KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud hageja avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi
) § 429 lg 1, hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Vastavalt
lg 1 p 3, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kohus leiab, et loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Hageja on esitanud hagist loobumise avalduse, milles palus lõpetada menetlus tsiviilasjas, et kostja on täitnud hageja nõude. Kostja hagist loobumise osas vastuväiteid ei esitanud. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab menetluse otsust tegemata. Kohus selgitab, et
kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud Hageja on tuginenud
lg 5, mille kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kostja vaidleb menetluskuludele vastu, kuna lahend ei ole tehtud hageja kasuks, hageja on ise hagist loobunud. Kohus on seisukohal, et võttes arvesse, et kostja rahuldas nõude peale hageja hagiavalduse esitamist ning ei sõlminud hageja ettepanekul kohtuvälist kokkulepet, siis on põhjendatud menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole võimalik kohaldada ka
lg 5 jätta kostja kanda.
lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Lähtuvalt
lg 5 ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm nr 15.02.2012, nr 3-2-1-161-11, p 7).
lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Tulenevalt
Tulenevalt
Hageja on 05.05.2020 esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt soovib hageja lepingulise esindaja kulude hüvitamist summas 432 eurot (3 tundi lähtudes tunnitariifist 120 eurot, millele lisandub käibemaks) ja riigilõivu hüvitamist summas 150 eurot.
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja
§-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejal oli menetluses lepinguline esindaja, kes vastas
lg 1 p 1 nõuetele ning kõik menetluses esitatud dokumendid olid esindaja poolt allkirjastatud ja kohtule esitatud, seega osales hageja menetluses lepingulise esindaja kaudu. Riigikohus on seisukohal, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel
lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud peaksid olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. (vt Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-4-15; 3-2-1-115-14). Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu nii 120 eurot koos käibemaksuga kui ka 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-193-13). Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus on põhjendatud. Hageja esindaja on hinnanud hagiavalduse koostamise, komplekteerimise, kliendiga kooskõlastamise ja kohtule esitamise töö mahuks 3 tundi, mida kohus peab arvestades nõude sisu ja menetlusdokumendis sisalduvaid põhjendusi liiga suureks. Kohus leiab, et põhjendatud on lepingulise esindaja kahe töötunni välja mõistmine, s.o 288 eurot koos käibemaksuga. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 150 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu kooskõlas seadusega ning nõutavas summas, pooles ulatuses soovib hageja riigilõivu tagastamist. Seega tuleb riigilõiv summas 150 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista. Seega mõistab kohus kokku kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 438 eurot.
lg 4 alusel kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja palus tagastada talle pool menetluses tasutud riigilõivust. Vastavalt
lg 2 p 2 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist.
178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Kuna kohus mõistab avaldajalt välja menetluskulud suuremas summas kui 200 eurot, on avaldajal õigus esitada määruse peale määruskaebuse. /Digitaalne allkiri/ Liina Naaber-Kivisoo Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.