1-20-3667/2

(19257000187)Kohtunik Piia Jaaksoo Kriminaalasi M.K süüdistus KarS § 121 lg 1 järgi Prokurör Marelle Ulla Taotlus Lääne Ringkonnaprokuratuuri abiprokuröri Marelle Ulla taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks M.K suhtes KrMS § 202 alusel Süüdistatavad M.K - ik XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX XXX-XX XXXXXXXX XXXXX XXXXXXX, telefon XXXXXXXX, e-post: XXX, XX kodanik, emakeel XXX keel, XXXharidus, töökoht H.H SA, karistamata RESOLUTSIOON 1. Lõpetada KrMS § 202 lg 1 alusel kriminaalmenetlus kriminaalasjas 1-20-3667

(19257000187)M.K süüdistuses KarS § 121 lg 1 järgi.

1. M.K on kohustatud
2. septembriks
3. a hüvitama kriminaalmenetluse kulu 45 (nelikümmend viis) eurot. Kriminaalmenetluse kulu tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 ASis SEB Pank, ak nr EE062200221059223099 Swedbank ASis, ak nr EE221700017003510302 Luminor Bank ASis. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, määrus nr 1-20-3667, menetluskulu, M.K, kohustuslik märkida viitenumber
4. 3.Kui M.K ei täida talle käesoleva määruse p-s 2 pandud kohustust, uuendab prokuröri taotlusel kohus kriminaalmenetluse määrusega. 4.Jätta riigi kanda menetluskulu 413 eurot 60 senti.
5. Edastada kohtumäärus prokurörile ja M.K´le. Edasikaebe kord Määrusele ei saa esitada määruskaebust ja määrus jõustub selle tegemisest. Asjaolud Prokurör esitas kohtule taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks M.K suhtes KrMS § 202 lg 1 alusel /tl 73-75/. M.K kahtlustatakse KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kehalise väärkohtlemise toimepanemises, mis seisnes selles, et tema 27.juulil 2019 kella 20.00 ajal XXXXXXXX XXXXXXX XXXXXX XXX -XX asuvas korteris, tungis omavahelise tüli 1 1-20-3667 käigus kallale korterikaaslasele S.S´le, kellel haaras kaelast ning pigistas ja seejärel lõi ühel korral rusikaga näkku, põhjustades oma tahtliku tegevusega S.S´le füüsilist valu ja mitteeluohtlikud vähem kui neli nädalat kestvad tervisekahjustused – kaela vasakule poole marrastused ning vasaku silma ja kulmu piirkonda turse, marrastuse ning hematoomi. Kuriteo toimepanemisega kanntanule varalist kahju ei ole tekitatud. Tsiviilhagi ei ole esitatud. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et M.K poolt on toime pandud teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära. Kahtlustatava süü nimetatud kuriteo toimepanemisel ei ole suur, sest tema karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, leppimine kannatanuga ning karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Arvestada tuleb, et vägivaldseks muutunud konflikti ajendiks oli joobes kannatanu agressiivne käitumine. Prokuröri hinnangul käesolevas kriminaalasjas menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, sest karistusregistri andmetel on M.K kohtulikult ja väärteokorras karistamata. Kriminaalmenetlusregistri andmetel ei ole tema suhtes varem kriminaalmenetlust lõpetatud seoses avaliku menetlushuvi puudumisega ega leppimisega. Kannatanu ei soovi ka kahtlustatava karistamist. Seega on olemas kõik alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 sätteid kohaldades. Kriminaalmenetluses kogutud tõendite kohaselt kahtlustatav M.K on õppinud XXXXXXXX XXXXXXXXXXXXXXXX, XXXXXXXXX, XXXXXXXXXXXXX XX XXX. Elab toetatud elamise teenuse raames iseseivalt koos korterikaaslastega AS H poolt pakutaval elamispinnal XXXXX XXXXXX. Vajab igapäevast suunamist ja juhendamist tegevusjuhendaja poolt. Talle ei ole määratud eestkostet. Kriminaalasjas määratud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi ekspertarvamuse kohaselt esineb M.K´l vaimne alaareng ning püsikululine paranoidne skisofreenia. Oma psüühilisest seisundist tulenevalt oli ta võimeline aru saama tegude keelatusest 27.07.2019, kuid ei olnud oma käitumist vastavalt sellele juhtima temal esineva impulsiivsuse ning afektlabiilsuse tõttu. Käesolevalt meelepetteid ja luululist sümptomaatikat ei sedasta, kuid tundeelus esineb emotsionaalne labiilsus, võib esineda afektlabiilsust ning impulsiivset käitumist konfliktsituatsioonides. Võimalusel ja vajadusel saab sellise käitumise korrigeerimiseks kasutada medikamentoosset ravi või psühhosotsiaalsete meetmete rakendamist. Seega, eksperdi hinnangul oli M.K teo toimepanemise hetkel süüdiv, sest ta sai aru teo keelatusest ning tema käitumise kontrollimatus ei olnud seotud temal diagnoositud haiguse ega psühhoosiga, vaid kõrgenenud emotsionaalsusega. Kriminaalmenetluse lõpetamine avaliku menetlushuvi puudumisega KrMS § 202 alusel eeldab kahtlustatava nõusolekul temale teatud kohustuse panemist, samuti menetluskulude tasumist määratud tähtajaks. Erandlikel asjaoludel on võimalik menetluse lõpetamine ilma ühegi lisakohustuse panemiseta. M.K on kannatanuga leppinud ja oma teguviisi kahetsenud. Ta on töövõimetuspensionär, kelle sissetulekuks on pension. Võimaluse korral teeb ta tasustatavat koristustööd SA-s H.H. H AS klienditöö juhi poolt väljastatud iseloomustuse kohaselt M.K´l tekitavad stressi erinevad valud ja hingamisteede probleemid, samuti liiga suured nõudmised teiste inimeste poolt, käsutamine. Tarvitab igapäevaselt ravimeid. Antud asjaoludel M.K vaimne ja füüsiline tervislik seisund ei ole sobiv üldkasuliku töö tegemiseks. Vaatamata püsiva sissetuleku omamisele ei avaldaks ka rahalise kohustuse määramine talle karistuslikku mõju, sest tema rahaasju korraldab SA H. Nimetatud erandlikke asjaolusid arvestades taotleb prokurör kohtult lõpetada kriminaalmenetlus M.K suhtes kohustuse panemiseta. 2 1-20-3667 M.K kriminaalmenetluse kuluks on riigi õigusabi tasu kaitsja vandeadvokaat J.Valdmale 149,60 eurot/tl 70-71/ ja kohtupsühhiaatriaekspertiisi tasu 309 eurot/tl 58/, kokku summas 458,60 eurot. Käesoleval juhul on nimetatud menetluskulud tingitud M.K´il esinevast haigusdiagnoosist, sest kaitsja osavõtt on kriminaalmenetlusest kohustuslik KrMS § 45 lg 2 p 2 alusel (isik ei ole oma psüühilise või füüsilise puude tõttu suuteline ise end kaitsma või kui see kaitsmine on selle tõttu raskendatud) ja ekspertiis on menetleja poolt määratud süüdivuse tuvastamiseks KrMS § 105 lõike 1 alusel (ekspertiis korraldatakse tõendamisvajadusest lähtudes). Arvestades M.K vähest sissetulekut käib nimetatud suuruses (458,60 eurot) menetluskulude hüvitamine 6 kuu jooksul temal ilmselt üle jõu. Kui menetluskulude tasumine ei ole 6 kuu jooksul reaalne, esinevad aga KrMS § 180 lõikes 3 toodud alused, võib kohus arvestades kahtlustatava varalist seisundit ja taasühiskonnastamise väljavaateid jätta kriminaalmenetluse lõpetamisel osa menetluskuludest riigi kanda. Eeltoodust lähtudes taotleb prokuratuur kohtult menetluskulude osaliselt summas 413,60 € riigi kanda jätmist. Kahtlustataval ütleks tasuda 1/10 menetluskuludest summas 45 eurot. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg 1 abiprokurör taotles Pärnu Maakohtult: 1.Lõpetada kriminaalasjas nr 19257000187 kriminaalmenetlus. 2.Kohustada M.K 2.1 tasuda kriminaalmenetluse kulud summas 45 € ; 2.2 menetluskulude tasumise tähtajaks määrata 15.09 2020.a. 3.Jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda menetluskulud summas 413.60 €. Kohtu seisukoht KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokurör kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Kohus leiab, et taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks on põhjendatud prokuröri kohtule esitatud taotluses toodud asjaoludel ning prokuröri taotlus kuulub rahuldamisele. M.K´i kahtlustatakse ühe teise astme kuriteo toimepanemises, mille eest KarS § 121 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Kohus on seisukohal, et M.K süü ei ole suur, ta kahetseb oma tegu, on kanntanuga leppinud. Kahtlustatava poolt toimepandu ei pea päädima kriminaalkorras süüdimõistmise ja karistamisega. Kohus on seisukohal, et isiku õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Konflikti ajendiks oli joobes kannatanu agressiivne käitumine. Seega ei eri- ega ka üldpreventiivsest vajadusest lähtuvalt ei ole menetluse jätkamine vajalik, mistõttu asja vastu puudub avalik menetlushuvi. KrMS § 202 lg 2 p 1 ja 3 sätestavad, et kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks tasuda kriminaalmenetluse kulud. Nimetatud §-i lg 3 alusel kohustuse täitmise tähtaeg ei või ületada kuut kuud. Prokuröri taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks on M.K ja tema kaitsja advokaat J.Valdma allkirjastanud /tl 73-75/. M.K on kinnitanud, et on nõus menetluse lõpetamise ja taotluses märgitud kohustusega. 3 1-20-3667 Kriminaalmenetluse kulu käesolevas menetluses on ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi, akt nr 172 02.01.2020, tasu 309 eurot /tl 58/ ja kaitsjale advokaadile J.Valdma makstud riigi õigusabi tasu ja kulud 149,60 eurot /tl 70-72/, kokku 458,60 eurot Kohus nõustub prokuröri taotluses välja toodud põhjendustega menetluskulu hüvitamise osas, seega menetluskulust tuleb M.K riigile hüvitada 45 eurot ja KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus menetluskulu 413,60 eurot riigi kanda. Kohus leiab, et prokuröri poolt taotluses välja toonud erandlikud asjaolud, miks M.K´le ei ole kriminaalmenetluse lõpetamisel vaja panna kohustusi, on asjakohased ja kohus leiab, et seetõttu M.K´le kriminaalmenetluse lõpetamisel muid kohustusi KrMS § 202 lg 2 alusel ei tule määrata. Kohus leiab, et prokuröri taotluses toodud asjaolud kinnitavad, et kriminaalmenetluse lõpetamiseks seaduses ettenähtud alused on olemas ja seega kohus rahuldab prokuröri taotluse. . Asitõendid puuduvad. Kuriteoga kahju ei ole tekitatud, tsiviilhagi ei ole esitatud. Tõkendit ei ole kohaldatud. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 202 lg 1, lg 2 p 1, lg 3, 4, § 385 p 10, § 408 lg 1 kohus rahuldab prokuröri taotluse ja lõpetab kriminaalasjas menetluse M.K suhtes ja määrab M.K´le prokuröri taotluses märgitud kohustuse - KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel tuleb M.K´l tasuda kriminaalmenetluse kulu 45 eurot
6. septembriks
7. a. KrMS § 202 lg 6 järgi, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 lõike 1 kohaselt, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 4