KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Siiri Malmberg Kohtujurist Ave Roosvalt Määruse tegemise aeg ja koht 29. mai 2020, kell 13.30, Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-6072 Tsiviilasi Võlg

§ 132

lg 1 nimetatud ettekanne pankrotivara kohta hiljemalt 3 kuu möödumisel pankroti väljakuulutamisest.

1. Avaldaja kantud menetluskulud, sh tasutud riigilõiv, jätta avaldaja kanda. 2-20-6072
2. Määrata M.P.i ajutise pankrotihalduri vandeadvokaat Ene Ahase tasu suuruseks xxxxxxxxxxx (lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx), millest xxxxxxxxxxx (lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx) hüvitada Eesti Vabariigi vahenditest ning ülejäänud summa xxxxxxxxxxx (millele lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx) mõista välja pankrotivara arvelt. Summad tuleb kanda Advokaadibüroo Pormeister OÜ arvelduskontole nr Xxxxxxxxxxx, mille kaudu haldur tegutseb.
3. Tunnistada käesolev määrus viivitamata täidetavaks.
4. Saata määrus menetlusosalistele ja Rahandusministeeriumile ning ajutise halduri tasu väljamaksmise osas Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu. Sisulised asjaolud 24.04.2020 esitas M.P. pankrotiavalduse enda pankroti väljakuulutamiseks ja kohutustest vabastamise avalduse. 08.05.2020 esitas võlgnik täiendatud avalduse ja lisad. Pankrotiavalduse kohaselt on M.P. maksejõuetu ning ta ei ole suuteline tasuma oma võlgnevusi. Võlgnik avaldab, et ta on
5. aastal sattunud olukorda, kus ta ei suuda võetud laenusid tagasi maksta. Ta tunnistab, et pole osanud oma võimalusi õigesti hinnata ja on olnud kergeusklik oma endise elukaaslase suhtes, kelle tõttu on jäänud mitmed laenud võlgniku kanda. Võlgniku igakuine sissetulek on 850 eurot. Temal puudub vara, mille arvelt oma kohustusi täita. Avaldusele on lisatud andmed võlgniku varalise olukorra kohta, mille kohaselt on M.P.il võlgnevusi kokku vähemalt 33 531,74 eurot. M.P. palub kuulutada välja enda pankroti, kuna ta on püsivalt maksejõuetu. 28.05.2020 esitas ajutine haldur kohtule aruande, mille kohaselt on võlgnikul kohustusi vähemalt 33 456,06 eurot. Võlgnikul vara ei ole. Võlgnik töötab AS-s Xxxxxxxxxxx, kuid töötasu kulub esmavajaduste rahuldamisele. Igakuise töötasu suurus on erinev. Märtsis 2020 oli neto töötasu suurus 556,86 eurot, aprillis 483,16 eurot. Lisaks laekus mais Eesti Töötukassalt hüvitisena 334,70 eurot. Tagasinõutavat vara ajutine haldur ei tuvastanud (

§ 108lg 2 mõistes), samuti ei tuvastanud haldur vara tagasivõitmise võimalusi.

Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetuse tekkimise peamiseks põhjuseks on M.P.i perekondlikud probleemid, ebaõiged finantsotsused, mille tulemusena võttis võlgnik endale ülejõu käivaid finantskohustusi. Ajutise halduri tööperioodil võlgniku tegevuses pankrotikuriteo või muu majanduskuriteo tunnuseid ei tuvastatud. Kohus vaatas pankrotiavalduse läbi 28.05.2020 toimunud istungil. Võlgnik jäi istungil avalduse juurde ja nõustus ajutise halduri tööaruandes välja toodud kohustuste ja varade suurusega. Võlgnik oli nõus ka ajutise halduri töötasu aruandega. Ajutine haldur oli seisukohal, et võlgniku pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele. Maksejõuetus kujunes välja hiljemalt 2018 lõpus. Kohtu põhjendused 2

§ 31

lg 4 kohaselt eeldatakse võlgniku maksejõuetust, kui ta ise on pankrotiavalduse esitanud. Asja materjalidest ei nähtu, et võlgniku maksejõuetuse oleks põhjustanud pankrotikuriteod ning maksejõuetus on tekkinud muudel asjaoludel

§ 22lg 5 mõttes.

Peamiseks maksejõuetuse tekkimise peamiseks põhjuseks on M.P.i perekondlikud probleemid, ebaõiged finantsotsused, mille tulemusena võttis võlgnik endale ülejõu käivaid kohustusi. Maksejõuetus kujunes välja hiljemalt 2018 lõpuks. Kohus on seisukohal, et võlgniku pankrotihaldurina peaks tema nõusolekul jätkama ajutine pankrotihaldur vandeadvokaat Ene Ahas, kellel on kohtu usaldus ning kes on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kuivõrd võlgnik palub pankrotimenetluse lõppedes kohustustest vabastamise menetluse algatamist, tuleb temalt võtta võlgniku vanne esimesel võlausaldajate üldkoosolekul vastavalt

§ 86sätetele.

Lisaks tuleb käesoleva määrusega määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht vastavalt

§ 31lg 6 sätetele. Menetluskulud. Vastavalt Ts

MS § 173 lg 1 ja § 174 lg 2 tuleb menetluskulud üldjuhul menetlust lõpetavas määruses jaotada ja ka summaliselt kindlaks määrata. Pankrotimenetluse kulud tuleb

§ 150lg 2 kohaselt tasuda pankrotivarast.

Antud juhul on pankrotimenetluse kuludeks ajutise pankrotihalduri tasu. Haldur on esitanud kohtule taotluse tasu määramiseks. Taotluse kohaselt on ta töötanud 5 tundi, mille eest xxxxxxxxxxxse tunnitasu (maksimummäär xxxxxxxxxxx) puhul on tasuks xxxxxxxxxxx, millele lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx. Kuna võlgnikul pankrotimenetluse kulude katteks raha ei jätku, palub haldur oma tasust määrata xxxxxxxxxxx (lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx) ja

§ 23

lg 3 kohaselt see välja mõista riigi vahenditest ning ülejäänud summa pankrotivarast Advokaadibüroo Pormeister OÜ pangakontole, mille kaudu haldur tegutseb. 28.05.2020 toimunud kohtuistungil võlgnik ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaielnud. Kohus on seisukohal, et ajutise halduri esitatud taotlus on põhjendatud ja mõistlik ning kuulub rahuldamisele. Vastavalt

§ 150

lg 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.

§ 23

lg 4 kohaselt võib kohus määrata ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise summas xxxxxxxxxxx (lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx) riigi vahenditest juhul, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Kuigi antud juhul pankrotimenetlus ei rauge, on olemas kõik eeldused nimetatud sätete kohaldamiseks summa ja hüvitamise osas, sest raugemist takistab üksnes

§ 171

lg 11 – võlgnik on esitanud taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ning just seetõttu on kohus pankroti välja kuulutanud. Vara pankrotimenetluse katteks sisuliselt puudub. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 4 kohaselt kohaldatakse õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile. Kindlasti ei ole seadusandja mõtteks

§ 171lg 11 sätestatud olukorra puhul ajutise halduri tasust ilmajätmine.

Seega leiab kohus, et antud juhul tuleb tasu määramisel lähtuda samaaegselt nii

§ 23

lg 4, § 150 lg 2 kui lg 4 sätetest, s.t Eesti Vabariik hüvitab ajutise halduri tasust xxxxxxxxxxx (lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx) ning ülejäänud summa tuleb välja mõista pankrotivarast. 3