TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-726 Määruse kuupäev 5. mai 2020 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi M.M. (M) esialgse õiguskaitse taotlus RESOLUTSIOON 1. Võtta haldusasja

) § 249 lõigetele 1 ja 2 võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule igas menetlusstaadiumis või vaidemenetluse ajal. Kuna Viru Vangla poolt kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et taotleja vaie velotrenažööri kasutamise võimaldamiseks on menetluses, on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatav.

1. Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks peab taotlejal olema esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb siis, kui on oht, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine toob taotlejale kaasa pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed.
2. Taotleja väitel esineb oht, et ilma velotrenažööri kasutamiseta tema tervis halveneb.
3. Kohtu hinnangul ei esine taotlejal esialgse õiguskaitse vajadust. Teisisõnu ei ole taotleja ära näidanud, et see, kui ta ei saa kasutada velotrenažööri, põhjustaks talle pöördumatuid või hiljem raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi. 2 3-20-726 Taotleja tugineb vananenud andmetele, et ta peaks kasutama velotrenažööri arsti ettekirjutusel. Vangla arsti
4. aprilli
5. a sissekandest nähtub, et tema hinnangul puudub taotlejal vajadus tavapärasest vanglarežiimist erinevate vangla poolt pakutavate võimaluste kasutamiseks, sh ei vaja patsient velotrenažööri kasutamist. Kohus lähtub kõige värskemast erialaspetsialisti hinnangust, et taotlejal ei esine meditsiinilist vajadust velotrenažööri kasutamiseks. Taotleja on esialgse õiguskaitse vajadust sisustanud ka sellega, et tema tervis on ilma velotrenažöörita halvenenud ja võib veelgi halveneda. Kohus võtab haldusasja nr 3-20-728 materjalide hulgast praeguse asja juurde väljavõtte taotleja tervisekaardist perioodil
6. märts 2020 kuni
7. aprill
8. Kohtu hinnangul nähtuvad tervisekaardist taotleja subjektiivsed kaebused seoses enesetundega ning meditsiinipersonali hinnangud ja mõõtmistulemused, millest ei saa järeldada, et taotleja tervis oleks vaatlusalusel perioodil märgatavalt halvenenud. Kohus on seisukohal, et kui taotleja väidab endal jätkuvalt olevat selliseid terviseprobleeme, mille leevendamiseks talle varem velotrenažööri soovitati, on mõistlik eeldada, et taotleja ka omalt poolt soovib vastavate eriarstide abi. Olukorras, kus taotleja keeldub koostööst tema tervisliku seisundi hindamiseks pädevate eriarstidega, ei saa eeldada, et tema tervislik seisund vajab täpselt sama abivahendit, mida poolteist aastat varem. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et taotlejal ei olnud esialgse õiguskaitse vajadust ka praeguses asjas esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel, s.o enne vangla arsti
9. aprilli
10. a hinnangut. Samuti võtab kohus haldusasja nr 3-20-728 materjalide hulgast praeguse asja juurde Viru Vangla direktori
11. aprilli
12. a käskkirja nr 1-1/55, millest nähtuvalt lõpetati jalutuskäikudele saatmise piirangud alates
13. aprillist 2020, välja arvatud karantiinis või isolatsioonis olevatele kinnipeetavatele. Seega on taotlejal taas võimalik tervise turgutamiseks värskes õhus jalutada. Ühtlasi on ära langenud üks põhjus, mis taotleja tervisele väidetavalt halvasti võiks mõjuda. Taotluses kirjeldatut ning vangla poolt kohtule edastatud ja kohtu enda kogutud materjale kogumis arvestades ei ole tõenäoline, et velotrenažööri kasutamise võimaldamata jätmine kujutaks otsesest ohtu taotleja tervisele. Samuti ei nähtu, et velotrenažööri kasutamise võimaldamata jätmine võiks põhjustada taotlejale pöördumatuid või hiljem raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise tõttu jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Vangla palus, et kohus jätaks esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemise tõttu esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata. Tartu Ringkonnakohus on
14. augustil 2018 haldusasjas nr 3-18-1092 tehtud määruse punktis 6 selgitanud, et

§ 249

lõike 3 teise lause alusel saab esialgse õiguskaitse taotluse jätta läbi vaatamata üksnes siis, kui kaebuse esitamise hetkel oli esialgse õiguskaitse vajadus olemas, aga mingis menetluse etapis kadus vajadus ära. Kohtu hinnangul on see seisukoht kohaldatav ka eraldi menetluses esitatud esialgse õiguskaitse taotluse puhul. Kuna kohus leidis eespool, et taotlejal ei olnud esialgse õiguskaitse vajadust juba kohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamise ajal, on kohane jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata, mitte läbi vaatamata.

1. Nii taotleja kui ka Viru Vangla on viidanud varasematele haldusasjadele seoses taotlejale velotrenažööri kasutamise võimaldamisega. Taotleja viitas haldusasjale nr 3-19-1459, mis puudutas talle velotrenažööri võimaldamist Tartu Vanglas, kuid see ei ole praeguse asjaga otseselt seotud.
2. Viru Vangla esitas taotluse haldusasjas nr 3-19-400 kohaldatud esialgse õiguskaitse tühistamiseks. Nimetatud haldusasjas kohustas Tartu Ringkonnakohus
3. mai
4. a määruse resolutsiooni punktiga 3 Viru Vanglat võimaldama taotlejal kasutada velotrenažööri 30 minutit 3 3-20-726 päevas kuni vaidemenetluse esemeks olevas nõudes kaebuse esitamise tähtaja lõpuni või kaebuse esitamise korral menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Tartu Ringkonnakohtu
5. mai
6. a määruse punktist 1 ja sama asja materjalidest nähtuvalt oli taotleja selle asjaga seotud vaidemenetlustes taotlenud Viru Vangla
7. jaanuari
8. a käskkirja nr 6-4/212-4 (täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine) ja
9. veebruari
10. a käskkirja nr 6-3/85-1 (distsiplinaarkaristuste määramine) kehtetuks tunnistamist. Kuna vaidemenetlused käisid esialgse õiguskaitse kohaldamise ajal seoses eelnimetatud käskkirjadega (teisisõnu oli ringkonnakohtu poolt asjakohasteks peetud vaidemenetluste esemeks kõnealuste käskkirjade kehtetuks tunnistamise nõue), tuleb Tartu Ringkonnakohtu määruse resolutsiooni punkti 3 mõista selliselt, et esialgne õiguskaitse kehtib, kuni kõnealuste käskkirjade kehtetuks tunnistamise nõude osas on vaide- või kohtumenetluses tehtud lõplik lahend. Praegu on haldusasjas nr 3-19-822 pooleli kohtumenetlus Viru Vangla
11. veebruari
12. a käskkirja nr 6-3/85-1 tühistamise nõudes. Seda arvestades tuleb asuda seisukohale, et Tartu Ringkonnakohtu
13. mai
14. a määruse resolutsiooni punktiga 3 kohaldatud esialgne õiguskaitse kehtib ikka veel. Esialgse õiguskaitse määruse tühistamine on lubatud igas menetlusstaadiumis (

§ 253lõige 1).

Kohus võib esialgse õiguskaitse tühistada ka siis, kui esialgse õiguskaitse kohaldamise on otsustanud teine kohus (

§ 253lõike 3 teine lause).

Seega on halduskohtul lubatud Tartu Ringkonnakohtu

1. mai
2. a määrusega kohaldatud esialgset õiguskaitset tühistada. Kohus tegi eespool kindlaks, et asjaolude muutumise tõttu puudub taotlejal velotrenažööri kasutamiseks esialgse õiguskaitse vajadus, mistõttu kohus tühistab Tartu Ringkonnakohtu
3. mai
4. a määruse resolutsiooni punktiga 3 haldusasjas nr 3-19-400 kohaldatud esialgse õiguskaitse.
5. Taotleja palvel asendab kohus avaldatavas määruses taotleja nime initsiaalidega (

§ 175lõige 3 ja § 178 lõige 3).

Samuti väljastab kohus koopiad dokumentidest, mida taotleja soovis. (allkirjastatud digitaalselt) Tartu Halduskohtu 05.05.2020 kohtumäärus on osaliselt jõustunud Tartu Ringkonnakohtu 11.06.2020 määrusega. Tartu Ringkonnakohtu kohtumääruse resolutsioon:

1. Võtta asja materjalide juurde Viru Vangla esitatud vanglaametnike neli ettekannet ja üks selgitus.
2. Jätta rahuldamata M.M. taotlus täiendavate tõendite kogumiseks.
3. Jätta M.M. määruskaebus rahuldamata.
4. Tühistada Tartu Halduskohtu
5. mai
6. a määruse resolutsiooni p 3 ning saata Viru Vangla
7. aprilli 2020 taotlus uueks arutamiseks halduskohtule. 4