Obsah (4)

§ 652§ 657§ 654§ 171

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 15. mai 2020, Tallinn Kohtuasja number 2-19-923 K

) § 631 lg 1 järgi võib apellatsioonkaebuses tugineda üksnes väitele, et esimese astme kohtu otsus põhineb õigusnormi rikkumisel või et apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt (

§ 652) tuleks apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus.

59.

§ 652

lg 3 p 2 järgi tuvastab ringkonnakohus esimese astme kohtus tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus.

1. Hageja tervise olukord ja eelkoolis käimine olid asjaolud, millest ta teadis maakohtu menetluse ajal. Kostja koondamine ja töötuks jäämine on küll uus asjaolu, kuid ringkonnakohus ei saa seda käesoleva asja lahendamisel arvestada ja kostja ei ole palunudki seda teha. Eeltoodud asjaoludel jätab ringkonnakohus poolte poolt apellatsioonimenetluses esitatud tõendid asja juurde võtmata. Kuna tõendid on esitatud elektrooniliselt, siis neid füüsiliselt ei tagastata.
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta

§ 657lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja neid ei korda (

§ 654lg 6).

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

1. Ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 lg 1 järgi kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse PKS § 99 lg 2 järgi lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning tema kasvatamise kulutusi. 8
2. Kuna PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla üldjuhul väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ning last on kohustatud ülal pidama mõlemad vanemad, kulub lapse vajaduste rahuldamiseks eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada. Üle seadusest tuleneva määra lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad igakuised kulutused peavad olema põhjendatud ja tõendatud.
3. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et tõendatud on ema poolt kantud hageja kulutuste suurus 931 eurot kuus. Hageja esitas hagiavalduse lisana tabeli ema poolt tehtud kulutuste kohta (I kd lk 17) ja suure hulga maksekorraldusi, pileteid ja ostutšekke (I kd lk 55-79), kuid ei ole neist ühtegi seostanud tabelis näidatud kulukirjetega. Nende järgi ei ole suures osas võimalik hageja konkreetsete kulutuste suurust kindlaks teha. Sellises suuruses kulutuste tegemine 6-aastasele lapsele ei ole ka eluliselt usutav.
4. Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks maakohus lähtunud elatise väljamõistmisel minimaalsest elatisest. Maakohtu otsuse tegemise ajal oli miinimumelatise suurus 270 eurot kuus (mõlema vanema minimaalne ülalpidamiskohustus kokku 540 eurot). Maakohus leidis, et hageja põhjendatud kulud on 675,33 eurot kuus (millele lisandub mai lõpuni lasteaia- ja eelkoolikulu), millest lähtus ka elatise väljamõistmisel. Maakohus andis hinnangu hageja esmavajaduste suurusele ning tuvastas tõendite alusel nii palju kui võimalik, kuivõrd võib elatis olla antud juhul hageja tavalisest elulaadist tulenevalt tema esmavajaduste rahuldamiseks minimaalsest summast suurem. Kuna kostja kohtuotsust ei vaidlustanud, puudub ringkonnakohtul alus teistsuguse järelduse tegemiseks.
5. Maakohus põhjendas piisavas ulatuses, miks ta ei nõustunud hageja väidetava eluasemekulu suurusega 211,76 eurot kuus ja luges selles osas põhjendatuks 184,33 euro suuruse kulu. Apellatsioonkaebuse väide, nagu ei oleks maakohus oma seisukohta põhjendanud, ei vasta tõele. Ringkonnakohtul puudub alus selles osas teistsuguse järelduse tegemiseks.
6. Tõele ei vasta ka hageja väide, et maakohus jättis kõik huvitegevuse kulud hageja ema kanda. Maakohtu otsus sellist järeldust ei sisalda. Kohus luges põhjendatud huvitegevuse kulu suuruseks 90 eurot kuus ja seda ei pea ema kandma üksi, nagu hageja ekslikult leiab.
7. Hügieenivahendite ja ravimite põhjendatud kuluks kokku luges maakohus 36 eurot kuus (ravimid 20 eurot, hügieen 16 eurot). Hageja ei ole tõendanud, et sellest tema nahahoolduseks ei piisa.
8. Hagiavalduses tugines hageja asjaolule, et mõlemad vanemad panustavad tema ülalpidamisse samas suhtes, nagu on hageja ja tema vanemate suhtlemiskorra proportsioon. Sellega vastuolus on apellatsioonkaebuses märgitu, et ema kannab üksi kõik hageja ülalpidamiskulud ning nagu oleks kostja väide hageja kulude kandmise kohta põhjendamatu, tõendamata ja sisustamata.
9. Tuleb eeldada, et vanemad katavad vahetult lapse ülalpidamiskulu proportsionaalselt ajaga, mil laps nende juures viibib. Hageja ei ole seda eeldust ümber lükanud. Küll tõi kostja 10.02.2019 menetlusdokumendis välja, milliseid hageja ülalpidamiskulusid ta vahetult kannab (I kd lk 35) ning esitas tõendid lasteaiakulude ja huviringide kulude kandmise kohta (I kd lk-d 39-42, 120 jt). Samuti on kostja esitanud tõendid eluasemekulude kohta (I kd lk 95,96). Ka kostja esitas pangakonto väljavõtteid, hulgaliselt pileteid ja ostutšekke, millest suurel osal, kuigi mitte kõigil, on alla joonitud, milliseid asju on ostetud hagejale või milliseid muid kulusid on kostja kandnud või lisatud sellekohased selgitavad kirjed (I kd lk 97-132). Kohtule esitatud tõenditest saab järeldada asjaolu, et mõlemad vanemad peavad last vahetult ülal ajal, mil hageja on nende juures, sh ostavad riideid ja jalanõusid, arendavaid tegelusvahendeid ja mänguasju, ravimeid jmt, kannavad hageja 9 eluasemekulusid jne. Kostja tehtavate kulude suurus vastab tema 1/3 ülalpidamiskohustuse ulatusele. Vaidlust ei olnud maakohtus selle üle, et hageja elab ema juures 2/3 ja isa juures 1/3 ajast kuus. Maakohus lähtus elatise väljamõistmisel eeltoodust õigesti ja leidis, et kostja peab tasuma lisaks enda vahetule panusele hagejale elatist 1/6 suuruses osas ülalpidamiskuludest, s.o 112,55 eurot kuus. Ekslik on hageja seisukoht, et tal on igal juhul õigus saada kostjalt elatist PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras.
10. Tõele ei vasta ka apellatsioonkaebuse väide, nagu ei oleks kostja esitanud vastuväiteid tagasiulatuva elatise väljamõistmisele. Kostja vaidlustas hageja selle nõude põhjendatuse 10.02.2019 vastuses hagiavaldusele (I kd lk 36 pöördel) ja 30.09.2019 menetlusdokumendis (I kd lk 157). Kuna tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, tuleb ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest. Seega saab ka ajavahemikul aasta enne hagi esitamist määrata ülalpidamiskohustuse ulatuse õigustatud isiku toonaste vajaduste järgi PKS § 99 mõttes. See tähendab, et kui hageja väidab, et tema kulud olid aasta enne elatisehagi esitamist suuremad kui miinimumpalk + lapsetoetus, oleks tal tulnud seda tõendada. Maakohus leidis õigesti, et hageja ei tõendanud, et tema igakuised kulud olid ajavahemikul 21.01.2018-20.01.2019 870 eurot kuus, nagu ta väitis. Seetõttu võttis maakohus selles osas õigesti arvestuse aluseks PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära. Apellatsioonkaebuses puuduvad üldse põhjendused selle kohta, miks on hageja arvates põhjendamatu tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata jätmine ajavahemiku 01.01.2018-20.01.2018 eest.
11. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud

§ 171lg 1 alusel hageja kanda.

73. Kostja ei esitanud ringkonnakohtu määratud tähtajaks menetluskulude hüvitamise taotlust. Menetluskulude kandmist ei nähtu ka asja materjalist. Eeltoodu tõttu jätab ringkonnakohus hüvitamisele kuuluvad menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. (allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav 10