Obsah (14)

§ 412§ 422§ 231§ 409§ 663§ 667§ 344§ 408§ 343§ 321§ 149§ 150§ 173§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht 11. juuni 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-17-3859 Tsiviilasi Grege

) § 409 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata, kuna hageja ei ilmunud

1. jaanuaril 2020 toimunud kohtuistungile.
2. Hageja esitas
3. veebruaril 2020 avalduse menetluse taastamiseks. Menetluse taastamise taotluse põhjenduste kohaselt hilines hageja esindaja
4. jaanuaril 2020 kell 10.00 alanud kohtuistungile seetõttu, et teekonnal Võsult Tartusse tekkis pärast Väike-Maarjat maanteel tihe udu, mis piiras nähtavust ja takistas sõitmist lubatud piirkiirusel. Kohati olid maanteele tekkinud aeglaselt liikuvad autorongid, millest möödumine osutus nähtavuse piiratuse tõttu võimatuks. Tihe udu ja kellaajale iseloomulik hämarus piirasid nähtavust sedavõrd, et oluliselt tuli alandada ka sõidukiirust, mis pikendas sõiduaega Tartusse. Lisaks maanteel tekkinud liiklustakistusele olid ka Tartu linna sissesõidul ummikud, mis omakorda põhjustasid hilinemist. Hageja esindajal puudus maanteel võimalus teavitada kohut võimalikust istungile hilinemisest. Eelpool nimetatud takistuste tõttu jõudis hageja esindaja kohtumaja parklasse kell 10.20 ja kohtusaali ukse taha jõudes selgus, et kohtuistung oli lõppenud.
5. Tartu Maakohtu
6. veebruari
7. a määruse alusel on hageja tasunud
8. aprillil 2020 menetluse taastamise avalduselt kautsjoni 600 eurot.
9. Kostja palus jätta menetluse taastamata, leides, et hageja esindaja ei ole põhistanud liiklustakistuse esinemist ega sellest teavitamise võimatust. MAAKOHTU SEISUKOHT
10. Tartu Maakohus jättis
11. aprilli
12. a määrusega hageja taotluse menetluse taastamiseks rahuldamata.

§ 412

lg-st 3 tuleneb, et kui hagi jäeti läbi vaatamata, võib hageja taotleda 14 päeva jooksul alates hagi läbivaatamata jätmise määruse talle kättetoimetamisest, et sama kohus asja menetluse täielikult või osaliselt taastaks, kui ta põhistab kohtule, et tal oli istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus ja et ta ei saanud sellest õigeaegselt kohtule teatada. Kui hagi läbivaatamata jätmise määrus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib menetluse taastamist taotleda määruse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul.

§ 422

lg 1 kohaselt on mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. 2

§ 412

lg 4 kohaselt ei ole menetluse taastamiseks vaja esitada ega põhistada mõjuvat põhjust, kui kohtukutse toimetati hagejale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega, elektrooniliselt või kohtuistungil või kui hagi ei võinud jätta läbi vaatamata sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud põhjusel. Praegusel juhul toimetati kohtukutse hageja esindajale kätte elektrooniliselt ning

§ 412lg-s 1 nimetatud asjaolusid ei esinenud.

Seega on menetluse taastamiseks vajalik mõjuv põhjus. Kohus leidis, et hageja esindaja kirjeldatud takistused võivad olla küll mõjuvaks põhjuseks istungile ilmumata jäämiseks, kuid nende esinemine on tõendamata ning hageja ei ole põhistanud, et ta ei saanud takistustest kohtule õigeaegselt teatada. Kohtu jaoks ei ole usutav, et hageja esindaja ei oleks saanud teha peatust, et selgitada välja kohtumaja telefoninumber ning kohtule helistada. Lisaks on kohtul alust arvata, et menetluse taastamise avalduses ei ole hageja esindaja avaldanud tegelikku istungile ilmumata jäämise põhjust. Nimelt helistas hageja esindaja kohtule enne kella 11 ja olevat kellaajad segamini ajanud. Hageja esindaja arvas, et istung toimub kell 11. Eeltoodud põhjendustel jättis kohus hageja taotluse menetluse taastamiseks rahuldamata. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 7. Hageja esitas 5. mail 2020 määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja asja saatmist maakohtule menetluse jätkamiseks. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei eksinud hageja esindaja istungi ajaga.

§ 231lg 1 järgi ei ole vaja tõendada asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks.

Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest. Üldtuntud on asjaolu, et käesoleval aastal oli erakordselt sombune talv ja sellest tingitult valitsesid ka erinevad ilmanähtused, sh udu. Samuti on üldteada asjaolu, et udu piirab nähtavust maanteel. Üldteada on ka asjaolu, et linnades esinevad hommikusel ajal liikluses ummikud, mis takistavad liiklust. Maakohus ei ole nõudnud hagejalt tõendeid liiklustakistuste esinemise kohta. Hageja esindaja ei saanud teha peatust, et kohtule helistada. Head menetlustava silmas pidades oleks kohus saanud helistada hageja lepingulisele esindajale ning küsida istungile mitteilmumise asjaolude kohta. Kuna kohus on jätnud järgimata seaduse nõuded ja head menetlustavad, siis on kohus rikkunud sellega oluliselt menetlusõiguse norme ja tsiviilkohtumenetluse üldpõhimõtteid. Hageja on seisukohal, et maakohus on eksinud

§-s 2 sätestatud põhimõtete vastu. Kuigi hageja esindaja hilines

1. jaanuari
2. a kohtuistungile, siis oli kohtul enne kostja taotluse lahendamist võimalus hageja esindaja ära kuulata. Sellega on kohus rikkunud hageja ärakuulamise printsiipi. Maakohus on jätnud tähelepanuta

§-s 412 sätestatud hagi läbi vaatamata jätmise piirangud. Maakohus on kohtukutse saatnud hageja lepingulisele esindajale, kuid hagejale ei ole maakohus kutset saatnud, samuti ei nähtu e-toimikust, et hagejat oleks kutsutud 3 27. jaanuaril 2020 kell 10.00 toimuvale eelistungile või et hagejale oleks koostatud kohtukutse. Kuigi hagejal on menetluses lepinguline esindaja, siis ei ole hageja kohtule teatanud, et ta soovib osaleda istungil esindaja kaudu, seega oli kohtul kohustus teavitada hagejat määratud istungist nõuetekohaselt ja kohus oleks pidanud ka hagejale saatma kohtukutse või vähemalt koostama kohtukutse. Hageja leiab, et tema istungile kutsumata jätmisega on kohus eiranud istungile kutsumise nõudeid

§ 412lg 1 p 2 mõttes.

Hageja lepingulisele esindajale adresseeritud kohtukutses ei ole selgitatud

§ 409lg 1 p-s 1 sätestatud kohtuistungile mitteilmumise tagajärgi.

Kuna hoiatus puudub, siis ei saanud kohus jätta hagi läbi vaatamata põhjusel, et hageja ei ilmunud eelistungile. Eeltoodule tuginedes ei ole menetluse taastamiseks

§ 412lg 4 järgi vaja tõendada ega põhistada mõjuvat põhjust.

1. Kostja oma seisukohti määruskaebusele ei esitanud.
2. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 10. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667lg 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu.

Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega taastab tsiviilasjas menetluse. Määruskaebus rahuldatakse ja tsiviilasi saadetakse menetluse jätkamiseks samale maakohtule. 11. Maakohus jättis hagi läbi vaatamata põhjusel, et hageja ei ilmunud eelistungile ning kostja taotles eelistungil hagi läbi vaatamata jätmist. Maakohus tugines seejuures

§ 409lg 1 p-le 1.

Maakohus on menetluse taastamise avalduse lahendamisel asunud ekslikult seisukohale, et

§-s 412 sätestatud hagi läbi vaatamata jätmise piirangud ei esinenud.

§ 412

lg 1 p 2 järgi ei jäta kohus hagi läbi vaatamata sõltumata hageja ilmumata jäämisest kohtuistungile, kui kohtukutses ei ole selgitatud istungilt puudumise tagajärgi.

§ 412

lg 1 p-s 2 toodud nõue tähendab, et hagi läbivaatamata jätmine kui kohtuistungile ilmumata jätmise võimalik tagajärg peab olema kohtukutses märgitud. Kohtukutses kohtusse ilmumata jätmise tagajärgede märkimise kohustus tuleneb üldsättena

§ 344

lg 1 p-st 7, mille järgi märgitakse kohtukutsesse kohtusse ilmumata jätmise tagajärjed. Seega peab kohus kohtukutses hoiatama pooli istungilt puudumise tagajärgede eest. Kui see hoiatus aga puudub, siis ei saa kohus jätta hagi läbi vaatamata ainuüksi põhjusel, et hageja ei ilmunud eelistungile (vt ka

-Komm II/Tampuu

§ 408

lg 1 p-d 1 ja 2).

§ 408

sätestab need kohtuistungile ilmumata jätmise võimalikud tagajärjed, kui mõlemad pooled puuduvad kohtuistungilt. Praegusel juhul puudus eelistungilt üksnes hageja ning sellises olukorras kohalduvad

§-s 409 toodud kohtuistungile 4 ilmumata jätmise võimalikud tagajärjed.

1. jaanuari
2. a eelistungi kutses puuduvad selgitused hageja kohtuistungile ilmumata jätmise tagajärgede kohta

§ 409järgi.

Ringkonnakohtu hinnangul ei piisa praegusel juhul

§ 344

lg 1 p 7 täitmiseks selgitusest

§-s 408 sätestatud tagajärgede kohta (juhuks, kui mõlemad pooled puuduvad kohtuistungilt), vaid kohtukutses pidanuks sisalduma ka selgitused hageja kohtuistungile ilmumata jätmise tagajärgede kohta. Nende puudumisel ei saanud kohus jätta

§ 409lg 1 p 1 alusel jätta hagi läbi vaatamata.

Ringkonnakohus märgib, et

§ 409

lg-s 1 sätestatut ei ole kohus selgitanud ka üheski muus hagejale (või tema esindajale) enne 27. jaanuari 2020 saadetud menetlusdokumendis. Eelmärgitust lähtudes ei saanud maakohus jätta hagi läbi vaatamata põhjusel, et hageja ei ilmunud eelistungile. Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ning teeb

§ 667

lg 2 alusel uue määruse, millega taastab menetluse.

§ 412

lg 7 kohaselt jätkub menetluse taastamise korral menetlus taastatud osas olukorras, milles see oli enne hagi läbivaatamata jätmist. Kuna maakohus ei võinud jätta hagi

§ 412

lg-s 1 sätestatud piirangute tõttu läbi vaatamata, ei olnud hagejal menetluse taastamiseks

§ 412lg 4 järgi vaja esitada ega põhistada mõjuvat põhjust.

Seetõttu ei vasta ringkonnakohus menetlusökonoomia kaalutlustel hageja määruskaebuses toodud väidetele eelistungile mitteilmumise põhjuste kohta.

1. Hageja leiab määruskaebuses, et maakohus oleks pidanud saatma kutse
2. jaanuari
3. a eelistungile ka hagejale isiklikult. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kohtukutse
4. jaanuari
5. a eelistungile on saadetud üksnes hageja lepingulisele esindajale K.Koolile.

§ 343

lg 1 kohaselt toimetab kohus kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teavitamiseks kohtukutsed kätte menetlusosalistele ja teistele isikutele, kes tuleb kohtuistungile kutsuda.

§ 321

lg-st 1 tuleneb, et kui menetlusosalist esindab kohtumenetluses esindaja, toimetatakse menetluses olevas asjas dokumendid kätte ja saadetakse muud teated üksnes esindajale, kui kohus ei pea vajalikuks nende saatmist lisaks menetlusosalisele isiklikult. Eeltoodust järeldub, et kohus määrab, keda konkreetses asjas kohtuistungile kutsuda ning kellele kohtukutsed saata. Kui maakohus ei pidanud vajalikuks kutsuda

1. jaanuari
2. a eelistungile hagejat isiklikult ning leidis, et praegusel juhul piisab, kui hagejat esindab eelistungil tema lepinguline esindaja, võis maakohus toimetada kohtukutse kätte ainult hageja lepingulisele esindajale. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus kohtukutse kättetoimetamisel rikkunud menetluseõiguse norme.
3. Hageja lepinguline esindaja K. Kool esitas
4. aprillil 2020 taotluse tagastada

§ 149lg 5 alusel tema poolt hageja eest tasutud kautsjon summas 600 eurot K.

Kooli arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is. Lepinguline esindaja K. Kool on 13. aprillil 2020 tasunud Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 (Swedbank AS) menetluse taastamise avalduselt kautsjoni 600 eurot selgitusega "Greger Allikivi, Tartu Maakohus 2-17-3859 kautsjon" (II kd, tl 147). Ringkonnakohus leiab, et taotlus kautsjoni tagastamiseks tuleb rahuldada ning

5 § 149 lg 5 alusel tuleb kautsjon summas 600 eurot tagastada vastavalt esitatud taotlusele K. Kooli ülalviidatud arveldusarvele. Ringkonnakohus selgitab, et

§ 150lg 1 p 5 alusel on hagejal õigus taotleda 5.

mail 2020 esitatud määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist. 14. Muude menetluskulude jaotuse ja kulude rahalise suuruse määrab

§ 173

lg 3 teise lause alusel kindlaks maakohus sõltuvalt asja uue lahendamise tulemustest. 15.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 412

lg 5 sätestab, et menetluse taastamata jätmise määruse peale võib esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale saab Riigikohtule edasi kaevata üksnes juhul, kui ringkonnakohus jättis määruskaebuse rahuldamata. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse, ei saa käesoleva määruse peale määruskaebust esitada. /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest