Obsah (5)

§ 66§ 14§ 2§ 56§ 47

4-20-1827 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12. mai 2020, Tallinn Väärteoasja number 4-20-1827 (xxx) Kohtunik Väärteoasi Märt Toming ARS Sisustus OÜ kae

§ 66

lg 2 ja 3 alusel alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest 12 kuu jooksul igakuistes võrdsetes osades, s.o rahatrahv tuleb täies ulatuses tasuda hiljemalt 11.05.2021 vaidlustatud otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri

2. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei järgi osastatud rahatrahvi tasumise tähtaegu, saadab vastavalt VTMS §-le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. Edasikaebamise kord 1 Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise päevast. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsmepäevase tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis Lubja 4 tutvumiseks kättesaadav alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 12.05.
3. Kassatsiooni esitamise viimane tähtaeg on 11.06.
4. Kui kassatsioonkaebust eelmärgitud tähtaja jooksul ei esitata, jõustub kohtuotsus 12.06.
5. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas Keskkonnainspektsiooni Harjumaa büroo keskkonnakaitse vaneminspektor A. K. 06.04.2020 otsusega nr xxx karistati ARS Sisustus OÜd AÕKS § 228 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 4000 eurot selles, et menetlusaluse isiku ARS Sisustus OÜ töötajad kasutasid ajavahemikul 01.01.2018 kuni 31.12.2019 Harjumaal Tallinnas aadressil Haigru tn 11a asuvas ARS Sisustus OÜ tootmishoones ARS Sisustus OÜ juhatuse liikme P. V. teadmisel ja korraldusel mööblidetailide tootmisel erinevaid kemikaale –
6. aastal: lahustit 1235 liitrit, kõvendit 1050 liitrit, pinnavärve 687 liitrit ja krunte 824 kg ja 375 liitrit ning
7. aastal: lahustit 1000 liitrit, kõvendit 553 liitrit, krunte 778 liitrit ja pinnavärve 617 liitrit, mille kasutamise tulemusena paiskus keskkonda lenduvaid orgaanilisi ühendeid ajavahemikul 01.01.2018 kuni 31.12.2018 2300 kg ning ajavahemikul 01.01.2019 kuni 31.12.2019 vähemalt 1556 kg, omamata selleks tegevuseks vajalikku õhusaasteluba. Nimetatud käitumisega rikkus ARS Sisustus OÜ juhatuse liige P. V. atmosfääriõhu kaitse seaduse § 79 lg 3 alusel kehtestatud Keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ § 2, mille kohaselt on õhusaasteluba nõutav, kui käitise kõikidest ühel tootmisterritooriumil asuvatest heiteallikatest väljutatakse saasteaineid koguses, mis ületab määruse lisas nimetatud künniskogust. Määruse lisa „Saasteainete heidete künniskogused“ kohaselt on õhusaasteluba nõutav kui lenduvate orgaaniliste ühendiste, välja arvatud metaan, merkaptaanid ja muud gaasilised orgaanilised väävliühendid ning püsivad orgaanilised saasteained, summaarne aastane heitkogus ületab 0,5 t. Seega rikkus ARS Sisustus OÜ Keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ § 2 nõuet ning pani toime AÕKS § 228 lg 2 ettenähtud väärteo. OÜ ARS Sisutus juhatuse liige P. V. pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega, kuna tegutsedes kindlas valdkonnas, tegemata endale kindlaks valdkonda reguleerivat seadusandlust, pidi P. V. möönma, et võib toime panna rikkumise. Karistusseadustiku (

) § 14 lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Rikkumine on toime pandud ARS Sisustus OÜ seadusliku esindaja P. V. poolt. ARS Sisutus OÜ igapäevane tegevusala on eritellimusmööbli tootmine ja paigaldus. Toodangu müügist tulenev raha laekub ettevõtte arvele. Tegemist on juriidilise isiku majandustegevusega, mida juhib ja korraldab juhatuse liige P. V.. P. V.al juhatuse liikmena on olemas õigus teha otsuseid ning võimalus suunata juriidilise isiku tahet. Korraldades ARS Sisutus OÜ tootmishoones tootmistegevust, sh kemikaalide kasutamist, tegutses P. V. ettevõtte igapäevase tegevuse raames, seega juriidilise isiku huvides. Juhindudes

§ 14lg 1 kuulub ARS Sisutus OÜ vastutusele võtmisele juriidilise isikuna.

Otsusele esitas menetlusaluse isiku esindaja kaebuse 2 Keskkonnainspektsioon otsustas: Karistada atmosfääriõhu kaitse seaduse p. 228 lg 2 järgi OÜ-d ARS Sisustus rahatrahviga 4 000 (neli tuhat) eurot. Kui rahatrahvi ei määratud ositi, tuleb rahatrahv 15 päeva jooksul alates otsuse kättesaadavaks muutumise päevast tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole. KAEBUS Vaidlustame rahatrahvi tasumise aja 15 päeva. TAOTLUS Vabariigi Valitsuse otsusega kehtestati alates

1. märtsist 2020 Eesti Vabariigis eriolukord. Seoses tellimuste vähenemisega kvalifitseerus ARS Sisustus OÜ Töötukassa töötasu hüvitisele alljärgnevatel põhjustel. ARS Sisustus OÜ käive on langenud üle 30 protsendi eelmise aasta sama kuu käibega. ARS Sisustus OÜ töötajate töötasu on alandatud üle 30 protsendi. Seoses eeltooduga ja käibevahendite puudumisega soovime tasuda rahatrahvi ositi makseperioodiga 12 kuud alates august
2. Kohtuvälise menetleja esindaja seisukoht
3. Menetluse käik ja kaebuse sisu 1.
4. 6.aprill 2020 koostas Keskkonnainspektsioon üldmenetluse otsuse, millega karistas ARS Sisustus OÜ-d atmosfääriseaduse (edaspidi AtmoS) § 228 lg 2 järgi rahatrahviga 4000 (neli tuhat) eurot selle eest, et ajavahemikul 1.01.2018 kuni 31.12.2019 juhatuse liikme korraldusel ja teadmisel kasutati tegevuses kemikaale, millest lendus õhku lenduvaid orgaanilisi ühendeid, omamata selliseks tegevuseks õhusaasteluba. Nimetatud teoga rikkus ARS Sisustus OÜ Keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 ,,Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba” §-i
5. 1.
6. 16.04.2020 esitas ARS Sisustus OÜ Keskkonnainspektsiooni 6.04.2020 otsuse peale kaebuse, milles taotleb määratud rahatrahvi ositi tasumist 12 kuu peale.
7. Keskkonnainspektsiooni seisukoht 2.
8. Kuigi kohtule esitatud kaebuses/avalduses ei ole ette heidetud üldmenetluse otsuse õiguspärasust, rõhutab Keskkonnainspektsioon, et otsus on õiguspärane, menetlus on läbi viidud ilma vigadeta ning otsuse tühistamiseks puuduvad alused. 2.2.

§ 66

lg 2 kohaselt võib kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. 2.

1. Ülal toodud sättest tulenevalt peab olema ajatamiseks mõjuv põhjus, et trahv ei kaotaks oma sanktsioonilist iseloomu. Avalduses/kaebuses on küll välja toodud erinevad põhjused, miks ei ole trahvi tasumine koheselt võimalik, kuid ei ole avaldusele/kaebusele lisatud ühtegi neid põhjuseid tõendavaid dokumente nagu näiteks ettevõtte viimase paari kuu sissetulekud, vältimatud väljaminekud ja nii edasi, millele tuginedes on võimalik järeldada, et rahatrahvi tasumine on raskendatud. 2.
2. Keskkonnainspektsioon ei ole vastu rahatrahvi ajatamisele, kui kaebaja ka tõendab mõjuvate põhjuste olemasolu vastavate dokumentidega. Menetluslikud küsimused Käesolevas väärteoasjas esindab Keskkonnainspektsiooni vanemjurist A. K. tunnistuse nr 19/18/28 alusel. Keskkonnainspektsioon on nõus asja kirjaliku menetlusega. Keskkonnainspektsioon palub arvestades eeltoodut kohtul: - Jätta menetluskulud ARS Sisustus OÜ kanda. 3 Maakohtu seisukoht kirjaliku menetluse võimalikkuse ja süüteokoosseisu osas Kaebuse esitaja, s.o menetlusaluse isiku esindaja on kaebuses märkinud, et soovib väärteoasja lahendamist kirjalikus menetluses. Ka kohtuväline menetleja on oma kirjalikus seisukohas nõustunud kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Seetõttu leiab kohus, et kuivõrd menetluse pooled ei ole soovinud kohtuistungist osa võtta, lahendatakse kaebus kirjalikus menetluses. Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus seega välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt AÕKS § 228 lg 2 ettenähtud süüteo toimepanemist, kuivõrd menetlusalune isik rikkus atmosfääriõhu kaitse seaduse § 79 lg 3 alusel kehtestatud Keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ § 2 nõuet. AÕKS § 228 lg 1 kohaselt on karistatav saasteainete ilma õhusaasteloata või registreeringuta paiksest heiteallikast välisõhku väljutamise eest, kui luba või registreering on nõutav, või loa või registreeringu nõudeid rikkudes. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt saab sama teo eest vastutusele võtta ka juriidilist isikut. Kuivõrd väärteoprotokolli kohaselt heidetakse OÜ ARS Sisustusele ette enda tegevusega saasteainete välisõhku väljutamist ilma õhusaasteloata, siis analüüsib kohus, kas ARS Sisustus OÜ on lenduvaid orgaanilisi ühendeid välisõhku väljutanud üle seadusega määratud künniskoguse, milleks on nõutav õhusaasteluba. Nii väärteoprotokollis kui –otsuses on kohtuväline menetleja leidnud, et ARS Sisustus OÜ tegevus tuleb kvalifitseerida saasteainete paiksest heiteallikast välisõhku väljutamisena ilma õhusaasteloata põhjusel, et isik on rikkunud AÕKS § 228 lg 1 sätestatud nõuet, kuivõrd ARS Sisustus OÜl puudus vastav õhusaasteluba, kuigi see oli nõutav. AÕKS § 228 lg 1 kohaselt ei tohi saasteainet ilma õhusaasteloata või registreeringuta paiksest heiteallikast välisõhku väljutada, kui luba või registreering on nõutav, või loa või registreeringu nõudeid rikutakse. Objekti kontrollimise protokolli nr 1090284 koos
3. kasutatud kemikaalide koguste, kemikaalide ohutuskaartide ja lenduvate orgaaniliste ühendite arvutuse kohaselt on ARS Sisustus OÜ põhitegevusalaks erimööbli tootmine. Ettevõte teostab puittoodete värvimist, lakkimist ja peitsimist selleks ettenähtud viimistlusruumis. Kemikaalid soetatakse ettevõttelt AS T.. Ajavahemikul 01.01.2018 kuni 31.12.2018 on tootmises aadressil xxx Tallinn kasutatud erinevaid lenduvaid orgaanilisi ühendeid sisaldavaid kemikaale – lahustit 1235 liitrit, kõvendit 1050 liitrit, pinnavärve 687 liitrit ning krunte 824 kg ja 375 liitrit, mille kasutamise tulemusena 4 paiskus kemikaalide ohutuskaartidel põhineva info kohaselt keskkonda lenduvaid orgaanilise ühendeid 2300 kg. Objekti kontrollimise protokolli nr 1094729, AS T. vastuskirja ja 2019 kasutatud kemikaalide koguste, kemikaalide ohutuskaartide ja lenduvate orgaaniliste ühendite arvustuse kohaselt on ajavahemikul 01.01.2019 kuni 31.12.2019 tootmises aadressil xxx Tallinn kasutatud erinevaid lenduvaid orgaanilisi ühendeid sisaldavaid kemikaale – lahustit 1000 liitrit, kõvendit 553 liitrit, pinnavärve 617 liitrit ning krunte 778 liitrit, mille kasutamise tulemusena paiskus kemikaalide ohutuskaartidel põhineva info kohaselt keskkonda lenduvaid orgaanilise ühendeid 1556 kg. Keskkonnaameti vastusest Keskkonnainspektsiooni päringule nähtub, et ajavahemikul 01.01.2018 kuni 31.12.2018 ei olnud ARS Sisustus OÜ ettevõttele väljastatud Harjumaal Tallinnas xxx asuvas tootmishoones tegutsemiseks õhusaasteluba. Õhusaasteluba ei olnud väljastatud ARS Sisustus OÜ ettevõttele ka 08.10.2019 seisuga. Menetlusaluse isiku seadusliku esindaja P. V.a (V.) ütluste kohaselt on ta ettevõtte ARS Sisustus OÜ juhatuse liige. ARS Sisustus OÜ ettevõttel on kaks juhatuse liiget. Ettevõtte siseselt ei ole vastutusalasid valdkondlikult juhatuse liikmete vahel ära jagatud. Juhatuse liikmena vastutab ta ettevõtte ARS Sisustus OÜ juhtimise ja tootmistegevuse eest. Keskkonnakaitseliste nõuete täitmine ei ole määratud ettevõtte siseselt ametijuhendiga kindlale töötajale, seega juhatuse liikmena vastutab ta ise ka keskkonnanõuete täitmise eest. Ettevõtte ARS Sisustus OÜ tegevuskoht asub aadressil Tallinn xxx. Ettevõtte igapäevane tootmistegevus, sh kemikaalide kasutamine xxx asuvas tootmishoones toimub tema teadmisel ja korraldusel ettevõtte töötajate poolt. Enda sõnul ei olnud ta teadlik seadusega määratud lenduvate orgaaniliste ühendite künniskogusest, millest alates on vajalik omada õhusaasteluba. Ta ei olnud teadlik ka sellest, et ettevõtte tegevuseks võiks vaja minna õhusaasteluba. Samuti ei olnud ta teadlik, et 2018 ja 2019 eraldus kemikaalide kasutamise tulemusena lenduvaid orgaanilisi ühendeid üle seadusega määratud künniskoguse. Teadlikuks said nad sellest siis kui keskkonnainspektor neid loa omamise vajadusest teavitas. Peale seda alustasid nad loa taotluse protsessiga ja tänaseks on nad esitanud Keskkonnaametile õhusaasteloa taotluse. Eeltooduga on seega tõendamist leidnud ning seda ei ole ka menetluse pooled vaidlustanud, et ajavahemikul 01.01.2018 kuni 31.12.2019 Harjumaal Tallinnas aadressil xxx asuvas ARS Sisustus OÜ tootmishoones ARS Sisustus OÜ juhatuse liikme P. V.a teadmisel ja korraldusel kasutasid ARS Sisustus OÜ töötajad mööblidetailide tootmisel erinevaid kemikaale –
4. aastal: lahustit 1235 liitrit, kõvendit 1050 liitrit, pinnavärve 687 liitrit ja krunte 824 kg ja 375 liitrit ning
5. aastal: lahustit 1000 liitrit, kõvendit 553 liitrit, krunte 778 liitrit ja pinnavärve 617 liitrit, mille kasutamise tulemusena paiskus keskkonda lenduvaid orgaanilisi ühendeid ajavahemikul 01.01.2018 kuni 31.12.2018 2300 kg ning ajavahemikul 01.01.2019 kuni 31.12.2019 vähemalt 1556 kg, omamata selleks tegevuseks vajalikku õhusaasteluba. Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 79 lg 3 alusel kehtestatud Keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ § 2 kohaselt on õhusaasteluba nõutav, kui käitise kõikidest ühel tootmisterritooriumil asuvatest heiteallikatest väljutatakse saasteaineid koguses, mis ületab määruse lisas nimetatud künniskogust. Määruse lisa „Saasteainete heidete künniskogused“ kohaselt on õhusaasteluba nõutav kui lenduvate orgaaniliste ühendite, välja arvatud metaan, merkaptaanid ja muud gaasilised orgaanilised väävliühendid nind püsivad orgaanilised saasteained, summaarne aastane heitkogus ületab 0,5 tonni. Kuivõrd lenduvate orgaaniliste ühendite heitekogus ületas nii
6. kui ka
7. aastal 0,5 tonni, siis pidanud sellise tegevuse jaoks olema ARS Sisustus OÜl õhusaasteluba. Tulenevalt asja materjalidest võib tulla järeldusele, et P. V., kes on vastutav ettevõtte ARS Sisustus OÜ juhtimise ja tootmistegevuse, sh keskkonnakaitseliste nõuete täitmise eest pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Isik pidi pidama võimalikuks, et kui ta ei tee endale selgeks kindlas valdkonnas tegutsemist reguleerivat seadusandlust, siis võib ta toime panna õigusrikkumise, st ta möönis seda, et kui ta korraldab tootmistegevust, sh kemikaalide 5 kasutamist ning ei vii ennast kurssi sellekohase seadusandlusega, võib ta enda tegevusega rikkuda valdkonnas kehtestatud norme ja nõudeid.

§ 14

lg 1 sätestatu kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Juriidilise isiku vastutusele võtmine ei välista süüteo toimepannud füüsilise isiku vastutusele võtmist (

§ 14lg 2).

Kuna juriidiline isik kui õiguslik abstraktsioon saab tegutseda vaid füüsilise isiku kaudu, tuleb juriidilisele isikule omistatava süüteo puhul karistusõigusliku vastutuse üldised eeldused tuvastada teo toime pannud füüsilise isiku käitumises. Juriidiline isik vastutab vaid siis, kui tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja käitumises esinevad kõik

§ 2

lg 2 sätestatud elemendid, s.t peab olema näidatud, milline juhtivtöötaja või organ juriidilise isiku huvides koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo toime pani. Tegevusetusdelikti puhul peab teokirjeldusest nähtuma konkreetse füüsilise isiku kohustus nõutava teo tegemiseks, nõutav tegu, mille ta tegemata jättis, samuti see, millises vormis oli täidetud subjektiivne koosseis (Riigikohtu 26.09.2008. a otsus nr 3-11-43-08). Samuti peab olema tuvastatud, et koosseisupärane, õigusvastane ja süüline tegu on pandud toime juriidilise isiku huvides. Äriregistri teabesüsteemi andmetel on ARS Sisustus OÜ juhatuse liikmeteks P. V. ja Ü. L. . P. V. enda sõnul toimub ARS Sisustus OÜ ettevõttes igapäevane tootmistegevus, sh kemikaalide kasutamine tema teadmisel ja korraldusel. P. V. oli ARS Sisustus OÜ juhatuse liikmena olemas õigus teha otsustusi ning võimalus suunata juriidilise isiku tahet. Korraldades ARS Sisustus OÜ tootmishoones tootmistegevust, sh kemikaalide kasutamist, jättes seejuures taotlemata selleks vajaliku õhusaasteloa, ei taganud P. V. oma tegevusetusega ARS Sisustus OÜ õiguspärast käitumist. Vastavalt AÕKS § 79 lg 3 oleks P. V. pidanud taotlema õhusaasteluba, kuivõrd ARS Sisustus OÜ ettevõtte mööblidetailide tootmisel ja erinevate kemikaalide kasutamisel paiskus keskkonda lenduvaid orgaanilisi ühendeid koguses, mis ületas Keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 lisas nimetatud künniskoguse, so summaarse aastase heitkoguse 0,5 tonni. Kuna P. V. oli väärteo toimepaneku ajal ARS Sisustus OÜ juhatuse liige ja pädev esindaja ning tegutses juriidilise isiku huvides, siis on õigusrikkumise toime pannud juriidiline isik ning juhindudes

§ 14lõikest 1 kuulub vastutusele võtmisele ARS Sisustus OÜ juriidilise isikuna.

Vastavalt

§-le 37 on süüvõimeline õigusvõimeline juriidiline isik. ARS Sisustus OÜ on kantud äriregistrisse, seega on õigusvõimeline ja süüvõimeline. Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus atmosfääriõhu kaitse seaduse § 79 lg 3 alusel kehtestatud Keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ § 2 nõuet ning pani sellega toime AÕKS § 228 lg 2 ettenähtud väärteo. Kohus leiab, et väärteomenetluses kogutud tõenditega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning menetlusaluse isiku käitumine on õigesti kvalifitseeritud AÕKS § 228 lg 2 ettenähtud väärteona. Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Seejuures on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kohus leiab, et kuna juba eespool toodud põhjustel on tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik on toime pannud atmosfääriõhu kaitse seaduse § 79 lg 3 alusel kehtestatud Keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ § 2 sätestatud nõude rikkumise, mille eest teda karistatakse AÕKS § 228 lg 2 järgi, siis on menetlusaluse isiku tegu õigesti kvalifitseeritud ning tegemist on väärteoga. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse 6 Keskkonnainspektsiooni Harjumaa büroo keskkonnakaitse vaneminspektor, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes, mistõttu on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud ka, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut AÕKS § 228 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 4000 eurot. AÕKS § 228 lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 32 000 eurot. Seega järeldub, et kohtuvälise menetleja määratud põhikaristus on määratud oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Seega kohus leiab, et karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistamise kohaldamise alustega (p 7) ja süü suurust arvestades puudub ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alustel (§ 133 p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt ei ole tegemist alaealisega, mis juriidilise isiku puhul peaks olema välistatud, mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks, siis puudub ka alus seda asjaolu analüüsida (§ 133 p 10). Karistuse määramine Vastavalt

§ 56lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt tuvastatakse kõigepealt menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke.

§ 47

sätestab, et juriidilisele isikule võib kohus või kohtuväline menetleja väärteo eest kohaldada rahatrahvi 100–400 000 eurot. AÕKS § 228 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot. Seega on karistust võimalik määrata 100 eurost kuni 32 000 euroni. Menetlusalusele isikule on kohtuväline menetleja määranud karistuseks rahatrahvi 4000 eurot. Nagu juba eelpool kohus leidis, on menetlusalune isik süüteo toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega, kuna OÜ ARS Sisustus kemikaale kasutava ettevõttena oleks pidanud end atmosfääriõhu kaitse seaduse regulatsiooni ja selle alusel kehtestatud määrusega kurssi viima, st viima ennast kurssi oma majandustegevuse iseärasustega, siis oli eksimus menetlusaluse isiku jaoks välditav. Menetlusalune isik jättis oma kohustuse täitmata kahe aasta vältel ehk isegi siis, kui menetlusalune isik ei teadnud ettevõte tegevust alustades, et tal selline AÕKS-st tulenev kohustus on, oleks iga hoolas ja ettevõtte tegevusega kursis olema pidav isik pidanud oma kohustustest teadlikuks saama. Kohtu arvates näitab selline käitumine menetlusaluse isiku ükskõikset suhtumist oma seadusest tulenevatesse kohustustesse. Kuna aga lenduvate orgaaniliste ühendite aastane heitkogus on ületanud lubatud määra suhteliselt palju ja väärtegu on olnud vältav ning kestnud kaks aastat, siis leiab kohus, et menetlusaluse isiku süü on hinnatav keskmisena. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Väärteootsusest nähtuvalt on ARS Sisustus OÜ juhatuse liige P. V. pärast väärteomenetluse alustamist astunud samme õiguserikkumise kõrvaldamiseks ja äriühingu tegevuse seadusest tulenevatele nõuetele vastavusse viimiseks ning alustanud õhusaasteloa taotlemist. 04.03.2020 seisuga on esitatud keskkonnaloa esmataotlus. See näitab ühtlasi, et menetlusalune isik on süüks arvatud rikkumisest aru saanud ning soovib edaspidistelt taolisest õigusvastasest käitumisest hoiduda. Samuti tuleb märkida, et juriidilist isikut ei ole varasemalt süütegude eest karistatud. Kohtu arvates tingib esmakordne rikkumine, varasema karistatuse puudumine ja menetlusaluse isiku käitumine pärast väärteomenetluse alustamist karistuse määramist oluliselt 7 alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Seega leiab kohus, et kohtuvälise menetleja määratud karistus on proportsionaalne toimepandud teoga ja süüdlase isikuga ning täidab erija üldpreventiivseid eesmärke. Lisaks on kaebuse esitaja palunud määrata rahatrahvi tasumine ositi, kuna menetlusalusel isikul ei ole võimalik korraga rahatrahvi täies ulatuses tasuda. Taoline olukord on tingitud Vabariigi Valitsuse poolt 12.03.2020 Eesti Vabariigis väljakuulutatud eriolukorra tõttu. P. V.a sõnul kvalifitseerus ARS Sisustus OÜ seoses tellimuste vähenemisega Töötukassa töötasu hüvitisele, kuna ARS Sisustus OÜ käive langes üle 30% eelmise aasta sama kuu käibega võrreldes ning ettevõtte on alandanud töötajate töötasu üle 30%. Arvestades asjaolu, et käesoleva otsuse koostamise ajaks on hakatud eriolukorra tõttu kehtestatud piiranguid leevendama ja ilmselgelt tarbimine niipea ei taastu, puudub alus arvata, et menetlusaluse isiku tootmisvõimsus ja käive lähiajal taastuksid. Seetõttu ei taastu lähikuudel ka menetlusaluse isiku majandustegevus varasemale tasemele ning sellest tulenevalt ka tootmine, käive ja maksevõime. Vastavalt

§ 66

lg 2 sätetele võib kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi ühe aasta jooksul. Seega saaks rahatrahvi ositi määramist kohaldada vaid juhul, kui kohtuväline menetleja või kohus teeb esimese karistusotsuse. Sellest tulenevalt saab eelmärgitud sätte sõnastusest järeldada, et rahatrahvi ositi tasumise määramist saab teha vaid mõjuvatel põhjustel. Seega peab menetlusalune isik esitama ka põhjused, mis peavad olema mõjuvad, et nende pinnalt otsustada rahatrahvi ositi tasumise põhjendatus. Käesoleva juhul ei ole menetlusalune isik kohtule mingeid dokumentaalseid tõendeid oma majandusliku seisundi kohta esitanud, st kaebuse esitaja ei ole selliste mõjuvate põhjuste olemasolu tõendanud. Menetlusalune isik väitis kaebuses, et trahvisumma tasumine ühekordse maksena on majanduslikel põhjustel raskendatud ning ta palub võimaldada selle tasumist ositi. Põhjendusena on toodud asjaolu, et äriühingu käive on võrreldes eelmise aasta sama ajaperioodiga langenud üle 30 % ja töötajate töötasu on alandatud üle 30 % ning seoses tellimuste vähenemisega kvalifitseerus äriühing Töötukassa töötasu hüvitisele. Kuigi kohtule vastavaid tõendeid ei esitatud, siis arvestades trahvisumma suurust ja menetlusaluse isiku selgitusi oma majandusliku seisundi raskuse kohta, kehtestatud eriolukorrast tingitud piiranguid nii toomisele kui ka tarbimisele, mida võib hinnata üldteada asjaoluks ning ilmselget võimatust viia läbi tootmist nn kaugtöö vormis, siis leiab kohus, et on võimalik menetlusalusel isikul siiski võimaldada trahv tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise päevast. Puutuvalt kaebuses esitatud taotlusse määrata rahatrahvi tasumine 12 kuu jooksul alates augustist 2020, peab kohus vajalikuks märkida, et kehtiv väärteomenetluse seadustik sellist võimalust ette ei näe. VTMS

1. peatüki
2. jaos sätestatud põhimõtete kohaselt tuleb kohtuvälise menetleja otsusega määratud rahatrahv tasuda 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Samamoodi peab kohtuotsusega mõistetud rahatrahvi tasuma kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul. Kui nimetatud tähtaegu ei järgita, või ei järgita osastatud rahatrahvi tasumise tähtaegu, pööratakse otsus täitmisele ning lahendit täitmisele pöörav asutus saadab kümne päeva jooksul kohtutäiturile otsuse koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. Seega tähendab otsuse täitmisele pööramine seda, et kui otsust ei ole enne jõustumist otsusele edasikaebamise tähtaja jooksul vabatahtlikult täidetud, või ei järgita osamaksete tähtaegu, pööratakse otsus täitmisele. Sellest tulenevalt leiab kohus, et ka osastatud rahatrahvi vabatahtlikku täitmist tuleb arvestada alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, mitte otsuse jõustumisele järgnevast või süüdlasele meelepärasest ajast. Seetõttu jääb kaebuse esitaja taotlus rahatrahvi tasumise tähtaja arvestamiseks alates augustist 2020 tagajärjetuks. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse sisulise tühistamine. Sellest tulenevalt puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse sisu osas tühistamiseks ja muutmiseks, kuid kohus peab võimalikuks 8 põhikaristuse täitmise tähtaja osas otsus tühistada ja muuta ning uue otsusega määrata rahatrahvi tasumine ositi kaebuses taotletud maksimaalse, so 12-kuulise tähtaja jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemise kuupäevast. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 9