Obsah (4)

§ 105§ 101§ 102§ 100

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 20. veebruar 2020, Tartu Tsiviilasja numbe

) § 102 lg 2 sätestatud mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile (

§ 105lg 3).

Kostja palus arvestada ka seda, et osa laste vajadustest võib olla kaetud lastetoetusega (60 eurot lapse kohta). Ka Riigikohus on leidnud, et keskmiseks ülalpidamiskuluks lapse kohta on 287 eurot kuus. 5.Hagejad apellatsioonkaebusele vastust ei esitanud. apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta Ringkonnakohtu istungil vaidlesid hagejad maakohtu otsus muutmata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt elatise suuruse osas. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue otsuse, millega vähendab kostjalt hagejate kasuks välja mõistetavat elatist riikliku lapsetoetuse võrra. Ülejäänud osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ringkonnakohtu otsuses toodud põhjendustel. Menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda.
2. Asjas ei ole vaidlust selles, et kostja viibib alates
3. märtsist 2017 Valmiera vanglas ja tema suhtes tehtud kohtuotsus ei ole jõustunud. Kostja esindaja andmetel on jõustumata kohtulahendiga määratud kostjale vabaduskaotuslik karistus 5 aastat arvates kostja kinnipidamisest. Asjas puudub vaidlus ka selles, et kostja ei ole alates hagi esitamisest hagejate ülalpidamiskohustust täitnud.
4. Maakohus mõistis kostjalt elatise hagejate kasuks välja

§ 101lg 1 sätestatud määras.

Kostja palub asjas kohaldada

§ 102

lg-s 2 sätestatut ja mõista temalt elatis välja alla miinimummäära 75 eurot kuus. Kostja selgitas ringkonnakohtu istungil, et ka selles ulatuses ei suuda kostja praegu elatist maksta, see jääb võlaks kuni ta vabaneb kinnipidamisasutusest. Põhjendatud on maakohtu seisukoht, et elatise suuruse määramisel tuleb arvestada vanemate varalist seisundit. Maakohus asus seisukohale, et äriühingu omanikuna ja ainsa juhatuse liikmena on kostja suuteline hagejaid hagis nõutud ulatuses ülal pidama. Seejuures lähtus maakohus kostja vastuses hagile esitatud seisukohast, et äriühing toimib ja teenib autotöökoja väljaüürimisega tulu. Ringkonnakohtu istungil selgitasid mõlemad pooled, et XXXXXX OÜ, mille juhatuse liige ja ainuosanik on kostja, ei tegutse ega üüri välja ka autotöökoda. Asjaolu, et XXXXXX OÜ on mittetegutsev, on tõendatud ka äriühingu 2018 majandusaasta aruandega. Hagejate seaduslik esindaja kinnitas, et autotöökoda kuulub talle hoonestusõiguse alusel, seda üürib temalt kolmas isik, kes tasub hagejate seaduslikule esindajale üüri ca 200 eurot kuus sularahas. 4 Seega on maakohus ebaõigesti tuvastanud kostja sissetulekute kinnipidamisasutuses viibimise ajal. teenimise võimaluse 9. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et käesoleval ajal temal tulu ja selle teenimise võimalus kinnipidamisasutuses puudub. Samas ei ole üksnes see asjaolu aluseks alaealisele lapsele väljamõistetava elatise vähendamiseks alla

§ 101

lg 1 sätestatud määra.

§ 102

lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lõige 2 esimese lause kohaselt vanem ei vabane sama paragrahvi lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kolmanda lause kohaselt kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla

§ 101lõikes 1 sätestatud määra.

Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatus kui elatist saav laps. Kuna kostja viibib kinnipidamisasutuses, siis tal enese ülalpidamiseks sel perioodil vahendeid ei kulu. Kostja on avaldanud, et tal on terviseprobleemid ja kuni maini 2019 sai kostja töövõimetuspensioni suurusega 186 eurot. Kostjal puudub võimalus tulla Eestisse ja pikendada töövõimetuse diagnoosi. Kostja ei ole menetluses oma terviseprobleemide jätkuvust tõendanud ega ka avaldanud, et väljaspool kinnipidamisasutust oleks tema tervis takistuseks endale ja lastele ülalpidamise teenimiseks, et tasuda lastele elatist

§ 101lg 1 sätestatud määras.

Kostja on varasemalt oma sissetulekud teeninud äritegevuse kaudu. Ringkonnakohus leiab, et ainukeseks põhjuseks, miks kostja sissetulekut käeoleval ajal ei suuda teenida, on kinnipidamisasutuses viibimine alates 30. märtsist 2017. Ringkonnakohus leiab, et tegemist ei ole mõjuva põhjusega

§ 102

lg 2 tähenduses, mis annaks aluse vähendada alaealiste laste kasuks väljamõistetavat elatist. Kui kohus jätaks hagi elatise nõudes ainuüksi kostja viibimise tõttu kinnipidamisasutuses rahuldamata, tekiks olukord, kus kostja ei maksa alaealistele lastele elatist jooksvalt ja tal ei teki sellist kohustust ka tagantjärele. Kuigi elatise väljamõistmisel võib kostja sattuda selle kohustuse täitmisega viivitusse, on laste huvides säilitada neile nõudeõigus kostja vastu ka aja eest, mil kostja neile jooksvalt ülalpidamist ei andnud.

1. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud ei ole kostja väited selles, et tal puudub igasugune vara. Kostja on
2. augustil 2019 esitanud nõude hagejate seadusliku esindaja ja viimase vanemate vastu eesmärgiga saada tagasi enda omandisse kinnistud (registriosa nr XXXXXXX ja XXXXXXX) ja hoonestusõigus (registriosa nr XXXXXXX), mille kostja on võõrandanud
3. aastal hagejate seaduslikule esindajale. Kostja esindaja avaldas ringkonnakohtu istungil, et tagasinõutava vara väärtus on ca 100 000 eurot ja hagi menetlemine maakohtus on pooleli. Seega kuulub kostja vara hulka varaline nõue ja ringkonnakohus saab selle asjaoluga elatise väljamõistmisel arvestada. Kuna kostja on esitanud hagi, siis hindab ta oma perspektiivi vara tagasi saada edukaks. Tagasisaadud vara arvel on kostjal võimalik tasuda ka võimaliku tekkivat elatisevõla hagejate ees.
4. Kuna hagejad nõuavad elatist seadusega sätestatud miinimummääras, siis tuleb selles ulatuses nende vajadusi eeldada. Kostja on apellatsioonkaebuses esitanud väite, et Riigikohtu arvamuse kohaselt kulub lapse keskmiseks ülalpidamiseks 287 eurot kuus. Riigikohus seda väitnud ei ole. Küll on Riigikohus viidatud lahendites (3-2-1-35-17; 3-2-1-174-16) arutlenud olukorra üle, kus elatise miinimummäär on kasvanud viimastel aastatel kiiremini kui keskmine brutopalk, mistõttu võib juhtuda, et mitme lapse puhul tuleks elatist maksma kohustatud vanemal maksta elatiseks pea kogu sissetulek. Ringkonnakohus märgib, et tegemist ei ole olukorraga, milles on praegu kostja. Kostja ei ole tõendanud, et hagejate vajadused saaksid kaetud 287 euro eest kuus lapse kohta. Seega ei saa ringkonnakohus nõustuda ka kostja 5 seisukohaga, et hagejate ülalpidamiseks on piisav 75 eurone elatis lapse kohta kuni nende täisealiseks saamiseni.
5. Ringkonnakohus leiab, et

§ 102

lg 2 järgseks mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab olla lisaks seaduses nimetatule ka lapse vajaduste katmine muul viisil, sh lapsetoetusega. Kohus saab seda arvestada koostoimes muude asjaoludega (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17 p 28.2). Kostja on sellele asjaolule tuginenud. Maakohus leidis, et kuigi hagejate vajadused on osaliselt kaetud ka riiklike toetustega, võimaldab kostja varaline seisund elatist tasuda hagis nõutud suuruses ning eeltoodust tulenevalt puudub alus elatise vähendamiseks hagejale makstavate riiklike toetuste võrra.

§ 100

lg 1 järgi antakse ülapidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega ja sama paragrahvi lõige 4 järgi tuleks elatist maksta iga kalendrikuu eest ette. Ringkonnakohus leiab, et hagi esitamisest kuni käesoleva ajani kostja faktiline varaline seisund siiski ei võimaldanud kostjal maksta jooksvalt hagejatele elatist seadusega sätestatud miinimummääras, st

1. aastal 270 eurot ja alates
2. jaanuarist 2020 292 eurot lapse kohta. Kostja on taotlenud välja mõistetava elatise vähendamist riikliku lapsetoetuse võrra, mis on alates
3. aastast 60 eurot lapse kohta kuus. Ringkonnakohus leiab, et kuna riiklik lapsetoetus on mõeldud lapse vajaduste katmiseks, saab sellega olukorras, kus elatise hagi rahuldamisele ei järgne eelduslikult kuni kostja vabanemiseni kinnipidamisasutusest elatise jooksvat maksmist, arvestada. Kostjalt tuleb välja mõista elatis pooles Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras, millest on maha arvestatud riikliku lapsetoetuse määr. Kostja ei saa Lapsetoetust lapse huvides ise kasutada, kuna viibib kinnipidamisasutuses. Maakohus on elatise välja mõistnud alates
4. aprillist 2019 ja apellatsioonkaebuses ei ole seda vaidlustatud.
5. Maakohus jättis menetluskulud poolte kanda. Kuna ringkonnakohus rahuldab hagi osaliselt, puudub vajadus menetluskulude jaotust maakohtus muuta. Hagejatel menetluskulusid ringkonnakohtu menetluses ei ole. Kostja on nõus oma menetluskulud ise kandma. Ringkonnakohus jätab TsMS § 163 lg 1 kolmanda variandi alusel menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Andra Pärsimägi (allkirjastatud digitaalselt) Triin Uusen-Nacke 6 (allkirjastatud digitaalselt) Kersti Kerstna-Vaks