1-20-4024 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number 16. juuni 2020, Tallinn, kirjalik menetlus 1-20-4024 (20231600827) Kohtunik Meelika Aava Vaidlusta
§ 207lg 2,3 alusel kaebuse Riigiprokuratuuri.
Kaebuse esitaja XX ei ole kriminaalasjas kannatanuna üle kuulatud ega ole ka kannatanu nn laiendatud kannatanu mõistes. Riigiprokurör selgitas, et kriminaalmenetluse seadustik ei piira kuriteokaebuse/avalduse esitajate ringi, kuid edasikaebe õigustatud isikute ring on piiratud -
§ 207
lg 2 kohaselt võib vaid kannatanu esitada Riigiprokuratuuri kaebuse.
§ 37
lg 1 sätestab, et kannatanu on füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 11.04.2011 3-1-1-97-10 lahendis märkinud, et
§ 37
lg-s 1 sätestatud tingimus, mille kohaselt peab kahju olema tekitatud vahetult kuriteoga (või süüvõimetu isiku õigusvastase teoga) tähendab seda, et kannatanuna saab käsitada üksnes isikut, kelle kahju on kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteoga (õigusvastase teoga) nii faktiliselt kui ka õiguslikult seotud. Esiteks peab kannatanu kahju olema tekkinud sellistel asjaoludel, mis olulises osas kattuvad menetletava kuriteo koosseisulistele tunnustele vastavate faktiliste asjaoludega.
§ 37lg 1 kohaselt peab kahju olema tekitatud vahetult „kuriteoga“.
See tähendab, et kannatanu kahju ja kriminaalmenetluse eseme vahel on nõutav ka õiguslik seos. Kaebustest ei selgu, millist kahju ja kui suures ulatuses on XX-le tekitanud YY väidetavate valeütlustega, st puudub selgitus ja põhistus tekitatud konkreetse varalise või moraalne kahju ja selle vahetule seosele väidetava kuriteo toimepanemisega, s.t. selle õigusliku seos olemasolu kaebaja XX õiguste rikkumisel. Kuna kannatanu puudumisel kaebust sisuliselt ei lahendata, asus riigiprokurör seisukohale, et XX-l puudub õigus kriminaalasja mittealustamist
§ 207alusel vaidlustada.
Seetõttu ei saa esitatud kaebust sisuliselt läbi vaadata. Vastuväited Riigiprokuratuuri määruse seisukohtadele 7. Tallinna Ringkonnakohtule adresseeritud kaebuses taotletakse Riigiprokuratuuri määruse tühistamist ja Riigiprokuratuuri kohustamist alustama kriminaalmenetlust. Kaebaja esindaja leiab, et Riigiprokuratuuri kaebuse läbi vaatamata jätmise määrus on ebaseaduslik ning kaebaja õigusi on rikutud. Kaebuse esitaja oli kriminaalasja nr Y-YY-YYY menetlusse kaasatud 2
(4)kolmanda isikuna ning vastavalt kohtuotsusele konfiskeeriti tema poolt kasutatavas panga hoiulaekas temale kui kolmandale isikule kuuluvad rahalised vahendid ehk siis on tegemist kannatanuga kuriteoteate esitamise mõttes. Siinkohal märgitakse, et vaidlustatava määruse koostaja on asunud ilmselgelt ebaõigele seisukohale, et kaebaja ei ole kannatanu. Riigiprokurör märkis õigesti, et kriminaalasja nr X-XX-XXX menetluses oli kaebaja tunnistaja, kuid on alusetult jätnud tähelepanuta tõsiasja, et kriminaalasja nr Y-YY-YYY menetlusse oli ta kaasatud kolmanda isikuna ning temalt konfiskeeriti temale kuuluv raha. Menetluses on esitatud kriminaalasja nr Y-YY-YYY kohtuotsus kokkuleppemenetluses, milles on sõnaselgelt välja toodud raha summa, mis kaebuse esitajalt kui kolmandalt isikult konfiskeeriti. Vastavalt kohtuotsusele konfiskeeriti kaebuse esitajalt kui kolmandalt isikult raha summas 28530 eurot ja 200 USA dollarit. Vaidlustatava määrusega on jäetud tähelepanuta asjaolu, et vasturääkivaid ütlusi on YY poolt antud kahes erinevas menetluses. Kaebuse esitaja palub, et ringkonnakohus võtaks asja materjalide juurde kriminaalasja nr X-XXXXX toimikust mitmeid tõendid, mille alusel on võimalik tuvastada ka ilmselgelt ebaõigete ütluste andmine YY poolt. Siinkohal märgib kaebuse esitaja, et tema hinnangul ja teadmisel on YY andnud valeütlusi ennekõike kriminaalasja nr Y-YY-YYY menetluses. Kaebaja esindaja toob veelkord välja kuriteoavalduses esitatud kuriteo asjaolud ning leiab, et kaebaja poolt esitatud tõenditega leiab kinnitust YY poolt kahes erinevas kriminaalasja menetluses antud ütluste vasturääkivused, teineteist välistavaid faktiväited, millest tulenevalt on tõendatud KarS § 320 lg 1 objektiivne külg. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus leiab, Riigiprokuratuuri kaebuse läbivaatamata jätmise määruse, sellele esitatud kaebuse ja alustamata jäetud kriminaalmenetluse materjalidega tutvumise järgselt, et käesoleval juhul on kaebus jäetud asjakohaselt ja seaduslikult ning vastava kohtupraktikaga kooskõlas olevalt läbi vaatamata.
- Esmalt juhib ringkonnakohus tähelepanu asjaolule, et Riigiprokuratuuri 11.05.
- a määrusega jäeti XX kaebus sisuliselt läbi vaatamata, kuna kaebuse oli esitanud selle esitamiseks mitteõigustatud subjekt ehk kannatanuks mitteolev isik. Seega, kuna Riigiprokuratuur kaebuse argumente sisuliselt ei hinnanud, siis pole ringkonnakohtul menetluslikku pädevust kontrollida kriminaalmenetluse alustamata jätmise põhjendatust. Märgitu tähendab omakorda, et ringkonnakohtul on menetluslik pädevus kontrollida üksnes kaebuse läbivaatamata jätmise määruse seaduslikkust ja põhjendatust.
- Kaebuses Riigiprokuratuuri kaebuse läbivaatamata jätmise määrusele, leitakse, et XX on kannatanuks kaebuses etteheidetava kuriteo toimepanemisel, kuna temalt on konfiskeeritud kolmanda isikuna kohtuasjas nr Y-YY-YYY suuremas summas raha. Kuriteokaebusest ja ringkonnakohtule esitatud kaebuse etteheidetest on võimalik aru saada kaebaja seisukoht, et kui YY poleks andnud kohtumenetluses valeütlusi, siis ei oleks CC süüdi mõistetud ja kolmanda isikuna kaasatud XX raha konfiskeeritud. Ringkonnakohtu hinnangul selliseks järelduseks alust ei ole ning teises menetluses väidetavalt antud valeütlused, ei tee kaebajat
i mõttes kannatanuks. Ringkonnakohus selgitab oma seisukohta järgnevalt. Nagu Riigiprokuratuur juba märkis on
§ 37
lg 1 kohaselt kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Kannatanu mõiste olemust ja sisu on kõrgeima astme kohus selgitanud määruses nr 3-1-1-97-10 ja märkinud, et
§ 37lg-s 1 sätestatud tingimus, mille kohaselt peab 3
(4)kahju olema tekitatud vahetult kuriteoga (või süüvõimetu isiku õigusvastase teoga) tähendab seda, et 1) kannatanu kahju peab olema tekkinud sellistel asjaoludel, mis olulises osas kattuvad menetletava kuriteo koosseisulistele tunnustele vastavate faktiliste asjaoludega ja 2) kuriteokoosseis, mille järgi kriminaalmenetlus toimub, peab olema määratud kaitsma seda sama õigushüve, mille rikkumisest kannatanu kahju tuleneb. Samuti on selgitatud, et hinnates, kas isikut saab käsitada kuriteos kannatanuna, tuleb lähtuda kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteo asjaoludest ja kvalifikatsioonist kujul, nagu need on määratlenud prokuratuur. 11. Käesoleva juhul tuleneb materjalidest, et kriminaalmenetlust sooviti alustada KarS § 320 tunnustel ning seda seoses YY poolt korduvalt tunnistajana antud valeütluste tõttu kriminaalasja nr XXXXXXXXXXXXXXX menetluse käigus, millega loodi tõendeid CC-le süüdistuse esitamiseks. YY andis erinevaid ütlusi, mis puudutasid tema suhteid QQ-ga. KarS § 320 süüteokoosseisuga kaitstav õigushüve on objektiivne õigusemõistmine. Süüteokoosseisu objektiivne külg seisneb süüteomenetluses menetlustoimingule allutatud kannatanu või tunnistaja poolt valeütluste andmises, samuti tsiviil- ja halduskohtumenetluses menetlusosaliste poolt valeütluse või vande all antud vale seletuse andmises või vara sissetuleku või kulude arvestuse kohta valede andmete esitamises. Valeütlus seisneb tõendamisel tähtsate asjaolude moonutamisel. Ütluste lahknemine neist tõenditest, millele tuginedes süüteosündmus kohtuotsusega tuvastatuks loetakse, ei tähenda veel valeütluste andmist. Uurimisasutusele esitatud kuriteoavaldusest ja edasistest kaebustest kriminaalmenetluse alustamata jätmistele, ei nähtu, et kuriteoavalduse esitaja oleks kandnud vahetut kahju seoses YY poolt väidetavate valeütluste andmisega. Kuriteokoosseis, mille järgi kaebaja soovib kriminaalmenetluse alustamist, ei ole määratud kaitsma õigushüve, mille rikkumisest kaebajal väidetav kahju tekkis. St. valeütluste andmise koosseis ei kaitse varalise kahju tekkimise eest vaid kaitstavaks õigushüveks on õigusemõistmine. Seega ei saa olla XX kannatanuks KarS § 320 tunnustel alustamata jäetud kriminaalmenetluses. Täiendavalt juhib ringkonnakohus tähelepanu sellele, et seoses ilmnenud väidetavate valeütlustega on CC kaitsja vahendusel pöördunud teistmisavaldusega Riigikohtusse. Riigikohus jättis 12.09.2019 teistmisavalduse menetlusse võtmata. Nimetatust on alust järelduseks, et väidetavate YY poolt antud valeütlustega süüdimõistva kohtuotsuse nr Y-YY-YYY ümbervaatamiseks alust ei esinenud. St õigusmõistmise takistamist seoses YY antud ütlustega ei olnud alust järeldada.
§ 207annab sõnaselgelt kaebeõiguse ainult kannatanule.
Seetõttu ei olnud Riigiprokuratuuril muud võimalust kui jätta kaebus läbi vaatamata. Riigiprokuratuuri seisukohta, et tegemist ei ole kannatanuga, oli kaebajal omakorda võimalik vaidlustada
§ 208sätestatud korras.
- Eeltoodu alusel ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 208 lg-st 5 ning § 385 p-st 11, jätab ringkonnakohus Riigiprokuratuuri 11.05.
- a määruse muutmata ning esitatud kaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 4
(4)