KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv, Vahur-Peeter Liin, Peeter Pällin Tsiviilasja number 2-19-18515 Määruse tegemise aeg ja koht 25. märts 2020, Tallinn Kohtuasi YY hagi A

§ 21

lg 3 järgi, kui komisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati komisjonile. Seega oli tsiviilasjas nr 2-18-6575 kohtu menetluses hageja nõue tuvastada A 17.10.2017 poolt hagejale esitatud eluruumi üürilepingu erakorralise ülesütlemise tühisus, kanda korteriomandi kinnistusraamatu registriosa III jakku märge: „korteriomand on koormatud üürilepinguga YY, isikukood XXXXXXXXXX, kasuks tähtajaga kuni 31.12.2048“ ning alternatiivselt märge: „korteriomand on koormatud tähtajatu üürilepinguga YY, isikukood XXXXXXXXXXX, kasuks.“ Üürikomisjon rahuldas osaliselt kostja nõuded.

§ 21

lg 4 kohaselt kui komisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks komisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja komisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule avalduse esitanud pool. Maakohus selgitas, et hageja ei esitanud kohtule tähtaegselt, s.o 20 päeva jooksul otsuse kättesaamisele järgnevast päevast alates

§ 21

lg 4 kohast taotlust, et kohus vaataks hagimenetluse korras hagina uuesti läbi üürileandja poolt üürikomisjonile esitatud nõuded, mille üürikomisjon rahuldas, mistõttu jõustus üürikomisjoni otsus osaliselt. Tallinna Üürikomisjoni 14.05.2018 otsus üürivaidluses nr 11-1/90/17 jõustus 20 päeva jooksul hageja poolt otsuse kättesaamisele järgnevast päevast alates osas, millega kohustati hagejat lubada kostjal üle vaadata eluruum XXX Tallinnas, kohustati hagejat vabastama XXX Tallinnas asuv eluruum, juhul, kui hageja ei vabasta XXX Tallinnas asuvat eluruumi, määrata otsuse täitmise viisiks hageja eluruumist väljatõstmine koos seda kasutavate isikutega. Maakohus selgitas, et kuivõrd selles osas on Tallinna Üürikomisjoni 14.05.2018 otsus üürivaidlusasjas nr 11-1/90/17 jõustunud juba 2018. aasta juunis, ei saa hageja 3

§ 21

lg 4 kohast taotlust, et kohus vaataks hagimenetluse korras hagina uuesti läbi üürileandja poolt üürikomisjonile esitatud nõuded, mille üürikomisjon rahuldas, seega ei saanud nimetatud nõude aegumine ka peatuda. Üürikomisjoni otsuse jõustumine ei saa aeguda või otsuse aegumine peatuda. Hageja ei vaidlustanud tähtaegselt üürikomisjoni otsust osas, milles komisjon rahuldas kostja esitatud nõuded. Üürikomisjoni (ja/või kohtu) tehtud lahend jõustub kui lahendit seaduses sätestatud kindla tähtaja jooksul ei vaidlustata, ning pärast jõustumist ei saa lahendit enam vaidlustada ega muuta. Otsus omandab õigusjõu ning menetlusosalised on jõustunud osas lahendiga seotud. Vaid lahendi vaidlustamine peatab selle jõustumise. Ka üürikomisjoni otsus saab õigusjõu vaidlustamata osas edasikaebetähtaja möödumisel. Samuti muutub lahend jõustumisega täidetavaks, st saab nõuda lahendi sundtäitmist. Nii tsiviilasjas nr 2-18-6575 tõid pooled kui ka käesolevas hagis tõi hageja esile, et tsiviilasja nr 2-18-6575 menetluse ajal üürikomisjoni 14.05.2018 otsus täideti sundkorras ja hageja tõsteti eluruumist välja 09.08.

1. Hageja käesoleva hagi eesmärgiks on tuvastada, et tema ja kostja vahel on jätkuvalt üürisuhe. Seda ei ole võimalik üürilepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudega võimalik saavutada. Isegi juhul, kui kohus tuvastab üürilepingu ülesütlemise tühisuse, on hageja elamispinnalt sundkorras väljatõstetud. Üürnikul ei ole õiguslikku huvi märke kohta kinnistusraamatus üüripinna suhtes, mida üürnik ei valda. Kuivõrd hageja väljatõstmine on toimunud jõustunud üürikomisjoni otsuse alusel, ei saa kostja olla hageja suhtes omavoliliseks või ebaseaduslikuks valdajaks. Seega ei saa hageja taotleda kostjalt eluruumi ebaseadusliku valduse üleandmist hagejale. MÄÄRUSKAEBUS
2. Hageja esitas maakohtu 10.12.2019 määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Hageja märgib, et maakohus ei ole põhjendanud, miks elamispinna vabastamise ja väljatõstmise osas on üürikomisjoni otsus jõustunud
3. aasta juunis. Hageja viitab, et Tallinna Ringkonnakohus luges üürikomisjoni otsuse 04.06.2018 esitatud hagi täiendusega tähtaegselt vaidlustatuks. Hageja on seisukohal, et nõude aegumine oli peatunud kuni 06.11.2019 ja hageja ei ole üürikomisjoni otsuse vaidlustamise õigust kaotanud. Hageja märkis, et eelmises kohtuasjas sai määravaks see, et hageja ei esitanud elamispinna valduse taastamise nõuet. Hageja esitas eelnimetatud nõude uue asjana, mida menetletakse käesolevas asjas. Hageja on seisukohal, et nõue on tähtaegne, sest alates 04.06.2018 oli nõude aegumine peatunud. EDASINE MENETLUSE KÄIK
4. Kostjad paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata.
5. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
6. Ringkonnakohus küsis üürikomisjonilt üürivaidlusasja toimiku, mis on kohtule esitatud 27.02.
7. 4

) § 21 reguleerib samas üürivaidluses kohtusse pöördumist.

§ 21

lg 3 sätestab, et kui komisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati komisjonile.

§ 21

lg 4 sätestab, et kui komisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks komisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja komisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule avalduse esitanud pool. 5

§ 21

lg 4 järgi esitada taotlus, et kohus vaataks üürileandja poolt komisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Tsiviilasjas nr 2-18-6575 nähtub, et hageja esitas 26.04.2018 maakohtule hagi järgmistes nõuetes: - Tuvastada A 17.10.2017 poolt hagejale esitatud eluruumi üürilepingu erakorralise ülesütlemise tühisus. - Kanda korteriomandi kinnistusraamatu registriosa III jakku märge: „korteriomand on koormatud üürilepinguga hageja kasuks tähtajaga kuni 31.12.2048“. Alternatiivselt, kui kohus ei nõustu, et hagejal on õigus vastavalt üürilepingule korterit kasutada kuni 31.12.2048, siis kanda XXX Tallinnas asuva korteriomandi kinnistusraamatu registriosa III jakku märge: „korteriomand on koormatud tähtajatu üürilepinguga hageja kasuks.“ Hageja esitas 04.06.2018 tsiviilasjas nr 2-18-6575 maakohtule hagi täpsustuse, milles märkis, et üürikomisjon jättis hageja tuvastusnõude rahuldamata. Hageja märkis, et jääb 26.04.2018 hagiavalduses esitatud nõuete juurde. Hageja leidis, et korteri üürilepingu ülesütlemine kostja poolt 17.10.2017 esitatud põhjendustel on vastuolus hea usu põhimõttega. 26.07.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-6575 jättis maakohus läbi vaatamata hageja hagi kostja I vastu üürilepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja kinnistusraamatusse üürilepingu märke kandmiseks hageja kasuks. Tallinna Ringkonnakohus tühistas maakohtu 26.07.2018 määruse ning saatis asja samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus märkis, et asja materjalidest nähtub, et 04.06.2018 esitas hageja maakohtule menetlusdokumendi pealkirjaga hagi täiendus, millest tuleneb hageja soov vaidlustada maakohtus üürikomisjoni 14.05.2018 otsus, millega jäeti hageja nõuded üürivaidlusasjas rahuldamata. See, millised nõuded hageja maakohtule menetlemiseks esitas, nähtub hageja poolt esitatud menetlusdokumentidest. Hageja on 08.08.2018 määruskaebuses asjas nr 2-18-6575 märkinud, et ta esitas 04.06.2018 kohtule hagi täienduse, millega vaidlustas üürikomisjoni otsuse

§ 21lg 3 alusel.

See, et hageja vaidlustas komisjoni otsuse

§ 21lg 3 alusel, nähtub ka nimetatud menetluses esitatud nõuetest.

Hageja esitas eelnimetatud asjas maakohtule hagiavalduse tervikteksti 16.11.2018, milles tõi välja samad nõuded, mis olid esitatud 26.04.2018 hagis. Asjas nr 2-18-6575 ei nähtu, et hageja oleks esitanud maakohtule taotluse

§ 21

lg 4 järgi, et kohus vaataks üürileandja poolt komisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Samuti ei nähtu, et hageja oleks esitanud nimetatud tsiviilasjas vastuväiteid üürikomisjoni otsusele osas, milles komisjon kohustas hagejat lubama kostjal I üle vaadata eluruumi XXX Tallinnas ja kohustas hagejat vabastama XXX Tallinnas asuva eluruumi ning määras otsuse täitmise viisiks hageja eluruumist väljatõstmise koos seda kasutavate isikutega (kostja I rahuldatud nõuded üürivaidlusasjas). Hageja sai komisjoni otsuse kätte 14.05.2018 (üürivaidlusasja tl 175). Seetõttu jõustus üürikomisjoni otsus 04.06.2018 osas, milles komisjon lahendas üürileandja (kostja I) eelnimetatud nõuded (komisjoni otsuse resolutsiooni punktid 2, 3 ja 4). 6

§ 21lg 4 järgi alles praeguses asjas hagi esitamisega 25.11.2019.

Kuna hageja tähtaegselt

§ 21

lg 4 alusel taotlust ei esitanud, siis jõustus otsus

§ 22lg 2 kohaselt osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga.

9.

§ 22

lg 1 esimene sätestab, et komisjoni otsus jõustub, kui otsuse kättesaamise päevast alates 20 päeva jooksul ei ole maakohtusse esitatud hagi samas vaidlusasjas. Ringkonnakohtu hinnangul on nimetatud sättes sätestatud edasikaebetähtaja puhul tegemist menetlustähtajaga, millele aegumise peatumise sätted ei kohaldu. Kuna tsiviilasjas nr 2-18-6575 jäi hageja hagi läbivaatamata, siis TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud. Sellest tulenevalt ei ole hageja järginud ka üürikomisjoni otsuse vaidlustamise tähtaega. Seetõttu jõustus üürikomisjoni otsus ülejäänud osas 06.11.2019, kui Riigikohus ei võtnud asjas nr 2-18-6575 määruskaebust menetlusse. Eeltoodust tulenevalt tuleb järgmised hageja nõuded jätta menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel: vaadata hagimenetluses läbi hageja üürikomisjonile üürivaidlusasjas nr 11-1/90/17 esitatud avaldus ja üürikomisjoni 14.05.2018 otsus, millega kohustati hagejat vabastama aadressil XXX Tallinnas asuv korteriomand (eluruum) ning määrati otsuse täitmise viisiks hageja eluruumist väljatõstmine koos seda kasutavate isikutega; tuvastada A poolt 17.10.2017 hagejale esitatud eluruumi üürilepingu erakorralise ülesütlemise tühisus. Hageja nõue märke kandmiseks kinnistusraamatusse on esitatud koos tuvastusnõudega. Kuna kohus jätab tuvastusnõude menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel, siis ei ole hagejal ainuüksi märke kandmise nõudega võimalik taotletavat eesmärki saavutada, mistõttu tuleb hageja nõue märke kandmiseks kinnistusraamatusse jätta menetlusse võtmata TsMS §-i 371 lg 2 p 2 alusel.

1. Hageja esitas kohtule ka järgmised nõuded: kohustada kostjat II jätkama hagejaga eluruumi üürilepingut; välja nõuda eluruum ebaseaduslikust valdusest ja kohustada kostjat II andma see eluruum üle hageja valdusesse. Need nõuded tuleb jätta menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel. Need nõuded on sisult samad (olgugi vastassuunalised) komisjoni poolt rahuldatud kostja nõudega, millega komisjon kohustas hagejat vabastama XXX Tallinnas asuva eluruumi. Eluruumi vabastamise eelduseks on pooltevahelise üürilepingu lõppemine.
2. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätab ringkonnakohus TsMS § 171 lg-st 1 tulenevalt hageja kanda. Kostjal ei ole määruskaebemenetluses esindaja kaudu osalenud, mistõttu ei ole määruskaebemenetluses kostjal menetluskulusid tekkinud. Seega kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Ringkonnakohus selgitab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause). (allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin, Ele Liiv, Peeter Pällin 7