Obsah (7)

§ 39§ 40§ 20§ 16§ 14§ 18§ 4

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtunik Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest Määruse tegemise koht ja aeg 13. aprill 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-19-7701 Tsiviilasi FARM INKA

) § 39 lg 2 p 9 ja § 42 alusel – avaldaja on jätnud nõuetekohase saneerimiskava ette nähtud tähtaja jooksul kohtule kinnitamiseks esitamata. Maakohus nõustus saneerimisnõustaja ja võlausaldajaga selles, et avaldaja juhatuse liikme poolt esitatud saneerimiskavana esitatud dokument ei ole käsitletav saneerimiskavana saneerimisseaduse tähenduses. Saneerimiskava koostamine ja esitamine ilma saneerimisnõustaja poolse ettevõtja majandusliku olukorra ja saneerimisvõimaluste hindamiseta ning võlausaldajate nõuete kontrollimiseta ei põhine kehtival õigusel. Maakohus lisas, et saneerimismenetlus kuulub ennetähtaegselt lõpetamisele ka avaldaja kaasaaitamiskohustuse rikkumise tõttu

§ 39lg 2 p 10 ja § 43 kohaselt.

Saneerimisnõustaja on korduvalt palunud avaldajal esitada teavet ettevõtja vara ning võlausaldajate nõuete tõendatusse ja õiguspärasuse kohta. Kohtu hinnangul on alus kahtlustada, et saneerimisnõustajale nõuete kohta teabe andmata jätmise põhjuseks on asjakohaste tõendite puudumine. Lisaks võib esineda alus lõpetada käesolev menetlus avaldaja püsiva maksejõuetuse tõttu

§ 40kohaselt.

Avaldaja majandusliku seisundi parandamise prognoosid põhinevad vaid laenu saamisel avaldajaga seotud äriühingult, kes ei ole saneerimisnõustaja hinnangul võimeline laenu andma. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Avaldaja esitas
2. veebruaril 2020 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Alternatiivselt palub avaldaja saneerimiskava kinnitada ja jätta saneerimisnõustajale tasu määramata. Maakohus on rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme, jättes täitmata selgitamiskohustuse. Maakohus ei võimaldanud avaldajal esitada
3. novembri 2019 kohtuistungil sisulisi vastuväiteid saneerimisnõustaja ja võlausaldaja seisukohtadele. Maakohus on saneerimismenetluse lõpetamisel lähtunud ainult saneerimisnõustaja seisukohtadest ega ole arvestanud avaldaja esitatud seisukohtade ja tõenditega. Kohus ei ole arvesse võtnud, et saneerimisnõustaja on jätnud enda ülesanded täitmata. Avaldaja on saneerimisnõustajale esitanud kõik tema poolt küsitud andmed, st täitnud kaasaaitamiskohustuse. Maakohus on jätnud saneerimiskava ebaõigesti kinnitamata, kui leidis, et kohtule ei esitatud nõuetekohast saneerimiskava ettenähtud tähtaja jooksul. E-toimiku tõrke tõttu ei olnud saneerimiskava ja selle lisade kohtule esitamine võimalik, mistõttu esitas avaldaja need kohtule e-kirja teel
4. septembril 2019 kell 23.
5. Asjaolu, et kohus kinnitas avaldaja poolt esitatud dokumentide kättesaamist
6. septembril 2019 kell 01:55, ei tähenda, et avaldaja oleks saneerimiskava jätnud tähtajaks esitamata. 4 Avaldaja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et ettevõtjal ei ole lubatud ilma saneerimisnõustajata saneerimiskava koostada. Saneerimisnõustajal on üksnes abistav roll. Lisaks keeldus saneerimisnõustaja saneerimiskava koostamisest. Saneerimiskava vastab seaduse eesmärgile, sh aitab vältida ettevõtte likvideerimist pankrotimenetluse raames, võimaldab jätkata ettevõtte tegevusega ja seeläbi rahuldab võlausaldajate nõudeid suuremas ulatuses. Maakohus on määranud saneerimisnõustajale tasu ilma avaldajaga kooskõlastamata. Saneerimisnõustajale ei ole tasu määramine ülesannete täitmata jätmise tõttu põhjendatud ja õiglane. Samuti on tema töötasu arvestus tõendamata ning ebamäärane.
7. Võlausaldaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata, menetluskulud avaldaja kanda ning võlausaldaja pankrotiavalduse rahuldada.
8. Saneerimisnõustaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust määruse muutmiseks ega tühistamiseks. Määruskaebus jääb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata.
11. Avaldaja ei ole määruskaebuses välja toonud asjaolusid, millest tulenevalt võiks järeldada, et tema suhtes algatatud saneerimismenetluse ennetähtaegseks lõpetamiseks puudus alus. Ringkonnakohus märgib, et avaldaja ei ole määruskaebuses vastu vaielnud maakohtu järeldustele saneerimismenetluse ennetähtaegse lõpetamise kohta ettevõtja püsiva maksejõuetuse ilmnemise tõttu (

§ 40lg 2). Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ega pea Ts

MS § 649 ja § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid kõiki korrata. Vastusena avaldaja määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus lühidalt järgmist. 13.

1. Määruskaebuses väidetu kohaselt rikkus maakohus oluliselt menetlusõiguse norme, kuna ei andnud avaldajale võimalust esitada
2. novembri
3. a kohtuistungil vastuväiteid saneerimisnõustaja ja võlausaldaja seisukohtadele. Ringkonnakohtu hinnangul on avaldaja need etteheited põhjendamatud. Esiteks ei ole avaldaja määruskaebuses välja toonud, millistele saneerimisnõustaja ja võlausaldaja seisukohtadele soovis ta vastuväiteid esitada ning millised vastuväited jäid tal maakohtu menetluses esitamata. Teiseks nähtub asja materjalidest, et tegelikkuses oli avaldajal võimalus esitada võlausaldaja ja saneerimisnõustaja seisukohtade osas arvamusi nii
4. oktoobri
5. a kui ka
6. novembri
7. a kohtuistungitel (vt III kd, tl-d 183–186 pöördel; IV kd, tl-d 45 ja 45 pöördel). Ringkonnakohus lisab samuti, et isegi juhul kui avaldajal jäi maakohtu menetluses osa seisukohti esitamata, oli talle tagatud kaebeõigus maakohtu määruse peale. Avaldaja on 5 praegusel juhul määruskaebuses esitanud mh arvamuse võlausaldaja ja saneerimisnõustaja seisukohtade osas saneerimismenetluse ennetähtaegse lõpetamise kohta. 13.
8. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses toodud seisukohaga, et maakohus lõpetas saneerimismenetluse ebaõigesti, leides, et avaldaja jättis seaduses sätestatud nõuetele vastava saneerimiskava tähtaegselt kohtule kinnitamiseks esitamata. Asja materjalidest nähtuvalt koostas praegusel juhul saneerimiskava avaldaja ilma saneerimisnõustaja abita. Seda kinnitab avaldaja ka määruskaebuses. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et avaldaja juhatuse liikme poolt saneerimiskava koostamine ja esitamine ilma saneerimisnõustaja poolse ettevõtja majandusliku olukorra ja saneerimisvõimaluste hindamiseta ning võlausaldajate nõuete kontrollimiseta ei ole kooskõlas saneerimisseaduses sätestatuga.

§ 20

lg 1 kohaselt koostab pärast saneerimismenetluse algatamist saneerimisnõustaja ettevõtja nimel saneerimiskava. Samas

§ 16

lg 3 p 3 sätestab saneerimisnõustaja ülesandena ettevõtja abistamise saneerimiskava koostamisel ja läbirääkimistel võlausaldaja ja krediidiandjaga. Seega ei välista seadus saneerimiskava koostamist küll ettevõtja enda poolt, kuid kava tuleb koostada saneerimisnõustaja abil. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus leidis õigesti, et avaldaja suhtes algatatud saneerimismenetlus kuulub lõpetamisele ennetähtaegselt

§ 39lg 2 p 9 ja § 42 alusel.

Praeguses asjas puudub saneerimiskava saneerimisseaduse tähenduses. Menetlusökonoomia kaalutlustest lähtudes ei analüüsi ringkonnakohus eelmärgitut arvestades küsimust, kas avaldaja poolt saneerimiskavana esitatud dokument esitati kohtule kinnitamiseks selleks ettenähtud tähtaja jooksul. 13.

1. Nõustuda ei saa ka määruskaebuse väitega, nagu jäänuks nõuetekohane saneerimiskava koostamata ja kohtule esitamata saneerimisnõustaja kohustuste rikkumise tõttu. Saneerimisnõustaja
2. augusti
3. a taotlusest ja selle lisadest nähtuvalt on saneerimisnõustaja korduvalt palunud esitada teavet võlgniku varade ja vastavate võlausaldajate nõuete tõendatuse ning õiguspärasuse kohta (II kd, tl-d 89 jj). Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et avaldaja rikkus kaasaaitamiskohustust ega esitanud saneerimisnõustajale vajalikku teavet. Seetõttu polnud saneerimisnõustajal võimalik võlausaldajate nõuete õiguspärasust hinnata ega saneerimiskava koostada. Saneerimisnõustaja ülesanneteks on mh nõude tõendatuse ja õiguspärasuse kontroll (

§ 16

lg 2 ja § 16 lg 3 p 6) ning ettevõtja abistamine saneerimiskava koostamisel (

§ 20lg 1 ja § 16 lg 3 p 3).

Saneerimisnõustaja ülesannete täitmiseks peab ettevõtja

§ 14lg 1 kohaselt andma saneerimisnõustajale vajalikku teavet.

Kuivõrd avaldaja praeguses asjas saneerimisnõustajale küsitud andmeid, sh lähikondsetest võlausaldajate nõuete kohta tõendeid ei esitanud, ei olnud saneerimisnõustajal võimalik hinnata nõuete õiguspärasust ega saneerimiskava koostada. Maakohus jõudis järeldusele, et saneerimisnõustajale teabe andmata jätmise eeldatavaks põhjuseks on asjakohaste tõendite puudumine. Määruskaebuse väited ei anna alus asuda maakohtust erinevale seisukohale. Järelikult kuulub saneerimismenetlus lõpetamisele ennetähtaegselt ka

§ 39lg 2 p 1 ja § 39 lg 2 p 10 ja § 43 alusel.

13.4. Avaldaja vaidleb määruskaebuses vastu saneerimisnõustajale määratud tasule. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole praegusel juhul saneerimisnõustajale tasu 6 määramine põhjendatud, kuna saneerimisnõustaja jättis enda seaduses sätestatud ülesanded täitmata. Ringkonnakohus avaldaja etteheitega ei nõustu. Kuna praegusel juhul ei saa saneerimisnõustajale ette heita hooletust enda kohustuste täitmisel, ei ole tasu maksmine ja kulutuste hüvitamine saneerimisnõustajale välistatud. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus põhjendatult, et saneerimisnõustajal on

§ 18

lg 2 kohaselt õigus saada oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste eest hüvitist ja tasu ülesannete täitmise eest tasu. Nimetatud tasu ja kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, mistõttu saab kõrgema astme kohus sellesse sekkuda vaid juhul, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire. Kohtule on antud lai otsustusruum saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste hüvitamise üle otsustamisel, tagamaks võimalus leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohtu arvates on maakohus

§ 18

lg-st 2 tulenevat kaalutlusõigust praegusel juhul õiguspäraselt teostanud ning piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud saneerimisnõustaja töö mahtu. Sellest tulenevalt on kohus õigesti vähendanud toimingute ajakulu vaidlustatud määruses märgitud ulatuses, milles see ei olnud põhjendatud ega vajalik. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määrus nii ajakulu kui ka tunnihinna osas, arvestades saneerimisnõustaja poolt läbi viidud ülesannete mahtu ja menetluse käiku, õiglane ja põhjendatud. Maakohtu seisukoha kujunemine on vaidlustatud määruse põhjendustes jälgitav ja arusaadav. Ringkonnakohus lisab, et avaldaja ei ole määruskaebuses esitanud ka konkreetseid vastuväiteid saneerimisnõustaja poolt tehtud menetlustoimingute ajakulu osas, leides üldiselt, et need ei ole põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul on saneerimisnõustaja tasu ja kulude koosseis kooskõlas tsiviilasja materjalidega. Seetõttu tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ka saneerimisnõustajale määratud tasu osas. 13.5. Määruskaebuse rahuldamiseks ei anna alust ka selles esitatud muud väited. Enamik avaldaja väitetest lähtuvad eeldusest, et kohtule on esitatud saneerimiskava (saneerimisseaduse tähenduses). Nagu ringkonnakohus eespool märkis, on avaldaja taoline käsitlus põhjendamatu. Ringkonnakohus ei tuvastanud asja materjalide põhjal selliseid menetlusnormide rikkumisi, mis annaksid aluse maakohtu määruse tühistamiseks või muutmiseks. Maakohtu järeldused on vaidlustatud määruses ka nõuetekohaselt (TsMS § 465 lg 2 p 8) põhjendatud. 14. Kuivõrd määruskaebust ei rahuldata, tuleb jätta kaebuse menetlemisest tingitud kulud TsMS § 171 lg 1 ja

§ 4alusel (nende koosmõjus) avaldaja (määruskaebuse esitaja) kanda.

Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. 15. Käesoleva määruse peale kaebuse esitamise kohta selgitab ringkonnakohus järgmist. Saneerimismenetlusele kohaldatakse

§ 4järgi tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut. Hagita menetluses võib Ts

MS § 696 lg 3 esimese lause järgi maakohtu menetlust lõpetava määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse esitada isik, kelle õigusi on määrusega kitsendatud. Järelikult olukorras, kus ringkonnakohus on jätnud maakohtu määruse muutmata, saab ringkonnakohtu määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule üksnes 7 isik, kes vaidlustas eelnevalt ka maakohtu määruse. Sellist tõlgendust toetab ka kassatsioonimenetluse kohta käiv TsMS § 668 lg 5, mille järgi ei saa ringkonnakohtu otsuse peale esitada kassatsioonkaebust osas, milles maakohtu otsust apellatsioonkaebusega ei vaidlustatud. Seega saab üksnes avaldaja esitada kaebuse käesoleva ringkonnakohtu määruse peale, millega jäeti määruskaebus rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke 8 /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest