kostja poolt broneerimislepingu rikkumisele (vaid üksnes tehingu tühisusele), ei ole viidatu näol tegemist asjas tähtsust omava asjaoluga, mis tõendamist vajaks. Ka maakohus ei ole lepingu rikkumist otsuses käsitlenud, mistõttu on asjakohatu väide, et kohus jättis vastava tõendamiskoormuse selgitamata. Kuna viidatud dokumendid esitati 7 elektrooniliselt, siis need esitajale tagastamisele ei kuulu (Riigikohtu lahend nr 3-2-168-14, punkt 19). 22.

§ 652

lõike 1 punkti 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluses ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Puudub vaidlus, et maakohus tuvastas õigesti vaidluse all mitteolevad asja lahendamisel tähtsust omavad elulised asjaolud: 1) kostja ja Polar Yacht Manufactory OÜ sõlmisid 23.11.2016 kinnistu broneerimislepinguna pealkirjastatud lepingu (allkirjad kostja poolt 23.11.2016, Polar Yacht Manufactory OÜ poolt 08.12.2016) (t lk 8-10); 2) lepingu punktis 3.1 sätestatud broneerimistasu 8900 eurot on kostjale 08.12.2016 makstud (maksekorraldus t lk 11); 3) lepingus märgitud kinnistu Turba 29, Pärnus müügileping ja vajalikud asjaõiguslepingud (viidatakse lepingu punktis 2.1) jäid sõlmimata. Neid asjaolusid ei ole ka apellatsioonimenetluses kahtluse alla seatud. Samuti piiritles maakohus õigesti vaidluse eseme, leides, et kuivõrd hageja tugineb lepingu tühisusele, ei oma tähtsust, kummast poolest tulenevatel põhjustel müügi- ja asjaõiguslepingud sõlmimata jäid. Esmakordselt apellatsioonkaebuses hageja esitatud väited kostjapoolsest 23.11.2016 lepingu rikkumisest jätab ringkonnakohus

§ 652lõikest 4 tulenevalt tähelepanuta.

23. Kolleegium on seisukohal, et maakohus leidis õigesti, et nõudeõiguse loovutamise lepingu (t lk 17-18) ja VÕS § 164 alusel on hageja Polar Yacht Manufactory OÜ-lt omandanud kehtivalt kõik vaidlusalusest lepingust tulenevad nõuded, mistõttu oli õigustatud käesolevat hagi esitama. Kolleegium nõustub vastavate maakohtu põhjendustega ega korda neid

§ 654lõikest 6 tulenevalt.

Kostja on vastuses kaebusele üksnes korranud enda varasemalt esitatud vastuväiteid nõude loovutamise kohta, milliseid maakohus on vaidlustatud otsuses asjakohaselt käsitlenud ja neile vastanud. 24. Samuti leidis maakohus kolleegiumi hinnangul 23.11.2016 broneerimislepingut tõlgendades õigesti, et leping sisaldab nii kinnistu müügi eellepingu kui ka broneerimislepingu elemente, mistõttu on tegemist tervikuna tühise tehinguga TsÜS § 83 lõike 1 järgi (koosmõjus AÕS § 119 lõikega 1 ja VÕS § 33 lõikega 2). Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ning

§ 654lõikest 6 tulenevalt neid ei korda.

Apellatsioonimenetluses ei ole lepingu tõlgendamisele ka vastuväiteid esitatud. Kostja on vastuses kaebusele üksnes märkinud, et ei nõustu maakohtu järeldusega broneerimislepingu tühisuse kohta, kuid oma vastavat seisukohta põhjendanud ei ole. Kuivõrd ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega broneerimislepingu tühisuse kohta, ei oma asja lahendamisel tähendust maakohtu hinnang broneerimistasu mõistlikkusele ja sellega seonduv tõendamiskoormise jaotus. Seega jätab kolleegium kaebuse vastavad väited tähelepanuta.

1. Ringkonnakohus aga nõustub kaebajaga, et maakohus kohaldas asja lahendamisel ebaõigesti VÕS § 6 lõiget 2 ja hindas vääralt tõendeid, kui leidis, et hageja poolt nõude esitamine on vastuolus hea usu põhimõttega. VÕS §-st 6 tuleneb, et võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt ning et võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Maakohus leidis Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-31-08 tuginedes ja hageja õiguseelneja ning kostja e-kirjavahetust (t lk 54-59) 8 tõenditena hinnates, et hageja nõue on hea usu põhimõttega vastuolus, kuna hageja õiguseelneja enda algatusel koostati ja allkirjastati teadlikult seaduse vorminõudeid eirav tehing. Kolleegium nõustub hagejaga, et praeguse asja ja asjas nr 3-2-1-31-08 lahendatud kaasuse asjaolud on erinevad, mistõttu ei ole võimalik viidatud Riigikohtu lahendist juhinduda. Viidatud asjas oli pooltel sõlmitud notariaalselt tõestatud, st vorminõuetele vastav, kinnistu müügi eelleping, mille osas sõlmiti (kostja initsiatiivil) lihtkirjalik muutmise kokkulepe. Seejuures koostas lepingu muudatuse projekti kostjat esindav vandeadvokaat, kes kinnitas, et piisab lihtkirjalikust kokkuleppest, kokkulepe sisaldas deklaratsiooni, et vaatamata lihtkirjalikule vormile on lepingu muudatus pooltele siduv ning hageja uskus lepingu kehtivusse. Kirjeldatud olukorras nõustus Riigikohus, et sellistel asjaoludel lepingust taganedes on kostja rikkunud hea usu põhimõtet, märkides lisaks, et lepingu rikkumisele tuginemine kostja poolt oleks hea usu põhimõtte vastane, kui pooled kostja initsiatiivil sõlmisid teadlikult seaduses sätestatud vorminõuet rikkudes eellepingu muutmise kokkuleppe ja seda tegelikult täitsid (punkt 12).
2. Praeguses asjas olid kohtule esitatud e-kirjavahetusest nähtuvalt mõlemad lepingupooled teadlikud lepingule kohalduvast notariaalsest vorminõudest, sh kostja, kes oli eelnevalt notariga konsulteerinud (vastav kirjavahetus t lk 54-56). Kuigi lepingu lihtkirjalikus vormis sõlmimise ettepaneku tegi tõepoolest hageja õiguseelneja esindaja, siis vaatamata teadlikkusele vorminõudest, nõustus kostja lepingut selliselt vormistama. Tõenditest ei nähtu ja kostja ei ole ka esile toonud, et hageja õiguseelneja oleks lepingu vormi osas kostjat pahatahtlikult eksitanud. Samuti ei ole praegusel juhul lepingut koostanud ühe poole õigusteadmistega esindaja, millisel juhul võiks õigusteadmisteta lepingupoolel olla põhjendatud alus uskuda lepingu kehtivusse. Hageja õiguseelneja seadusliku esindaja kinnitus, et kirjalikus vormis lepingu sõlmimine on piisav, ei saanud mõistliku kostja jaoks ümber lükata notari selgitust lepingu vorminõude osas. Seega olid mõlemad lepingupooled teadlikud, et tegemist on tühise tehinguga, mille alusel üleantu saab seaduse kohaselt tagasi nõuda. Eeltoodust tulenevalt ei ole õige maakohtu järeldus, et hageja ei saa tehingu tühisusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid kasutada vastuolu tõttu hea usu põhimõttega.
3. TsÜS § 84 lõike 1 järgi ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi ning tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kuivõrd vaidlusalune tehing on tühine, tuleb selle järgi saadu tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele. VÕS § 1028 lõige 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Praegusel juhul on Polar Yacht Manufactory OÜ oma lepingust tuleneva kohustuse täitmisena kostjale tasunud 8900 eurot, kuid lepingu tühisuse tõttu ei olnud seda kohustust tegelikult olemas. Seega on Polar Yacht Manufactory OÜ eriõigusjärglasel õigus nõuda tasutud 8900 euro tagastamist. Nõuet välistavad asjaolud VÕS § 1028 lõike 2 mõttes puuduvad.
4. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus hageja nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja tühise tehingu järgi alusetult saadud 8900 eurot.
5. Hageja on esitanud ka viivisenõude, leides, et tema nõue muutus sissenõutavaks 05.06.2017, millisel kuupäeval esitas Polar Yacht Manufactory OÜ kostjale kohtueelselt nõude makstu tagastamiseks. Kostja (alternatiivseid) vastuväiteid hageja 9 nõude sissenõutavaks muutumise aja kohta ei esitanud. Kolleegium on seisukohal, et hageja viivisenõue vastab VÕS § 113 lõike 1 teisele lausele ja lõikele
6. Ringkonnakohtu otsuse tegemise seisuga on muutunud hageja viivisenõue VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras sissenõutavaks summas 2000.94 eurot (viivitust 1026 päeva).

§ 367

alusel kuulub rahuldamisele ka hageja nõue sissenõutavaks mittemuutunud viivise väljamõistmiseks protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. 30. Hagi ja apellatsioonkaebuse rahuldamise tõttu jäävad nii maa- kui ringkonnakohtu menetlusega seotud kulud kostja kanda (

§ 162lõige 1, § 173 lõige 3).

Kuna maakohus ei määranud rahaliselt kindlaks hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suurust, ei tee seda ka ringkonnakohus. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud mõlemas kohtuastmes määrab rahaliselt kindlaks asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul käesoleva otsuse jõustumisest (

§ 174lõige 4, § 177 lõige 2).

(allkirjastatud digitaalselt) Ele Liiv Peeter Pällin Imbi Sidok-Toomsalu