← Eesti

2-19-11113/20

Obsah (8)§ 218§ 101§ 219§ 220§ 115§ 113§ 222§ 127

KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 15. mai 2020, Ta

) § 77 lg 1, § 217 lg 2 p-de 1 ja 2, § 218 lg 4, § 220 ja § 221 ning leidis, et sõiduk ei vastanud lepingutingimustele ja tegemist on müügilepingu mittenõuetekohase täitmisega kostja poolt. 3.1.1. Kostja avaldas müügikuulutuses, et sõiduk on ideaalne pereauto, mis on väga heas korras nii seest kui väljast. Hageja sõlmis lepingu lähtudes müügikuulutuses esitatud teabest. Leping ei sisalda erisusi võrreldes lepingu sõlmimise eelselt antud teabega. Puudusi käigukasti töös ei ole mainitud. Hageja teadmine, et sõiduk oli kasutatud, ei tähenda ühtlasi teadma pidamist käigukasti puudustest, mis takistavad sõiduki kasutamist. Kostja ei tõendanud, et ta oleks hagejat teavitanud võimalikest puudustest ja sellega seotud riskidest. Seega oli leping sõlmitud tingimusega, et sõiduk on väga heas korras. 2

(5)3.1.
  1. Kostja teadmine puudusest pole oluline. Varjatud puudustest tulenevat müügieseme lepingutingimustele mittevastavuse riski kannab müüja (kostja), st asi ei vasta lepingutingimustele ka juhul, kui müüja puudustest ei teadnud. Hõbenool OÜ
  2. juuni 2019 e-kiri hagejale kinnitab, et puudus oli varjatud. Kirjast selgub, et sõidukil purunesid käigukasti summustusmehhanismi torsioonvedrud koos plastikfiksaatoritega ja seejärel sai kahjustada käigukasti juhtimissüsteem koos sidurikorviga. Käigukastis oli näha metallitolmu magnetite ümber. Selline vigastus on enamasti pikaldane probleem, kus väsimustugevusest tingituna halvenevad üheaegselt nii vedru kui ka plastikfiksaatorite omadused. Seega asjatundja arvamuse kohaselt ei tekkinud käigukasti vigastused üleöö, vaid aastate jooksul kasutamise tagajärjel.

§ 218

lg1 järgi vastutab puuduste eest müüja, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti või müüja ei ole sõnaselgelt avalikustanud, et tal puudub teave asja seisundi kohta. Kostja sellist avaldust ei teinud, vaid teatas müügiportaalis, et sõiduk on väga heas korras. 3.2. Maakohus tugines

§ 101

lg-le 3, § 214 lg-le 2 ja § 218 lg-le 4 ning leidis, et müüja vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Järelikult kostja vastutab lepingu rikkumise eest. 3.2.

  1. Hõbenool OÜ e-kirja põhjal tuvastatu tähendab ühtlasi, et lepingutingimustele mittevastavus esines juba sõiduki üleandmisel kostjalt hagejale. Kostja ei tõendanud, et käigukasti rike tekkis hagejast tulenevalt või et hageja teadis või oleks pidanud puudustest teadma. 3.2.
  2. Sõidukiga tutvumise võimalus ei tähenda, et hageja pidi teadma või teadis käigukasti vigadest. Asjakohane ei ole kostja etteheide, et hageja ei lasknud teostada sõiduki tehnilist kontrolli enne ostu.

§ 219

lg 1 kohaselt peab ostja asja üle vaatama või üle vaadata laskma siis, kui ostja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses. Hageja on füüsiline isik, kes ostis sõiduki teiselt füüsiliselt isikult, kes eeldatavasti kumbki ei tegutsenud majandus- ja kutsetegevuses. 3.2.3. Hageja teavitas sõiduki puudustest kostjat kooskõlas

§ 220lg-ga 1 tähtaegselt.

Hageja saatis sõidukil

  1. mail 2019 ilmnenud puudustest kostjale e-kirja
  2. juunil 2019, millele kostja samal päeval ka vastas. Teavitamine nelja päeva jooksul on mõistlik. 3.
  3. Maakohus tugines

§ 115

lg-le 1 ja §-le 225 ning leidis, et kostjal tuleb hagejale hüvitada sõiduki puudustega kantud kulu 3908,79 eurot. 3.3.

  1. Hageja tellis sõiduki käigukasti parandamise töö hinnaga 3600 eurot, mis tasuti vastavalt Hõbenool OÜ arvele ja mida tõendab kontoväljavõte. Hageja ja kostja võetud pakkumiste kohaselt on käigukasti parandamise hind vahemikus 2200-5489 eurot. Seega on 3600 eurot mõistlik hind, sest see on väiksem esitatud hinnapakkumiste keskmisest. 3.3.
  2. Sõiduk oli käigukasti vea tõttu kasutuskõlbmatu ja sellega ei olnud võimalik iseseisvalt töökotta sõita. Sel juhul on mõistlikud ka sõiduki teisaldamise kulud 50 eurot ja 168 eurot ning käigukasti rikke tuvastamise diagnostika kulu 76 eurot. 3.3.
  3. Kostjalt tuleb välja mõista ka liikluskindlustuse makse hüvitis päevade eest, mil hageja ei saanud sõidukit kasutada. Vastavalt liikluskindlustuse seaduse § 3 lg-le 2 on liikluskindlustuse lepingu sõlmimine kohustuslik. Hagejal polnud võimalik sõidukit sihtotstarbeliselt kasutada (liikluses osaleda) käigukasti rikke tõttu. Hageja poleks sõlminud liikluskindlustuse lepingut sõidukile, mida ta ei saa liiklemiseks kasutada. Hageja sõlmis liikluskindlustuse lepingu 92 päevaks maksumusega 34,02 eurot. Ühe päeva maksumus oli järelikult 0,37 eurot (= 34,02 ÷ 92). Hageja ei saanud sõidukit kasutada 40 päeva. Maksumus selle perioodi eest oli 14,79 eurot (= 0,37 × 40). 3.3.
  4. Hageja põhinõue kuulub rahuldamisele, mistõttu tuleb kostjal tasuda hagejale viivist alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni

§ 113lg 1 määras. 3

(5)POOLTE SEISUKOHAD
  1. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada või teise võimalusena vähendada hüvitise summat. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised. 4.
  2. Esiteks leidis maakohus vääralt, et pärast tehingut ilmnenud rikke eest vastutab täielikult kostja kui sõiduki müüja. Sõiduk oli vana, teatav kulumine on aja jooksul normaalne, mistõttu ei saa eeldada, et see oli vigadeta. Hageja tegi proovisõidu, aga ei tuvastanud käigukasti viga. Seega ei saa kostja kui müüja vastutada ilmnenud puuduse eest, sest kostja kasutuses ega ka proovisõidul viga ei ilmnenud. 4.
  3. Teiseks hindas maakohus vääralt tõendeid, võttes kahjuhüvitise suuruse arvestamisel aluseks uue käigukasti hinna. Maakohus ei arvestanud kahjuhüvitise väljamõistmisel sõiduki vanuse ega sellest tingitud kulumisega. Vanale sõidukilele ei ole mõistlik paigaldada uut käigukasti ja seetõttu ei saa kahjuhüvitise määramisel lähtuda uue käigukasti hinnast. Käigukasti oleks saanud korda teha odavamalt, kostjale esitatud pakkumise kohaselt 2200 euro eest.
  4. Hageja vaidleb kaebusele vastu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja kostja kannab menetluskulud ringkonnakohtus.
  6. TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal saab kaebuse lahendamisel lähtuda maakohtu tuvastatud asjaoludest lepingu sõlmimise, sõiduki üleandmise, puuduse tuvastamise, sellest teatamise ja sõiduki parandamise kohta. Neid ei ole kaebusega vaidlustatud. Samuti ei ole kahtluse alla seatud maakohtu õiguslikku kvalifikatsiooni, sh tõdemust, et ostja saab esitada kahju hüvitamise nõude, kui talle müüdud ja üleantud asi ei vasta lepingutingimustele.
  7. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid. Vastuseks kaebuse väidetele tuleb märkida järgmist. 8.
  8. Maakohus ei eksinud õiguse kohaldamisel ega asjaolude tuvastamisel, kui leidis, et käigukasti rikke eest vastutab täielikult kostja ehk sõiduki müüja. Õige on maakohtu järeldus, et kostja koostatud müügikuulutuse ja muude tõendite põhjal oli käigukasti rike selline puudus, mille osas sõiduk ei vastanud lepingutingimustele. Ka kasutatud asi peab võimaldama kasutamist selle asja tüüpilisel otstarbel, mis sõiduki puhul on sõitmine. Kasutatud asjade puhul tuleb arvestada, et asja kasutamine on põhjustanud kulumist ja sellega kaasnevaid puuduseid, mida sarnastel uutel asjadel ei esine. Sellised puudused ei ole lepingutingimustele mittevastavus. Teisalt tuleb lepingutingimustele mittevastavust jaatada aga siis, kui asjal on puudusi, mida müüdud asjaga võrreldavatel kasutatud asjadel tavaliselt ei esine (Riigikohtu
  9. aprilli 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-10, p 12 esimene lõik). Kostja ei toonud esile ega tõendanud, et käigukasti sedavõrd oluline rike, mis takistab üldse sõiduki kasutamist, on kasutatud sõiduki puhul tavaline. Seetõttu polnud maakohtul vaja eraldi hinnaga sõiduki vanust aastates ega läbisõitu kilomeetrites. 8.2.

§ 218

lg 1 kohaselt ei oma lepingutingimustele mittevastavuse puhul tähtsust, kas puudus ilmnes enne või pärast asja ostjale üleandmist, vaid just asjaolu, kas puudus oli asjal olemas juba üleandmise ajal. Põhjendatud on maakohtu järeldus Hõbenool OÜ e-kirjast, et käigukasti rike oli tekkinud varem, st oli olemas ka selle ilmnemisele eelnenud päeval ehk sõiduki hagejale üleandmise ajal. Samuti lähtus maakohus asjakohaselt sellest, et käigukasti puudus oli varjatud ja kostja hagejat puudusest ei teavitanud. Proovisõidu ajal rikke ilmnemata jätmine ei oma seetõttu asja lahendamisel tähtsust. 4

(5)8.3. Kahju suurusest on kaebuse teise väitega vaidlustatud käigukasti maksumus. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et hüvitisena saab välja mõista ainult kõige odavama hinnapakkumise summa. Isegi kui kahjustatud isik võtab käesolevaga sarnases olukorras mitu hinnapakkumist, siis ei ole tal kohustust valida neist kõige odavam. Kostja ise käigukasti ei parandanud, st hageja saab

§ 222lg 5 alusel nõuda mõistlike kulutuste hüvitamist.

Mõistlik kulutus selle sätte tähenduses ei tähenda kõige odavamat võimalikku hinda. 8.4. Samuti ei nõustu ringkonnakohus kostjaga, et käigukasti maksumuse peaks hüvitama lähtudes arvutusest sõiduki hinna ja teiste parameetrite põhjal.

§ 127

lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega tuli käesoleval juhul panna hageja kahju hüvitamise tulemusel olukorda, milles ta oleks olnud, kui kostja oleks müügilepingu kohaselt täitnud. Käigukasti parandamine ei olnud tervikuna ebamõistlikult kulukas, st hageja kahju ei saanuks mõistlikumalt hüvitada terve sõiduki asendamise või selle väärtuse hüvitamisega. 8.5. Ringkonnakohus ei tähelda, et esineks

§-de 139 või 140 alusel kahjuhüvitise vähendamist õigustavaid asjaolusid. Hageja ei ole endale ise kahju põhjustanud ja kostja hüvitamiskohustus pole äärmiselt ebaõiglane ega mõistlikult vastuvõtmatu. 9. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse. Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast otsuse jõustumist. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing, Gaida Kivinurm, Ulvi Loonurm 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.