) sätestatud alus (
S § 15 lg 3 p-s 1 nimetatud alus ajutise halduri nimetamata jätmiseks. 5. Menetluskulud jättis maakohus
Maakohus märkis, et kuigi üldreeglina tuleb kõnealuses olukorras jätta menetluskulud pankrotiavalduse esitaja kanda, peab kohus arvestades tsiviilasja asjaolusid ja vaidluse sisu õiglaseks jätta menetluskulud poolte endi kanda, kuna nõude osas puudub selgus. Määruskaebus
S § 15 lg-st 6 ja jätma menetluskulud põhjendamatu pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja kanda. PankrS § 15 lg-s 6 nimetatud olukorras ei ole
− Isegi kui
lg 1 kohaldamine võiks põhimõtteliselt olla lubatav, pole mingil moel täidetud selle normi kohaldamise eeldused. Midfield OÜ ei ole esitanud mitte ühtegi põhjendamatut taotlust, väidet või tõendit. Vastupidi, maakohtu määruse kohaselt on võlausaldaja esitanud põhjendamatu pankrotiavalduse. Sellises olukorras on alusetult pankrotiavalduse esitaja kohustatud kandma ka kõik menetluskulud ning kulusid ei saa jätta võlgniku kanda. −
lg 1 teise lause kohaldamine maakohtu poolt on vastuolus ka kohtumääruses sisalduvate kohtu põhjendustega. Kuigi menetluskulude jaotust otsustades märgib kohus, et nõude osas puudub kindel selgus ja see tuleks kindlaks teha hagimenetluses, siis kohtumääruse ülejäänud punktides on kohus asunud konkreetsele seisukohale, et avaldajal puudub väidetud nõue. Menetluse edasine käik 8. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis võlausaldajale tähtaja määruskaebusele vastamiseks. Võlausaldaja vaidles määruskaebusele vastu, märkides, et maakohus lähtus menetluskulude jaotamisel õigesti ja õiguspäraselt
Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue määruse, millega jätab kõik menetluskulud avaldaja kanda. Määruskaebus rahuldatakse. 11.
kaudu kohalduva § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus vaidlustatud määruse seaduslikkust ja põhjendatust osas, mille peale on edasi kaevatud. Võlgnik vaidlustas maakohtu määruse üksnes osas, millega maakohus jaotas menetluskulud. Muus osas on maakohtu määrus
12. Kolleegiumi hinnangul lähtus maakohus ekslikult menetluskulude jaotamisel
S erinorme pankrotiasjades menetluskulude jaotuse kohta. Põhjendatud on kaebuse esitaja seisukoht, mille kohaselt ei ole PankrS § 15 lg 6 asemel
Pankrotimenetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui pankrotiseadusest ei tulene teisiti (PankrS § 3 lg 2). Seega on pankrotiseaduse sätted, sh PankrS § 15 lg 6 ja § 150 lg 3, erisäteteks tsiviilkohtumenetluse seadustiku suhtes. Seetõttu ei nõustu kolleegium maakohtu järeldusega, et käesolevas asjas on põhjendatud PankrS § 15 lg-s 6 sätestatu asemel
S § 15 lg 6 alusel avaldaja kanda. 13. Ringkonnakohus ei nõustu avaldaja seisukohaga, et kohtul on diskretsiooniõigus PankrS § 15 lg 6 erinormi asemel kohaldada
Pankrotiseaduse mõtte kohaselt tuleb ajutise halduri nimetamata jätmise korral pankrotiavalduse menetlemise kulud, sõltumata sellest, millisel põhjusel menetlus lõpetatakse, alati jätta võlausaldaja kanda. Ringkonnakohus on varem selgitanud, et erinevalt hagimenetlusest ei ole pankrotimenetluse läbiviimise eesmärk avaldajast võlausaldaja nõude tunnustamine ja rahuldamine. Võlausaldajal on küll võimalus valida, kas esitada võlgniku vastu hagiavaldus või pankrotiavaldus, kuid viimane pole hagiavaldusega samastatav ega ole selle samaväärne alternatiiv. Seetõttu on pankrotimenetluses sätestatud ka erisused menetluskulude jaotusele, sh võlausaldaja kohustus hüvitada menetluskulud olukorras, kus pankrotiavaldus jääb läbi vaatamata või rahuldamata. Pankrotiavalduse esitamise otsustus on võlausaldaja valik, mille tegemisel peab võlausaldaja arvestama pankrotiseaduses sätestatud õiguslike tagajärgedega, sh menetluskulude kandmise võimaliku kohustusega. Sellise regulatsiooni eesmärk on vältida kergekäeliselt pankrotiavalduse esitamist ning võlgniku survestamist pankrotiavaldusega (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 15.03.2016. a määrus tsiviilasjas nr 2-15-14079, p 17; 18.05.2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-18307 p 12; 29.08.2019. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-11210, p 11). 14. Määruskaebuse menetlemisega seonduvad kulud jäävad avaldaja kanda. Tulenevalt menetluskulude jaotusest ei määranud maakohus kulusid rahaliselt kindlaks. Juhindudes
lg-st 4 ei tee seda ka ringkonnakohus, vaid kulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast määruse jõustumist (
S § 5 lg 1 kohaselt võib pankrotimenetluses tehtud määruse peale esitada määruskaebuse samas seaduses ettenähtud juhtudel. Käesoleva määruse peale ei saa PankrS § 150 lg 5 järgi koosmõjus PankrS § 5 lg-ga 2 Riigikohtule määruskaebust esitada. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.