) § 121 lg 2 p 1) alljärgnevatel põhjendustel. 7.
Viidatud sätte kohaselt võib keelamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Kaebajatel puudub subjektiivne õigus nõuda, et haldusorgan ei viiks lõpuni pooleliolevat haldusmenetlust ega annaks kolmandale isikule nõusolekut oma kinnistule abihoone ehitamiseks. Vaidlust ei saa olla, et tulenevalt kehtivast DP-st on kolmandal isikul õigus oma kinnistule püstitada abihoone. Kaebajate keelamiskaebuse eesmärgiks saab pidada nende naaberkinnistule DP-s lubatust suurema ehitusaluse pinnaga abihoone püstitamise ärahoidmist. Praegusel juhul aga ongi ehitusteatis kolmandale isikule märkuste lahendamiseks tagastatud seoses ebaselgusega õige ehitusaluse pinna suuruse osas ning kolmas isik ei ole parandatud ehitusteatist praeguse seisuga menetlusse esitanud – st abihoone ehitusteatise menetlus alles käib ja eesmärgiks on selle DP-ga vastavusse viimine. Eeltoodut arvestades puudub antud juhul teadmine, milliste andmetega ehitusteatise kolmas isik esitada kavatseb ning kas vastustaja seda aktsepteerib. EhS § 44 p 1 kohaselt keeldub pädev asutus ehitusloa andmisest, kui kavandatav ehitis ei vasta detailplaneeringule, ehitisele või ehitamisele esitatud nõuetele või muudele avalikõiguslikele kitsendustele. Sama paragrahvi punkt 4 kohaselt ei või ehitusloa andmisega kaasneda kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele püsivat negatiivset mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. EhS § 36 lg 6 kohaselt kohaldatakse neid sätteid ka ehitusteatisele. Kohtul ei ole põhjust eeldada, et vastustaja kavatseb aktsepteerida ehitusteatist, kui kavandatav abihoone ei vasta DP-le ega õigusaktidest tulenevatele nõuetele. Kohtul puudub alus ennetavalt kohaliku omavalitsuse tegevusse sekkuda ning keelata kohalikul omavalitsusel oma kohustuste täitmine, s.o haldusmenetluste läbiviimine. Kaebajatel on võimalik oma õiguste kaitseks kohtu poole pöörduda peale seda, kui kolmas isik on esitanud parandatud ehitusteatise ja tal lubatakse selle alusel püstitada abihoone kaebajate õigusi rikkuvatel tingimustel. Kaebajatel on vajadusel võimalik pärast seda, kui vastustaja parandatud ehitusteatise aktsepteerib, esitada halduskohtule kohustamiskaebus riikliku järelevalve (EhS § 130 lg 2) tegemiseks. Ehitusteatisele vastamata jätmine EhS § 36 lg-s 2 sätestatud viisil, mis võimaldab alustada ehitamist, ei välista vajaduse korral riikliku järelevalve teostamist (Riigikohtu 06.06.2018 määrus asjas nr 3-17-1152, p 10). Kui ehitusteatisega on nõustutud isiku õigusi rikkudes, tuleb kohaliku omavalitsuse üksusel tema õigused tagada riikliku järelevalve meetmetega (nt Riigikohtu 18.12.2019 lahend nr 3-17-1859, p 15). Kuna antud juhul pole põhjust arvata, et vastustaja annaks haldusakti või toimingu, mis kaebajate õigusi rikuks ning kaebajatel on võimalik oma õigusi tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel, on keelamisnõue vastuolus
lg-s 1 sätestatud kaebeõiguse piiranguga ning tuleb kaebajatele tagastada
8. Kaebajad on esitanud alternatiivselt juba ka kohustamisnõude riikliku järelevalvemenetluse läbiviimiseks kohustamiseks, mis tuleb samuti tagastada
lg 2 p 1 alusel.
lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Kohustamisnõude rahuldamise eelduseks on haldusorgani tegevuse õigusvastasus. Kohustamisnõue on kohtule esitatud ilmselgelt ennatlikult, kuna vastustaja ei ole käesolevaks ajaks teinud mingeid toiminguid, mis saaksid kaebajate õigusi juba praegu rikkuda. Vastustaja on selgitanud, et kolmandale isikule on ehitusteatis tagastatud märkuste lahendamiseks (KOV on seega tegutsenud vastavalt seadusele) ning parandatud ehitusteatist ei ole menetlusse esitatud (puudusi ei ole kõrvaldatud ja 4
Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kuna kohus tagastab kaebuse
lg 2 p 1 alusel, siis jääb riigilõiv kaebajatele tagastamata (
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.