Obsah (7)

§ 174§ 175§ 465§ 667§ 56§ 214§ 173

KOHT UMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Villem Lapimaa ja Vahur-Peeter Liin Määruse tegemise aeg ja koht 19.05.2020, Tallinn Kohtuasja number 2-16-130538 Kohtuasi AAS

) § 175 lg 1 järgi tuleb lepingulise esindaja kulud välja mõista vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Kostja vajalik ja põhjendatud menetluskulu on 1887 eurot 60 senti. Samas tuleb praegusel juhul arvestada ka vaidluse olemust ning hinda. Mõistlikuks ei saa pidada hagihinnaga (1092 eurot 49 senti) võrreldes ebaproportsionaalsete esindajakulude väljamõistmist. Rahalise nõudega asjas on tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine õigustatud üksnes vaidluse erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Arvestades tsiviilasja keerukust, dokumentide mahtu ning istungite arvu, ei ole põhjendatud õigusabikulude väljamõistmine suuremas ulatuses kui hagihind. Esimese astme kohtu määrus 4. Pärnu Maakohus tegi 10.07.2019 määruse, millega jättis hageja ja kolmanda isiku hageja poolel menetluskulud nende enda kanda, kostja menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 1092 eurot 49 senti koos viivisega. Maakohus jättis kolmanda isiku kostja poolel menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja poolel oleva kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud 1092 eurot 49 senti koos viivisega. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt määrab kohus menetluskulud

§ 174

lg 1 järgi kindlaks vajalikus ja põhjendatud ulatuses.

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohtu 06.05.2015 määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15 kohaselt ei tohiks väljamõistetav menetluskulu üldjuhul ületada hagihinda. Kostja lepingulise esindaja kulutatud õigusabi aeg 35,6 tundi on põhjendamatu, arvestades, et praegune vaidlus toimus lihtmenetluses, mille hagihind oli 1092 eurot 49 senti, menetluse keerukust ning menetluse vältel tutvutud ja koostatud dokumente. Suur osa lepingulise esindaja toimingutest olid korraldavad, mis ei olnud õigusabi osutamine. Korraldavale tegevusele kulunud aeg oli võrreldes reaalselt õigusabile osutatud ja kulutatud ajaga ebaproportsionaalselt 3 2-16-130538 suur. Sealhulgas kulus lepingulisel esindaja ebaproportsionaalselt palju e-kirjavahetusele kohtuga ja kliendiga, telefonivestlustele, toimiku täiendamisele ning tähtaegade märkimisele kalendrisse. Arvestades viidatud Riigikohtu lahendiga ning vaidluse keerukusega, mõistab maakohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud hagihinna ulatuses 1092 eurot 49 senti. Analoogsetel põhjendustel mõistab kohus hagejalt kostja poolel oleva kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud 1092 eurot 49 senti. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad 5. Kostja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse osas, milles maakohus jättis rahuldamata kostja menetluskulude taotluse ning teha tühistatud osas uue määruse, millega rahuldada kostja menetluskulude taotlus täielikult. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei põhjendanud maakohus enda määrust piisavalt ning rikkus seeläbi

§ 465lg 2 p-i 8 ja § 442 lg-t 8.

Kohus ei analüüsinud menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust. Maakohtu määruse põhjendustest ei ole arusaadav, miks leidis maakohus, et vaidlus ei olnud mahukas ning keeruline. Maakohus lähtus ebaõigesti asja liigist (lihtmenetlus) ning hagihinnast 1092 eurot 49 senti. Sõltumata asja liigist ja hinnast, oli praegune vaidlus mahukas ja keeruline. Vaidluse keerukust ja mahukust kinnitavad poolte arvukad ning pigem keskmisest mahukamad menetlusdokumendid, vaidluse all olnud õigusküsimused, tõendid ning asjas tehtud kohtotsused, eelkõige ringkonnakohtu otsuse põhjendused. Samuti tegi vaidlust keerulisemaks see, et selle kohta ei olnud kohtupraktikat. Vaidluse keerukust kinnitab ka kindlustusandja ja kindlustusmaakleri õiguslike seisukohtade vastandumine kostja seisukohtadega ning ringkonnakohtu poolt maakohtu otsuse tühistamine ja hagi rahuldamata jätmine. Maakohus jättis ebaõigesti välja mõistmata menetluskulud, mis seisnesid kliendiga suhtlemises ning e-kirjade kohtule saatmises. Need toimingud olid vajalikud menetlusdokumentide koostamiseks, õigusliku positsiooni kujundamiseks, edasiste tegevuste planeerimiseks ja kliendi esindamiseks kohtumenetluses. Samuti edastas kostja kliendile infot menetluse seisu kohta. 6. Hageja jäi enda varem esitatud seisukohtade juurde. Kolmas isik hageja poolel ning kolmas isik kostja poolel ei nõustunud määruskaebusega. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667

lg 2 järgi tühistada osas, milles maakohus jättis hagejalt kostjat kasuks välja mõistmata menetluskulu 1531 eurot 46 senti. Tühistatud osas tuleb teha uus määrus, millega mõista hagejalt kostja kasuks välja täiendav menetluskulu 1531 eurot 46 senti. Ringkonnakohus muudab osaliselt maakohtu määruse põhjendusi, täiendades neid. Määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada.

1. Ringkonnakohus selgitab määruskaebuse ulatust. Kostja palus 07.08.2018 menetluskulude nimekirja kohaselt maakohtul kindlaks määrata ning hagejalt kostja kasuks välja mõista menetluskulud 7536 eurot 44 senti. Samuti palus kostja määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist. Määruskaebuses palus kostja tühistada maakohtu määrus üksnes osas, milles kostja menetluskulude taotlus jäeti rahuldamata ehk menetluskulu 1092 eurot 49 senti ületav osa välja 4 2-16-130538 mõistmata. Seega käsitleb ringkonnakohus üksnes seda, kas praegusel juhul esineb alus mõista kostja kasuks menetluskulud välja suuremas ulatuses kui 1092 eurot 49 senti.
2. Ringkonnakohtu arvates on praegusel juhul alust välja mõista suurem menetluskulu, kui on tsiviilasja hind. Menetluskulude

§ 174

lg 1 ja § 175 järgi kindlaksmääramine on maakohtu diskretsiooniotsustus, mida ringkonnakohus saab muuta üksnes siis, kui maakohus on diskretsioonipiire ületanud (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 23.03.2016 määrus asjas nr 3-2-1-6-16, p 14). Maakohus on praegusel juhul diskretsioonipiire ületanud. Maakohus ei hinnanud jälgitavalt kostja lepingulise esindaja toimingute ning toimingutele kulutatud aja vajalikkust ja põhjendatust. Sealhulgas ei hinnanud maakohus jälgitavalt menetluse mahtu ja keerukust ega seda, kas tsiviilasja hind vastab vaidluse mahule ja keerukusele. Ringkonnakohus täiendab maakohtu määruse põhjendusi järgmiselt. 10. Kohtul tuleb

§ 175

lg 1 järgi menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel lähtuda esmajoones õigusabile osutatud ajast ning vaidluse keerukusest (Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 11). Samuti tuleb hinnata vaidluse mahtu ja tsiviilasja hinda ning arvestada, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetavad menetluskulud ületada rahaliste nõuete puhul hagihinda. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulude väljamõistmine oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul (Riigikohtu 06.05.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 14).

1. Ringkonnakohus leiab, et vaidlus polnud iseenesest väga keerukas. Vaidluse sisuline lahendamine sõltus eelkõige sellest, kas kostja kindlustusmakset sai käsitada õigel ajal saabunud hilinenud nõustumuseks VÕS § 22 lg 2 mõttes. Vaidluse lahendamiseks tuli hinnata nii kindlustusmaakleri kui ka kindlustusandja lepingutingimusi ning kindlustusandja ja kindlustusmaakleri käitumist ja selle õiguslikku tähendust. Mõneti mõjutas vaidluse keerukust siiski menetlusosaliste rohkus ning see, et asja lahendamise raames tuli arvestada mitme õigussuhtega, s.o kindlustusvõtja (kostja) ja kindlustusmaakleri ning kindlustusandja vahel. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses esitatud väidetega, et vaidluse keerukust kinnitasid kindlustusandja ja kindlustusmaakleri vastanduvad seisukohad kostja seisukohtadega, kohtupraktika puudumine ning ringkonnakohtu otsuse põhjendused ja asjaolu, et ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse. Kohtupraktika puudumine ei ole tavapäratu ega tee vaidlust tingimata keerulisemaks. Vaidluse lahendamine sõltub eelkõige konkreetse kaasuse asjaoludest ning asjakohasest õigusest. Ringkonnakohtule ei nähtu ka, et vaidluse keerukust saavad mõjutada kindlustusandja ja kindlustusvõtja vastanduvad seisukohad kostja seisukohtadega ning ringkonnakohtu otsuse põhjendused ja asjaolu, et ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse.
2. Küll leiab ringkonnakohus, et praegusel juhul on põhjendatud kostja menetluskulude hüvitamine hagihinda ületavas osas seetõttu, et kostja on tarbija ja kindlustusvõtjana hagejaga võrreldes nõrgemas positsioonis. Tarbijatele peab olema tagatud tõhus võimalus panna ettevõtjate vastu maksma ka väiksemaid nõudeid. Seda ka juhul, kui õigusabile kuluv raha ületab keerukates õigusküsimustes oluliselt haginõude rahalist suurust. Vastasel juhul võib tarbijakaitsenormide rakendamise kohtuliku kontrolli võimalus olla piiratud (vrdl Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 19.12.2018 otsus asjas nr 2-17-284, p 66). 5 2-16-130538 Järgnevalt tunnitasu põhjendatust.
3. hindab ringkonnakohus kostja lepingulise esindaja ning menetlustoimingute ja nendele kulunud aja vajalikkust ja
4. Ringkonnakohtu hinnangul oli kostja esindaja tunnitasu (käibemaksuta)
5. a toimingute eest (93 eurot/h) ning
6. a toimingute eest (110 eurot/h) vajalik ja põhjendatud, arvestades, et kostja lepinguline esindaja oli professionaalne esindaja ning lepingulise esindaja olemasolu oli vajalik. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu ei ületa ka sarnase õigusabiteenuse keskmist turuhinda.
7. Kostja lepingulise esindaja menetlustoimingud ning toimingutele kulutatud aeg ei olnud osaliselt vajalik ja põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul saab kostja lepingulise esindaja kulusid hüvitada kokkuvõtlikult järgmiste toimingute eest: vastuse koostamine hagile, suhtlus kliendiga, vastused seisukohtadele ja kohtu nõuetele, lõplike seisukohtade esitamine maakohtus, maa- ja ringkonnakohtu otsustega tutvumine, apellatsioonkaebuse koostamine ning istungiks ettevalmistumine ja istungil osalemine. 15.
8. Ringkonnakohus märgib, et hüvitatavad ei ole menetluskulud, mis seonduvad menetluskulude nimekirja koostamisega (vt Riigikohtu 11.11.2014 määrus tsiviilasjas nr 3-21-77-14, p 12). Samuti ei ole vajalikud kulud, mis seonduvad toimiku täiendamisega, tähtaja märkimisega kalendrisse ning menetluskausta täiendamisega.

§ 56lg 1 järgi peab kohus tsiviilasjas toimikut.

Seega korraldab kohus toimiku täiendamise ning kogu vajalik materjal on menetlusosalistele kohtu toimikust kättesaadav. Ühtlasi ei nähtu, et õigusabi osutamiseks olid vajalikud, ja vastaspoolele ettenähtavad, kulutused tähtaja märkimisele ning esindaja menetluskausta uuendamisele. 15.2. Ringkonnakohus leiab, et kostja lepingulisel esindajal tekkisid tunnihinnaga 93 eurot järgmised vajalikud ja põhjendatud kulud. Osaliselt on põhjendatud vastuse koostamisele kulunud õigusabi aeg. Vastuse koostamise all mõistab ringkonnakohus lepingulise esindaja kulusid, mis tal tekkisid maksekäsu kiirmenetluse alustamisega (sh makseettepaneku/materjalide analüüs, vastuväite esitamine jne), hagiavalduse tutvumisega, täiendavate asjaolude ja tõendite väljaselgitamisega ning vastuse koostamisega. Arvestades kostja 16.03.2017 vastuse mahtu, vaidluse asjaolusid ning keerukust, oli vajalik ja põhjendatud ajakulu 6,4 h. Ringkonnakohus ei leia, et kostja suhtlus kliendiga oli menetluskulude nimekirjas toodud ulatuses vajalik ja põhjendatud. Teatud juhtudel on kliendiga suhtlemine põhjendatud, et selgitada välja asjaolusid, informeerida klienti menetluse seisust ning suhelda temaga võimaliku kompromissi osas. Siinsel juhul oli maakohtu menetluses vajalik ja põhjendatud suhelda kliendiga 2,5 h, et välja selgitada asjaolusid ning informeerida klienti menetluse seisust. Ülejäänud osas ei ole kliendiga suhtlus maakohtu menetluses vajalik ja põhjendatud, arvestades, et lepinguline esindaja on erialaste teadmistega ja võimetega ning ta ei sõltu enda kliendi üksikasjalikest juhistest. Lisaks eelnevale ei nähtu kohtule, et vajalik oli suhtlus D.A.S.-iga, kes kostja 03.10.2017 menetluskulude nimekirja kohaselt on Õigusabikulude Kindlustuse AS (I kd, tlk 177; 6 2-16-130538 äriregistrist kustutatud äriühing, kehtinud ärinimi D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse Aktsiaselts). Ringkonnakohus leiab, et vajalik ja põhjendatud oli kostja 02.05.2017 vastuse koostamiseks 1,5 h, arvestades kostja vastuse ning hageja 17.04.2017 seisukoha mahtu ning vaidluse keerukust. Kostja 02.06.2016 menetlusdokumendi koostamiseks (seisukoha esitamiseks kolmanda isiku kaasamiseks ning taotlus kolmanda isiku kaasamiseks) oli vajalik ja põhjendatud ajakulu 0,25 h, arvestades selle mahtu. Kohus leiab, et menetluskulud, mis tekkisid kostja esindajal vastuste koostamise järgselt 17.08 ja 18.08.2017 (kaasuse materjalidega tutvumine ning menetluspositsiooni hindamine) ei olnud vajalikud. Ringkonnakohus järeldab, et tõenäoliselt olid need toimingud tingitud kostja esindaja vahetumisest (I kd, tl 152). Samas ei ole sellise kulu tekkimine vastaspoolele ettenähtav ning selle vastaspoolelt välja mõistmine ei oleks põhjendatud. Järgmiseks leiab ringkonnakohus, et kostja enda lõpliku seisukoha koostamiseks ja esitamiseks (sh kolmandate isikute seisukohtadega tutvumiseks) oli vajalik ja põhjendatud 3 h. Kostja lõplik seisukoht oli küll mahukam kui tema varem esitatud menetlusdokumendid, kuid kordas varem esitatut ning sisaldas osaliselt analüüsi, millest asja lahendamine ei sõltunud (lepingueelsetest läbirääkimistest tulenevate kohustuste rikkumine). Hageja poolel kaasatud kolmanda isiku seisukoht ei olnud mahukas. Kostja poolel kaasatud kolmanda isiku seisukoht oli mahukam, kuid ei saanud märkimisväärselt mõjutada kostja lõplikku seisukohta, arvestades ka, et kohus ei saanud lähtuda seisukohtadest, mis olid vastuolus kostja enda seisukohtadega (

§ 214lg 2).

Maakohtu otsusega tutvumiseks ning sellest kliendi informeerimiseks oli vajalik ja põhjendatud ajakulu 0,5 h, arvestades maakohtu otsuse mahtu (eelkõige põhjendusi). Ringkonnakohtu hinnangul oli vajalik ja põhjendatud ajakulu apellatsioonkaebuse koostamiseks 6 h (sh selle esitamine kohtule), arvestades apellatsioonkaebuse mahtu, vaidluse keerukust ning seda, et apellatsioonkaebus kordas osaliselt varem esitatud seisukohti. Eelnevat arvestades oli kostja lepingulise esindaja vajalik ja põhjendatud õigusabile osutatud ajakulu 20,15 h. Seega moodustas lepingulise esindaja tasu 1873 eurot 95 senti (20,15 h × 93 eurot/h = 1873 eurot 95 senti). 15.

1. Kostja lepingulisel esindajal tekkisid tunnihinnaga 110 eurot järgmised vajalikud ja põhjendatud kulud. Apellatsioonkaebuse vastusega tutvumise ajakulu (sh menetlusse võtmise määrusega tutvumise ajakulu) oli vajalik ja põhjendatud 0,5 h, arvestades hageja vastuse mahtu ning seda, et see ei sisaldanud uusi seisukohti ega asjaolusid. Istungiks ettevalmistamiseks (sh kohtuistungi aja edasilükkamisega põhjustatud toimingute ajakulu) oli vajalik ja põhjendatud aeg 1 h, arvestades vaidluse keerukust ning seda, et esindajal olid sisulised seisukohad juba teada ning 16.05.2018 kohtuistungil ei arutatud uute asjaolude ega õiguslike küsimuste üle. Kohtuistungiks kulunud aeg 2 h oli vajalik ja põhjendatud ajakulu. 7 2-16-130538 Ringkonnakohus leiab, et vajalik ja põhjendatud oli ka pärast kohtuistungit toimunud suhtlus kliendiga (sh kompromissi osas) ning protokolliga tutvumise ajakulu 0,5 h. Samuti oli ringkonnakohtu otsusega tutvumiseks ja kliendiga suhtlemiseks vajalik ja põhjendatud ajakulu 1 h. Ülejäänud osas ei olnud ringkonnakohtu menetluses kliendiga suhtlus vajalik ja põhjendatud. Eelnevat arvestades oli tunnihinnaga 110 eurot vajalik ja põhjendatud ajakulu 5 h. Seega moodustas lepingulise esindaja tasu 550 eurot (5 h × 110 eurot/h = 550 eurot). 15.
2. Eelnevat arvestades oli lepingulise esindaja vajalik ja põhjendatud kulu käibemaksuta 2423 eurot 95 senti (1873 eurot 95 senti + 550 eurot = 2423 eurot 95 senti). Lepingulise esindaja kulule lisandub apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 200 eurot. 15.
3. Kostja menetluskuludele ei lisandu

§ 174

lg 10 järgi käibemaks, sest kostja ei ole kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Ringkonnakohtule nähtub, et menetluskulude nimekirjas ja palvepunktides on kostja märkinud menetluskulu koos käibemaksuga. Samas kirjutas kostja enda menetluskulude taotluses, et kostja menetluskulud on kandnud ERGO Insurance SE, kes on piiratud käibemaksukohustuslane ja õigustatud menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamisele, samuti et käibemaksuseaduse järgi ei maksustata käibemaksuga kindlustusteenust, sh edasikindlustus- ja kindlustusvahendusteenust. Arvestades, et kostja ei ole

§ 174

lg-s 10 ettenähtud kinnitust esitanud ning kostja väitis, et menetluskulud kandis kolmas isik, kes saab käibemaksu tagasi arvestada, ei ole alust menetluskulude käibemaksuga väljamõistmiseks (vt ka Riigikohtu 09.11.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-16 p 16).

1. Seega on vajalik ja põhjendatud menetluskulu, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista, 2623 eurot 95 senti.
2. Ringkonnakohus pöörab tähelepanu ka sellele, et maakohus märkis ekslikult resolutsioonis ka menetluskulude jaotuse. Menetluskulude jaotus tuli praegu

§ 173lg 1 kohaselt märkida üksnes kohtuotsuses.

Selle korduv märkimine menetluskulude kindlaksmääramise määrusesse ei olnud vajalik. Samas ei ole menetlusosalised selles osas märkusi teinud ning see ei mõjuta ega riiva menetlusosaliste õigus. Seetõttu ei ole ringkonnakohtul põhjust maakohtu lahendit selles osas muuta. 18. Kohtunik Liis Arraku ajutise töövõimetuse tõttu asendab teda Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi tööjaotusplaani p 17 alusel kohtunik Villem Lapimaa. (digitaalselt allkirjastatud) 8